Snaiprisihiku tuvastusseade

[Gideonic]

http://www.thefirearmblog.com/blog/2010 ... er-scopes/

http://www.gizmag.com/jetprotect-cs300k ... era/14573/

Now a new device which uses the same "red-eye" effect of flash cameras and projects it hundreds of meters, can identify binoculars, sniper scopes, cameras and even human eyeballs that are staring at you. It is hence the first machine that can offer 24/7 warning that you are being watched or targeted, BEFORE a shot is fired.

Valmistatud siis uus seade, mis suudab tuvastada eritüüpi optikat, mis on tema poole sihitud. Kui praegused süsteemid vajavad vähemalt ühte lasku, et akustiliselt snaipri asukoht paika panna, siis see seade võiks anda sellega võrreldes arvestatava eelise. Miinuseid on ka kindlasti lademes, kasvõi seadme enda piiratud vaateväli, mis tähendab, et 360 kraadilist snaipri-tuvastusvälja ta kindlasti ei paku.

Sellegipoolest, potentsiaali võiks asjal ju olla ...

P.S. Uudis ise pärit 21. märtsist, nii et ei ole aprillinal vähemalt

[Kapten Trumm]

Selle vastu on väga efektiivne taktika Simo Häyha tüüpi snaiprite kasutamine, sest ilma optikata Mossinit ei avasta mingi aparaadiga

[allatah]

Selle vastu aitab ka see, kui teed oma vaatlused ja asjad ära ning sihtmärki oodates on sihikukate kinni. Vaevalt et see vene kindralihärrade mütsi külge on kinnitatud.
Küsimusi tekitab minus see, et kui kaugele ta silma peegelduse ära tunneb? Ning kas ta saab vaatlusest aru ka siis, kui näo ees on väike võrk või optika ees läbipaistev plastmass?

Ning palju ta ka maksta võib?

[Kapten Trumm]

Kas need aparaadid mitte sedasi ei tööta, et kiiratakse välja silmale nähtamatut valgust ja siis otsitakse peegeldusi?

Selle vastu aitab ka see, kui teed oma vaatlused ja asjad ära ning sihtmärki oodates on sihikukate kinni. Vaevalt et see vene kindralihärrade mütsi külge on kinnitatud

.

Vaatlejatel on kas binokkel või pikksilm. Mis sähvib veel hullemini vastu. Metsasel alal pole 300 meetri pealt enam inimest palja silmaga näha, egas snaiper nüüd 50 m kaugusele ka ronima ei hakka.

[allatah]

Ega ma ka täpselt ei tea kudamoodi see asi toimub, aga meil peaks vähemalt sõja alguses olema see eelis, et vastane tuleb alale, mis oli enne meie kontrolli all. Ehk siis saab rahulikult oma tulekaardid valmis joonistada, objektide kaugused peale märkida ning jääda ootama, kuni silmaga on mingit liikumist näha. Kui nüüd kõik on ideaalne, ehk siis vägesid inspekteerima tulnud Putja ilmub välja, tehakse veel üks kiire vaatlus, et saaks võimalikult täpse kauguse mõne kindla objekti suhtes, keeratakse sihikul sada tiiru peale ning põmaki.
Kui kaetud laskepositsioonil olles sihikut just august välja ei topi, peaks elu üldse lill olema.
Kehvema variandi puhul tuleb tegutseda vaenlase kontrolli all oleval alal, kus on pidev järelvalve. Seal on nagunii juba binokkel suhteliselt üleliigne asi (liiga palju liigutamist).
Eks iga relva jaoks on vastumeetmed ja vastumeetmete jaoks on omakorda vastumeetmed. Ise pakun, et kui võimalikult palju sihikuid ja ka binokleid kinni hoida ning liiga kelmikalt silma ei pilguta, peaks väheke suurema maa pealt selle seadme võimekus nullilähedane olema. Vähemalt nii on jäänud diskokanali snaipritelt mulje.

Selle seadme valguses on muidugi Eesti looduse koristamine vanadest klaaspudelitest üks kõige suuremaid riigireetmisi üldse.

