Puhka rahus,Metallidetektor...

[soadf]

Mul jäi üks asi ikka ebaselgeks , kas Salme kangelased on maetud , Liiva kalmistule? See , küll nende jaoks ei ole väärikas koht ja nagu näha , on nende isiklik kaasavara , pandud teistele näitamiseks Kuressaare lossi!
Salme paadimatus vöib lugeda , eelmise aasta muinsuskaitse "ämbriks"
Koha peal olnud teavad väga hästi !

[Arheoloog]

Mul jäi üks asi ikka ebaselgeks , kas Salme kangelased on maetud , Liiva kalmistule? See , küll nende jaoks ei ole väärikas koht ja nagu näha , on nende isiklik kaasavara , pandud teistele näitamiseks Kuressaare lossi!
Salme paadimatus vöib lugeda , eelmise aasta muinsuskaitse "ämbriks"
Koha peal olnud teavad väga hästi !

Ma ise olin ka ühel päeval Salmes täiesti kohal. Kaevasime küll Saksa sõdureid (samuti päästekaevamised, mitte uurimisteemaga seotud isiklike huvide rahuldamine ), aga laeva nägin ikka väheke ka. Meenub, et aitasin veel metallidetektoriga kolleege. Siinjuures väike selgitus: metallidetektorit kasutasin üksnes paadineetide jms lokaliseerimiseks pinnases ning vähemal määral ka sõela aseainena. Mingit maa seest asjade väljarebimist ei toimunud...Salmes kohapeal ämbrit ei näinud, kuigi olemas ta oli. Aga ära pane palun ühte patta muinsuskaitseameti töötajaid ning Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti arheoloogi. Need ikka nagu kahe täiesti erineva instantsi esindajad. Esimesed alluvad kultuuriministeeriumile, teine seevastu haridusministrile.

P.S. Kus inimsäilmed puhkavad, seda küsi Tartust kui huvi on. Mina saan rääkida ainult enda juhitud välitööde käigus avastatud esemete jm saatusest.

[unoturbo]

http://www.muinas.ee/orb.aw/class=file/ ... ks2010.pdf

Lugesin eetikakoodeksi punkti 4.3. Küsisin ka Corvuse käest näiteks Gunnar Haljaku oksjonitel olevate müntide kohta tema arvamust, kuid vastus oli pisut põiklev ja ümmargune. Kuidas siis ikkagi jõuavad netioksjonitele sellised mündid? Kas on uuritud nende tausta? Et kui ma juhtun aimaad kaevates XVI saj. veeringuid või killinguid leidama, siis kuidas edasi tegutseda? Nähes neid vabalt kaubeldavana oksjonitel, siis arvatavasti ei ole nad kultuuriväärtused ja ma ei pea oma leiust kellelegi teatama?
Kas mitteametlikult rääkides on punktis 18 väljatoodu kunagi ka probleemiks olnud?

[Arheoloog]

http://www.muinas.ee/orb.aw/class=file/ ... ks2010.pdf

Lugesin eetikakoodeksi punkti 4.3. Küsisin ka Corvuse käest näiteks Gunnar Haljaku oksjonitel olevate müntide kohta tema arvamust, kuid vastus oli pisut põiklev ja ümmargune. Kuidas siis ikkagi jõuavad netioksjonitele sellised mündid? Kas on uuritud nende tausta? Et kui ma juhtun aimaad kaevates XVI saj. veeringuid või killinguid leidama, siis kuidas edasi tegutseda? Nähes neid vabalt kaubeldavana oksjonitel, siis arvatavasti ei ole nad kultuuriväärtused ja ma ei pea oma leiust kellelegi teatama?
Kas mitteametlikult rääkides on punktis 18 väljatoodu kunagi ka probleemiks olnud?

Oksjonite mündid on veel täiesti omaette teema...Kui Shotimaal võidakse need riigi poolt lihtsalt tuimalt ja mõõduka tasu eest konfiskeerida, siis meil mitte. Kõigil vanaema või onu aampalgi vahelt leitud sukasääre varandus...Äkki peaks vastavate seadusemuudatustega algust tegema

Punkt 18 ei ole minu teada vähemasti arheoloogide seas probleemiks olnud. Kui Sa just 19. sajandit silmas ei pea. Minule teeb taoline küsimuseasetus tavaliselt parajalt nalja, vähemasti tekitab suurt imestust. Või ilusate asjade kollektsioneerimine ...Võib olla minu viga

[unoturbo]

... EDF on ju ka omamoodi ühing, aga EDF-ile teabepäevade korraldamine on probleem.

Samahästi võiksid Delfis kommenteerijaid ühinguks nimetada ja neile mingeid üritusi nõuda. EDK-s on erinevalt EDF-ist teada kõigi klubiliikmete kodanikunimed, elukohad jne. ning kõik tunnevad üksteist ka nägupidi. On kindel organisatsioon, kus erinevallt EDF-ist, adminnid ja juhid ning esindajad valitakse, keda volitatakse enda nimel rääkima. Et ei tekiks ei tea kust ja milliste volitustega tehtud soperdisi, mille üle tunda piinlikkust, kui mõni "Vale-Dmitri"analoog väidab pöörduvat kõigi foorumi detektoristide nimel. Mis aga koolitustesse puutub, siis ei ole see ainult MKA poolne initsiatiiv, mil moel need koolituspäevad teoks saavad. Tuleb tõesti ka ise midagi teha, mitte oodata, millal riik sinu eest kõik ära teeb.

No aga mis puutub teabepäeva organisatsioon? Ma võin vabalt organiseerida 20 inimest teabepäevale, kõikide nimed oleks ka teada. Ei saa aru, et mida annab kellegi organisatsiooniline kuuluvus MKA-le? Mille jaoks on vaja organisatsiooni juhtkond valida? Võibolla on see vajalik, kui tahetakse MKA-ga koostööd teha arheoloogilistel väljakaevamistel vms., aga mul seda huvi veel hetkel pole, s.t. ainult selle nimel ma ei hakka ühegi organisatsiooniga liituma. Minu eesmärk oleks teabepäeva läbi ikka kõikide kohalolijate teadlikkust tõsta.

[Westland]

Ma ise olin ka ühel päeval Salmes täiesti kohal. Meenub, et aitasin veel metallidetektoriga kolleege. Siinjuures väike selgitus: metallidetektorit kasutasin üksnes paadineetide jms lokaliseerimiseks pinnases ning vähemal määral ka sõela aseainena. Mingit maa seest asjade väljarebimist ei toimunud...Salmes kohapeal ämbrit ei näinud, kuigi olemas ta oli. Aga ära pane palun ühte patta muinsuskaitseameti töötajaid ning Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti arheoloogi. Need ikka nagu kahe täiesti erineva instantsi esindajad. .

Ära aja siin õhtul sellist vigurjuttu... Veldre kirjeldab küll Salmel toimunut pisut teisiti...

Kuna viimane kuu möödunud Sääre ajalootoa päästmise tähe all on Salmelt leitud kontmehed juba unustusse vajunud.Et päris arheoloogidel olid käed ülejõe laeva kaevamisega tööd täis pöörduti Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi poole abipalvega kontmehed välja kaevata. Muidu oleks Salme alevik pidanud talvele vastu minema ilma tänavavalgustuseta.Taaskord olid tublid töömehed kaablikraavist leitud kolba ja osa luid kokku korjanud. Pärast pinnase eemaldamist oli luustiku ümber tume kiht selgelt näha.Seega ilmselt pole tegu ühishauaga.Meie juhendajaks määratud Mauri Kiudsoo mündidetektor andis head signaali, mis aga hiljem siiski saksa mundrinööpideks osutusid.Vahepeal käisid hirmunud arheoloogid vaatamas ega mõnd odaotsa välja ei tule.Esimesel mehel oli pea Kuressaare suunas ja jalad püsti. Vasak käsi oli täiesti ebaloomulikus asendis.Saapaid mehel jalas ei olnud küll aga leidsime natuke rohelist riiet ja hõbetraadid, mida Arnold arvas paguni olevat.Mehel olid hambad plommitud nii et ju ta oli juba vanem mees.
Kaevandi sügavus oli kusagil meeter ja 10 sendimeetrit.Nagu öeldud oli kolp juba läinud ja mehel paljad jalad püsti.

Siis läks asi põnevamaks, sest luu mida ma algul paremaks käeks pidasin kõrval oli veel teine samasugune luu.Samuti tuli pinnasest välja nailonkott varbaluudega.Ilmselt oli tegu kunstmaterjalist sokijäänusega, mis 60 aastaga pole ära lagunenud. Kui siis Indrek veel saapasääre kohalt saksa kaika päevavalgele tõi oli selge, et maa sees on veel vähemalt üks kontmees.Kuna hakkas hämarduma ajasime augule mulla peale ja jätkasime järgmisel hommikul.

Teisel päeval eemaldasime jällegi pinnase, aga kuna mees nr 2 oli maetud istudes virutasin vaesekesele labidaga mööda pead. Seejärel ettevaatlikult väljapuhastatud luustik kuulus hammaste järgi noorele mehele. Seljas polnud tal peale ihupesu midagi. Sellele viitasid plastist ja tinast nööbid. Kuidas see kaigas ilma saabasteta mehe sääreluu kõrvale sattus jääb samuti arusaamatuks.Liivapinnases oli selgelt näha kaarjalt tõusev serv, millega saab seletada luustiku püstist asendit.Kas tegu oli mürsuaugu või maantekraaviga pole selge.Tõenäoliselt sattus mürsk maanteekraavi kuhu siis kohalikud laibad viskasid ja natuke mulda peale ajasid.Millal laibad paljaks tehti jäägu asjaosaliste südametunnistuse peale.Külajuttude järgi käidud vahetult pärast sõda Sõrvest nänni toomas kaugemaltki.

Kahjuks ei olnud meestel kaasas kaelamärke ega ka isiklikke esemeid. Lisaks granaadile tuli välja saksa vindi läbilastud kest ja täis vene vińdi padrun.Ohtlikud asjad sai päästeametile üle antud. Luustikud peaks olema tänaseks Arnoldi käes. Vähemalt võtsid laevaarheoloogid need endaga kaasa. Ilmselt võib antud piirkonnas veel luustikke olla, sest meie tegevus piirdus ju vaid ettekaevatud kaablikraavi alaga.

[unoturbo]

Punkt 18 ei ole minu teada vähemasti arheoloogide seas probleemiks olnud. Kui Sa just 19. sajandit silmas ei pea. Minule teeb taoline küsimuseasetus tavaliselt parajalt nalja, vähemasti tekitab suurt imestust. Või ilusate asjade kollektsioneerimine ...Võib olla minu viga

Või elad silmaklappidega. Vaevalt, et ükski kolleeg sulle oma "leide" näitama hakkaks. Sa oled liiga noor ja aateline ehk?

[unoturbo]

Teoreetiliselt pole pea ükski münt, mis leitud Eestist (v.a. mõnikümmend isendit) nii väärtuslikud, et neid oleks iga hinna eest lihtsalt muuseumisse vaja. Seda sulle juba hiljuti siin mainiti.
Mis on oluline, see on see, et kus su mündid leiti. Millises järjekorras võidi nad omalajal talletada (potti, kukkrusse, topsikusse jmt), millises kohas nad asusid (ahi, majanurk vmt kerge ligipääsetavusega koht versus sisuliselt looduses kivi all); müntide areaal (kus vermitud, millises ajavahemikus jne). Küsimusi, mis vajavad vastust lisaks mündi fikseerimisele on erinevaid. Lihtsalt muuseumisse tassides ei saa me aga neile vastust. Võimalik, et kohapeale tagasi kiirustades õnnestub meil miskit veel leida, kuid kahjuks ei tõtata padadega enamasti kuhugi ennem, kui endal "teadjameestega" konsulteeritud (mõned "üleliigsed" mündid aga omastatud) ning üsna kindel hinnalipik silme ees terendamas... Seega sisuliselt nädalad või kuud või isegi aastad hiljem jõuavad mõned leiud kuhu vaja.

Krt, kui tihti neid rahapadasid siis Eestist leitakse!? Ma ikka rohkem üksikleidudest siin heietasin. Olen sinuga täiesti nõus, et ajapikku kogutud hunnik münte annab kindlasti huvitavat infot.

PS! Toon sulle elust näite. Kuldnde Nero Aureus kuskil Rumeenias ei ole vast sentsatsioon. Leia aga selline münt Eestist ning see on juba midagi. Leia aga veel rahapada või kasvõi tosinkond Nero kuldaureust siit ning see on juba tõeline sentsatsioon, mis võib muuta kogu meie hilise rauaaja nägemust. Kuid! Kui sellise portsu toob muuseumisse või MKA'sse, nagu miini politseisse, "juhuleidja", siis on meil probleemid! Kas tõsi või vuhvel? Kas tänapäevane kuulsaks saada ihkaja või on mõni 18-19.sajandi parun meile "päranduse" jätnud. Või siiski tõsi? Kõik! Sein on ees, kui me ei fikseeri kõiki leiu asitõendeid!

See elust näide on siis reaalselt juhtunud sündmus Eestis? Kas selliseks näiteks sobiks ka siin foorumis teemaks olnud rooma münt, mis Eestist leituna omab kordades rohkem väärtust kui Vahemere äärsed leiud?

[mart69x]

Üks vanarahva mõistatus:

Mõista mõista kes see on? Räägib ainult Salmest, kahest tegelasest, kuivkäimlatest ning Sotimaast.

[Feeliks_Jalgraud]

Üks vanarahva mõistatus:

Mõista mõista kes see on? Räägib ainult Salmest, kahest tegelasest, kuivkäimlatest ning Sotimaast.

Jacek Bugaslawski ??

[mart69x]

Üks vanarahva mõistatus:

Mõista mõista kes see on? Räägib ainult Salmest, kahest tegelasest, kuivkäimlatest ning Sotimaast.

Jacek Bugaslawski ??

Vale vastus.

Vihjeks : Märgatav sarnasus Zenja Fokiniga

[marxionu]

On teil ikka viitsimist. Isegi mina oleks ammu ära loobunud. See vaidlus ei vii kuskile, tegutsege parem.

[Tsaar]

Ega siin muud ei aita, kui ühise laua taga igale mehele kilone valge ette ja jutud selgeks rääkida.

[varing]

Vot kilone valge on vist liialdus, sest pärast võib MK meestel tekkida piinlik olukord, ei mäleta mida sai lubatud ja mida mitte

Üks tuttav eile, pärast seda kui kuulis plaanitavast seadusemuudatusest, hakkas arvama, et järgmiseks keelatakse ära metsas seenel käimine, sest Keskkonnakaitse arvates tekitatakse metsas kõndimise ja seente korjamisega meie loodusressursile korvamatut kahju(tallatakse samblikel,lömastatakse putukaid,häiritakse linnukesi jne.) Hakka või uskuma

[Arheoloog]

Ära aja siin õhtul sellist vigurjuttu... Veldre kirjeldab küll Salmel toimunut pisut teisiti...

Ja mida ta siis Sinu arvates teisiti kirjeldab kui küsida tohib? Sinu poolt tsiteeritud lõigus pole Salme ämbrist nagu juttugi....Kirjutan Veldre tekstile kahel käel alla, sest nagu Sa lugeda võib, olime ühe ja sama asjaga ametis