NATO suurtükiväest 20 saj teisel poolel

[Kilo Tango]

Muideks, see atesteerimine võibolla polekski paha mõte, kui seda targalt läbi viia. NATO füüsilised testid ju on, miks siis mitte ka mingidki regulaarsed iga 5-e aasta tagused teadmiste testid?
PS! Atesteerimist kasutatakse ka vägagi paljudes erafirmades täitsa edukalt.

Eesti riigis on ikka asi absurdne. Näiteks purilendur, kelle tegevusest sõltub üldjuhul vaid tema enda elu, peab iga x aasta järel (sõltub vanusest) käima medkomisjonis ning andma Lennuametis lennureeglite ja lennundusseaduse (mille sisu on purilennu kontekstis kohati kohatu) eksami. Aga Kaitseväe ohvitseri, kellest sõltub tuhandete inimeste elu ja riigi säilumine, ei kontrolli keegi. Nii palju kui mina tean, siis füüsilised testid ikkagi on. Kindlasti peab ka tasemeeksamid sisse viima.

[planet64]

Kui me tahame natukenegi idapoolset rünnakut pidurdada, siis üheks instrumendiks võiks olla võitlusgrupid kaitseliidu koosseisus. Et mitte kogu kaitseliitu ei kupatataks ainult sisekaitseks. Kui võitlusgruppe ei tee ja jääme lootma brigaadidele ja tema suurtükiväele, siis anname vabatahtlikult ära needki eelised, mida oma territooriumi kaitsmine annab. Väikesed, hästi relvastatud (ka kaudtule täppisrakettide ja miinipildujatega) ning väljaõppinud grupid peaksid vaenlasele märksa tülikamad olema kui tagasihoidlikult relvastatud tavabrigaad. Ja mis veel oluline, need saaks positsioonidele saata ilma suuremat kära tekitamata, sest selge on see, et mopikäsku enne esimesi pauke ei tule. Väikeste gruppidega opereerimine võiks just meie võimekus olla, mida meie oskame, aga vastane mitte.

[jackpuuk]

Kui me tahame natukenegi idapoolset rünnakut pidurdada, siis üheks instrumendiks võiks olla võitlusgrupid kaitseliidu koosseisus. Et mitte kogu kaitseliitu ei kupatataks ainult sisekaitseks. Kui võitlusgruppe ei tee ja jääme lootma brigaadidele ja tema suurtükiväele, siis anname vabatahtlikult ära needki eelised, mida oma territooriumi kaitsmine annab. Väikesed, hästi relvastatud (ka kaudtule täppisrakettide ja miinipildujatega) ning väljaõppinud grupid peaksid vaenlasele märksa tülikamad olema kui tagasihoidlikult relvastatud tavabrigaad. Ja mis veel oluline, need saaks positsioonidele saata ilma suuremat kära tekitamata, sest selge on see, et mopikäsku enne esimesi pauke ei tule. Väikeste gruppidega opereerimine võiks just meie võimekus olla, mida meie oskame, aga vastane mitte.

Mis krdi. asi annab kellegile arvata, et meie vastane on idioot ja ta ei oska seda või teist? Iseasi, kas suured väejuhatajad vaevuvad oskusi kasutama. Meie teoreetilistel vastastel on olemas korralik väljaõpe mehhaniseeritud ja jalgsiluure patrullide osas jne. Matke ometi maha oma soovunelmad, et meil tuleb sõdida metslastega, kes on juhuslikult varustatud tankide ja muu (meiega võrreldes) korraliku relvastusega.

[kaur3]

Kirjutasin ühes teises teemas:

Gruusia sõjas kukkus grusiinidel esimesena ära õhuvägi, siis õhutõrje, siis kadus "katus" suurtükiväelt, siis suurtükivägi, seoses sellega kadus tuletoetus jalaväelt ja lõpuks olidki vennad oma digilaigu ja käsitulirelvadega, sest süsteemi oli sisse kirjutatud, et power tuleb kusagilt mujalt ja tellimise peale. Kuidas küll meil see seatud on? Kardan, et täpselt sama moodi.

Ka Eesti puhul peaks suurtükiväe teemale lähenema selle nurga alt, sest ilma kaitseta pea kohalt on suurtükivägi väga raskes seisus nii taktikaliselt kui ka logistiliselt.

hummel, ma arvan, et ei ole õige kokku lugeda ainult vahetus läheduses olevaid üksuseid. Brigaade saab liigutada meie mõistes üsna kiirelt ka kaugemalt. Trumm võib rääkida raudteetranspordi tähtsusest lähemalt, sest on sellele viidanud nii mõnigi kord.