dejavu: kreisiraadios oli kunagi närviline vahepala: siin ehitatakse ühte lammutustehast, aga nende asjade valmistamise tehas mida siin lammutama hakatakse, on hetkel veel pooleli kuuse tänaval.

Similar to the force protection Lahat concept, the 'trigger' will be activated by the supported unit, where the infantry calling for support will command the launch and designate the target to be attacked. Each vehicle could support units beyond line of sight, at ranges of up to eight kilometers, using anti-tank or multi-purpose missiles depending on the effect required. The missile unit could also attack targets within line-
of -sight autonomously using its own sensors.
Sellega tegeletakse juba aasta algusest.soesilm kirjutas:Mina arvan, et sel suvel juhtub see, mis aastaid tagasi pidi juhtuma. Erinevate struktuuride tarkpead hakkavad nende VG-de tegevust korraldama ja mis veel tähtsam - kirjeldama. Siis on mingigi lootus selguseks. Täna võib iga tola (asjalikud ärge solvuge) militaarnetis joonistada oma struktuure ja kirjeldada oma taktikat ...
Tõsisemaks minnes oleks vaja midagi kaugemalt laskmiseks - nt 12,7 Barret (radari/rakettide vigastamiseks), vähemalt Milan (veel parem kui Spike või Javelin). Või VÄGA PALJU AT-4'sid. Sellised süsteemid ei asu eales kuskil võssis, et sealt mingi ühekordse TT lasuga susida, vaid need on enamasti lagedal, kõrgendikul - eemalt vaadeldavad. 30 mm soomuki kahuri/14,5 KP laskekaugus on kuipalju?
http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... osa[1].pdfTankitõrjevõime edasine tugevdamine.
Üheks arengukava oluliseks prioriteediks on ka kaitseväe tankitõrjevõime edasine tugevdamine. See hõlmab endast nii üksikvõitlejale mõeldud ühekordsete tankitõrjelaskude, tankitõrjegranaadiheitjate kui ka tankitõrje raketikomplekside Milan täiendavat hankimist. Samuti luuakse tankitõrjeks täiendavaid üksuseid nii kaitseväes kui ka Kaitseliidus. Võime arendamise eesmärgiks on suurendada kaitseväe efektiivust võimaliku vastase motoriseeritud ja mehhaniseeritud üksustega võitlemiseks ja jalaväe üldist tulejõudu lahingus nt vastase välikindlustuste vastu.
Kaitseliit kui laiapõhjaline ja efektiivne sõjaline organisatsioon
Jätkame tuleval aastakümnel Kaitseliidu rahastamise ja varustamise kasvatamist, millega peab kaasas käima Kaitseliidu liikmeskonna suurenemine. Kui Eesti iseseisvumise taastamisele järgnenud 15 aastal oli Kaitseliit relvastuse ja varustuse osas olnud pigem vaeslapseks, siis nüüd anname kaitseliitlastele tehnikat ja varustust, mis oleks samal tasemel kaitseväe varustusega. Loobume Kaitseliidu baasil suurte ja kohmakate maakaitsepataljonide formeerimisest ning pöördume tagasi väiksemate, kompanii-suuruste üksuste juurde, millede mehitamine lähtub Kaitseliidu territoriaalsuse printsiibist – sama piirkonna võitlejad kuuluvad samasse allüksusesse. Kaitseliidu baasil valmistatakse ette nii parema varustuse ja kõrgema võitlusvõimega lahingkompaniisid, kui ka konkreetsete objektide kaitseks mõeldud sisekaitsekompaniisid.
Kaitseliit on peamine maakaitsestruktuuri väevõimete kandja. Kaitseliidu
arenguprioriteedid planeerimisperioodil on võitlusvõimelise liikmeskonna
suurendamine, sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks vajaliku juhtimisvõime loomine pataljoni ja kaitseringkonna tasandil, kiirreageerimisüksuste arendamine ja lahingulise sooritusvõime parandamine.
Kaitseliit keskendub lahingkompaniide, sisekaitsekompaniide ja
formeerimisstruktuuri üksuste ettevalmistamisele. Arengukavas
kavandatud meetmed võimaldavad Kaitseliidul kujuneda veelgi
tõsiseltvõetavama sõjalise heidutuse kandjaks võimalikule vastasele.
Mida see küll võib tähendada?
Laskesportlased on teinud aga head lobitöödLõpptulemus ehk milline on Eesti kaitsevägi aastal 2018?
Aastal 2018 on Eesti kaitseväel arvestatav seire-, tuvastus- ja luurevõime Eestit ähvardada võivate ohtude õigeaegseks avastamiseks, kõrges valmisolekus ja osaliselt soomustatud jalaväebrigaad, Kaitseliidu ja reservüksustest koosnevad kaitseringkonnad, korralik õhukaitse nii strateegiliste objektide kui maaväe üksuste kaitseks ning korrastatud õppekogunemiste- ja mobilisatsioonisüsteem kaitseväe arvukuse mitmekordistamiseks võimaliku ohu korral. Eesti Õhuvägi on
aastaks 2018 võimeline tagama NATO hävituslennukite baseerumist Ämaris ning liitlaste transpordilennukite vastuvõttu võimaliku HNS-operatsiooni käigus, samuti teostama taktikalisi transpordilende helikopteritega. Merevägi omab kaasaegset miinitõrjevõimekust ning osaleb pidevalt ja jätkusuutlikult miinitõrjelaevadega rahvusvahelises sõjalises koostöös.
Järgmise aastakümne lõpuks plaanime renoveerida ja rajada uusehitistena
kõikide Kaitseliidu malevate staabi- ja tagalakeskused ning tegevuskohad, samuti rajada vähemalt kümme nõuetele vastavat 300-meetrist lasketiiru, et igal Kaitseliidu maleval oleksid elementaarsed võimalused korralikuks laskeväljaõppeks.
Külgmiinis on see hea külg, et seda pole vaja varitsusest ära tassida. Teeb paugud ära ja "vuta-vuta".Lupus kirjutas:Gustiga vuta -vuta minema??? kaua see reservis olnud meed Gustiga vuta-vuta teebMinul tõmbab Gustiga väike põrkamine küll keti väga ripakile .Ja ega neis VG neid rämbusid nüüd nii palju ka pole kes Gustiga kilomeetreid joosta jakasavad
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline