Valeria Novodvorskaja

[Lemet]

http://www.neljas.ee/est/?news=995063&c ... mme-Eestis

Avatud Eesti Fondi kutsel saabub homme Eestisse tunnustatud Vene ajaloolane, omaaegne nõukogude dissident ning erakonna Demokraatlik Liit asutaja Valeria Novodvorskaja, keda saadab majandusteadlane ja endine riigiduuma saadik Konstantin Borovoi. Reedel peab Novodvorskaja Tallinnas Avatud Eesti Fondi Venemaa Häälte sarjas loengu Venemaa ajalookäsitlusest, homme aga kõneleb Tartus teisitimõtlemise ajaloost. Avatud Eesti Fondi teatel kohtub Novodvorskaja ka president Toomas Hendrik Ilvese ning siinsete vene noortega.

[mil34]

Novodvorskaja ja Borovoi loeng Barclay konverentsikeskuses (Ülikooli8) toimub täna (28.4.2010) kell 16.00-17.30.
(või alates 15.00?)
Üritust modereerib Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür.

http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1972
http://www.oef.org.ee/programmid/sotsia ... isiit.html

[Lemet]

Nii mõnelegi lausa kohustuslikuks lugemiseks...

http://www.epl.ee/artikkel/575993

http://www.oef.org.ee/venemaa

[Lemet]

Ei, corvus, sind ei peetud üldsegi nende "Mõnede" all silmas...ei maksa nüüd ennast lausa IGA postituse sihtmärgina ka tunda... Muidu kisub asi juba kliiniliseks...

[Lemet]

Asjast? Vast konkretiseerid- Avatud Eesti Fond on siis Novodvorskaja ja Borovoi näol esinema kutsunud keda? Jään huviga ootama, kuidas sa neid kahte positsioneerid. Ja täpsustuseks- mina ei pööranud teps mitte juttu sinu "tagasihoidlikule" persoonile. Seda tegid sa ikka ise.

[Lemet]

Antud artikkel kajastab seisukohti, mida võiks üldiselt nimetada kui jaburus.

Ehk siis AEF on toonud meile siis esinema kaks jaburat esinejat. Sain ma õieti aru?

[Lemet]

Vale arusaam. Seda juttu on nad rääkinud ka Venemaal. Mõlemad. Nii et räägivad seda, mida mõtlevad. Mitte seda, mida sinu interpretatsioonis "siin kuulda tahetakse".

siis hõiskas kogu saal rõõmust ruiates kaasa.

Käisid kohal, et nii kindlalt väita tead? Mõni kohalviibinutest ja sinu terminoloogia kohaselt "ruigajatest" võib ju pahaks panna...

[Lemet]

Ja veel, corvus, veidi OT ja sedapuhku just sinu "tagasihoidlikust "isikust, millist tähelepanekut on siinkohal raske tegemata jätta- sinu näol on EV ikka paraja koomiku kaotanud. Sellise sõnakasutuse, nagu sa siin viimastes postitustes sinu jaoks võõraste ja paljude poolt lugupeetud inimeste kohta lendu oled lasknud (Maadam, jaburad arusaamad, mentaalne seisund) juures jätkus sul siin veel jultumust mõni aeg tagasi sinu suhtes samalaadse pöördumise puhul nördimust üles näidata. Nu tõ dajošš...ma lausa kadestan sellist enesekindlust. Mina ja muu sitane maailm...

[Drax]

See "Poola lennuki tshekistlik likvideerimine" jäi endalgi silma. Kurb.

[Lemet]

Vale arusaam. Seda juttu on nad rääkinud ka Venemaal. Mõlemad. Nii et räägivad seda, mida mõtlevad. Mitte seda, mida sinu interpretatsioonis "siin kuulda tahetakse".

siis hõiskas kogu saal rõõmust ruiates kaasa.

Käisid kohal, et nii kindlalt väita tead? Mõni kohalviibinutest ja sinu terminoloogia kohaselt "ruigajatest" võib ju pahaks panna...

Just nii, ja just sellepärast nad ju siia kutsuti. Aga seda juttu teame me ju ka ilma nende füüsilise kohalolekuta väga hästi? Midagi uut? Midagi konstruktiivset? Ei ole! Ja ei tule ka...

Lihtne küsimus eeldab lihtsat vastust!! Käisid siis ise koha peal või ei. Kas väide kogu saali "kaasaruigamisest" tuleneb isiklikust pealtkuulmisest või puudulikust lastetoast?

[Lemet]

Avastasin, et eespool üles pandud viit ei juhata õigesse kohta. Sestap siis lühikokkuvõte siia üles.

Valeria Novodvorskaja loeng „Venemaa ajaloofilosoofia lühikursus“
30.04.2010.a. Tallinnas

Kokkuvõtte koostas Mari Kodres

Venemaa inimõiguslane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja alustas oma loengut
vabandusega Venemaa demokraatlike jõudude nimel Eesti ees Nõukogude Liidu toime
pandud kuritegude pärast. „Millist legitiimsust omab okupatsioonifakti ja inimsusevastaste
kuritegude tunnistamine?“ küsis Novodvorskaja ja tõdes, et de facto Vladimir Putini juhitud
Venemaal tänapäeval legitiimsust ei eksisteerigi. „Hunta Putini selja taga ei ole legitiimne,“
märkis ta. Juhul, kui Venemaal õnnestub võimule tulla demokraatlikel jõududel, lubas
Novodvorskaja Balti riikidele ka majanduslikku kompensatsiooni. „Loodan, et see juhtub enne,
kui loodusjõud ammenduvad. Ka Soome, Jaapan ning Läti saavad tagasi oma osa,“ kinnitas ta.