[Karuke]

Kas need aparaadid mitte sedasi ei tööta, et kiiratakse välja silmale nähtamatut valgust ja siis otsitakse peegeldusi?

Midagi sinnapoole jah.
Kuid huvitav on siis mil viisil eristab sihuke vigur tegelikke snaiprisihikuid igasugusest vormilt sarnasest mürast?
Kõikvõimalikud objektiivid, laternad jms?
Näiteks linnalahing?

Või on see asi kasutamiseks kõrbes?

[Kilo Tango]

Sihukeste vidinate vastu peaks aitama polariseeriva filtri lisamine optika ette. Teeb küll optika pimedamaks, kuid teatud olukordades pole sellest hullu.

[Dan]

Uus asi see pole. Töötab põhimõttel et valgustatakse mingit ala infrapunavalgusega ja võetakse vastu kaameraga, mis suudab ise infrapunast "näha". Pilt kuvatakse mingil ekraanil ja ongi kogu teooria. Inimsilm infrapuna ei näe, seepärast ei saa snaiper ilma eritehnikata aru, kui teda sellest aparaadist valgustatakse.

Labaselt seletades toimib see nagu võimsa taskulambiga valgustamine, et näha, kus on miski mille pealt see tagasi peegeldub. Minu arust on jutt silmadelt tagasipeegeldunud valguse kohta iba, sest samahästi võib ka kastene puuleht helkida.

Snaiprile abimeheks võiks olla kasvõi hea tundlikusega fotodiood(-transistor) mille ette on monteeritud valgusfilter, ning "taha" võimendi mille järgi mingi indikaator ("hei, sind üritatakse avastada").

väike video kah:
http://www.youtube.com/watch?v=dzh6lqw25ok

[Karuke]

Jah ja kui peegelduse allikat analüüsida lisaks sellele peegeldusele veel ka liikumise suhtes?
Erinevalt staatilistest objektidest inimese käsi väriseb
Pluss infrapuna andur mis registreeriks soojuse allika selle peegeldaja juures?
Tegelt hakkab looma.
1. peegeldus + filtrid
2. liikumine
3. soojus
4. mõõtmed sarnesed snaiprisikikule

Kui veel õnnestuks kuidagi määrata, et peegelduse allikas on kindla fookuskaugusega lääts ning neli ülaltoodud tingimust täidetud...
Siis on tõenäolt tegu snaipri või binoklit kasutava vastasega
.........või päikese käes tuules võbiseva fooliumribaga

[Markko]

Valmistatud siis uus seade, mis suudab tuvastada eritüüpi optikat, mis on tema poole sihitud. Kui praegused süsteemid vajavad vähemalt ühte lasku, et akustiliselt snaipri asukoht paika panna, siis see seade võiks anda sellega võrreldes arvestatava eelise. Miinuseid on ka kindlasti lademes, kasvõi seadme enda piiratud vaateväli, mis tähendab, et 360 kraadilist snaipri-tuvastusvälja ta kindlasti ei paku.

Sellegipoolest, potentsiaali võiks asjal ju olla ...

P.S. Uudis ise pärit 21. märtsist, nii et ei ole aprillinal vähemalt

Rheinmetallil on ka juba mõnda aega sarnane vidin tootmises olnud: SLS. Kas Rheinmetall on nüüdseks asja täiesti valmis arendanud, seda ei tea. Kuigi kodulehel väidavad, et toode on juba kasutust leidnud, siis ca poolteist aastat tagasi olid neil alles plaanid asja veel edasi arendamiseks

http://www.rheinmetall-defence.com/inde ... ng=3&pdb=1

[Karuke]

http://www.rheinmetall-defence.com/inde ... ng=3&pdb=1

Ja siis väidetavasti suudab see riistapuu leida snaipri sihiku, - temale suunatud paari tuhande binokli js fotoaparaadi seast?

[Kilo Tango]

Kogu selle asja juures tekkis minul see küsimus, et kas selle tõsiasja teada saamine, et snaiper sind sihib enam kedagi aitab. tavaliselt on selles situatsioonis ka juba kuul teel.

[Kilgore]

Kui nüüd spekuleerida tohib, siis mina olen asjast niimoodi aru saanud. Seade skaneerib mingit kindlat sektorit (horisontaalis ja verikaalis) infrapuna lainepikkusega laseri impullsidega. Tagasipeegeldused analüüsitakse põhimõttel "kui antud kauguselt tagasipeegeldunud impulss on piisavalt tugev, siis järelikult on see peegeldunud mingilt optiliselt seadmelt". Arusaadav ju et klaasilt peegeldub paremini tagasi kui märjalt kaselehelt. Seejärel märgistatakse leitud optilise seadme asukoht juba nähtava laseriga (näit. usakate BOSS). Juhul aga kui "märgistav" laser on piisavalt tugev (Stingray, LCMS) on tulemuseks optilise süsteemi ja/või selle operaatori pimestamine.
Kas ja kuidas need süsteemid kõigi "klaasitükkide" hulgast justnimelt snaipri optika üles leiavad, vot mine võta kinni... naised saunas rääkisid, et suudetakse tuvastada kas optikas on niitristik (tuhandikeskaala) või ei. Vastumeetmed võiksid imho olla: enda optika teha võimalikult "nähtamatuks" (sunshaded, filtrid, peegeldusvastased katted, objektiivi mõõdud väiksemaks), pettepositsioonile dummi-optika üles seada. Kuna seade ise aktiivne siis peaks see suht lihtsalt leitav olema (kõik near-IR kiirgurid on suvalises öövaatlusseadmes kenasti näha, isegi videokaamera viewfinderiga leiab telekapuldi IR-dioodi üles).

[Lemet]

Sama teema ka siin.

http://www.popmech.ru/article/6818-rans ... -vyistrel/

Ja pealt 100 kommentaari. Järsku pakub mõni neist huvi.

[Kapten Trumm]

Kogu selle asja juures tekkis minul see küsimus, et kas selle tõsiasja teada saamine, et snaiper sind sihib enam kedagi aitab. tavaliselt on selles situatsioonis ka juba kuul teel.

Kui sa piiksu peale kohe peale kohe reageerid ja vastane on 1 km kaugusel, on sul vähemalt sekund aega.

Igale asjale on vasturohi, selliste seadmete kasutamisele järgneb tõenäoliselt decoy'de kasutamine, niiet neid seadmeid omavad snaiprid ei saagi muud kui pea mättes hoida.

Hea näite on politsei kiirusmõõtjad. Nende levik tõi kohe kaasa neid avastavad detektorid. Mis omakorda tõi kaasa selle, et kiirusmõõtjatel on võime neid detektoreid avastada (ka Eestis on see võimalus olemas), kuid need keelatud on.

Näiteks venelaste initsiatiivil 80ndatel levinud lennukite passiivsed avastamise süsteemid, mis kasutavad kauguse mõõtmiseks laserkiirt, on toonud kaasa vastavad laserdetektorid, mis registreerivad, kui kiir lennukit puudutab. Varsti pole võimalik enam vaikselt ligi hiilida.

Sama tasub silmas pidada ka nt laserjuhitavate relvade (nt TT raketid) puhul. Ja nt laserkaugusmõõtjate liigsel tarvitamisel, sest tulevikus hakatakse küttima neid, kes midagi kiirgab. Niiet kompass ja rootsi binokkel pole veel surnud

Kui mõelda Häyha fenomeni peale (Talvesõja ajal polnudki soomes korralikke masskasutuse optilisi sihikuid), siis Mossini vint ja laskeoskus on asjad, mille vastu mingi detektoriga ei saa. Eestis on massiline long-range snaiprisõda vähevõimalik, sest avatud maastikku on vähe, Eestis on praegu viimase 500 aasta suurimad metsad ja põllumajanduse allakäiguga kaasneb kiire kuivendatud alade taassoostumine ja võssa kasvamine.

Seega Eestis on vaja eelkõige massiliselt oskuslikke mehi Galil Snaipri ja M-14TP taha, mitte 2500 m kaugusele laskvaid püsse igasse jakku (kelle taha pole mehi ikka panna).