Kuid kuidas sai Venemaast koletis? Sellele küsimusele vastamiseks süübis Novodvorskaja
Venemaa ajalukku, vaadeldes Venemaa ajalugu tsüklilisena. Veelahe Venemaa ja Euroopa
vahele tekkis 10. sajandil, mil rändhõimude poolt ohustatud venelased olid sunnitud ühise
vaenlase vastu võitlemiseks moodustama kogukonnad. „Seal on Venemaa kolhoosikultuuri
juured. Vallutused lõikasid meid ära Euroopa ja Rooma kultuuri klassikalisest pärandist,“ sõnas
ta. Selles peituvad ajaloolised põhjused, miks Venemaa pole võimeline lepinguid sõlmima ning
nendest kinni pidama.
Erinevalt Läänest puudus Venemaal ka vastuseis ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Kristlusest
võttis Venemaa üle müstika ning alates 16. sajandist ning Ivan IV Grosnõist (ehk Ivan Julmast)
täieliku allumise võimule. „Isake tsaar võttis kõik, isegi jumalale ei jäänud midagi,“ toonitas
Novodvorskaja juhi ainuvõimu.
Ta tõmbas paralleeli II maailmasõja ning Mongoli ikkest vabanemise vahel. Pärast Moskva ja
Novgorodi ühendamist kadus Venemaal sisekonkurents. „Kuldhordist vabanemine tähendas
samaaegselt siseriiklikku orjusse langemist – nii, nagu Hitlerist vabanemine tähendas Stalini
diktatuuri,“ sõnas ta.

Novodvorskaja lõi veel ühe võrdluse tänapäeva Venemaaga, kus vallutatud aladest ei saada
otsest kasu, ent tagasi neid alasid ei anta. Ta meenutas Žirinovski ütlust: vene sõdur tahab
oma saapaid pesta India ookeanis. „Sellest unistati juba 1914. aastal, kui taheti vallutada
Bosporust ja Dardanelle,“ viitas ta.
Ivan Grosnõi valitsusajast sai tema sõnul alguse ka vene rahva terav jagunemine juhi,
juhtkonna ning rahva vahel. Kodaniku-idee on Venemaal võõras – sealtpeale on ainult juhile
alluv lähiringkond ning holopid ehk lihtrahvas.
Mongoli ikke aegadest on tema sõnul pärit ka tänapäeva kandunud tava osta ametnikke ning
võimuladvikut ära kingitustega, teisisõnu korruptsiooni juured, ka riigitasandil.

Reformituuled hakkasid Venemaal puhuma alles Aleksander II ajal, mil Venemaal viidi sisse
kaasaegne kohtusüsteem ja vandekohust. „Tänapäeva Venemaal ei saa uskuda kumbagi neist.
Terroristidel või ekstremistidel näiteks puudub võimalus õiglaseks kohtumõistmiseks,“ väitis
Novodvorskaja. Kohtute kõrval on tema sõnul oma vabaduse kaotanud ka Venemaa ülikoolid.

Boriss Jeltsini reforme nimetas ta ajaloo kordumiseks, sest need jäid sarnaselt Aleksander II
reformidega poolikuks. Viimasele sai saatuslikuks Poola ülestõus 1863. aastal, Jeltsinile see, et
majanduslikult keerulisel ajal puudus tal ka rahva mandaat. „Inimesed ei suutnud valida, demokraatia ei muutunud Venemaale omaseks ning ka vaba ajakirjandus ei olnud võimeline
ellu jääma,“ rääkis Novodvorskaja ja tõi näiteks ühe liberaalseima raadiojaama „Ehho
Moskvõ“, mis kuulub samas energiahiid Gazpromile.

Suhtetes lähinaabritega meenutas Novodvorskaja Aleksander III venestamispoliitikat. „Vene
impeerium oli ja on seisukohal, et kõik lähinaabrid on osa Venemaa kolooniatest. Vaadake,
mis toimub siin või Kaukaasias,“ märkis ta.
Venemaa ajaloo tsüklilisi arenguid kokku võttes tõdes Novodvorskaja, et alati on areneva
demokraatia alged lämmatanud peale tunginud autokraatia. Venemaa demokraatia arengu
kõige paljulubavamaks perioodiks pidas Novodvorskaja just Nõukogude Liidu lagunemisele
järgnenud Jeltsini Venemaa algusaega.

Venemaa rahvuspsühholoogiliseks tunnusjooneks nimetas ta lõhenenud mälu ja
frustratsioonitunnet. „Kogu oma loodusliku rikkuse juures on Venemaa jäänud vaeseks ja
harimatuks. Näiteks Eestisse tulles häirib suurt osa venelasi see, et nad ei saa enam Baltikumi
tulla kui oma isiklikku kuurorti, vaid peavad selleks läbima hulga formaalsusi,“ tõi ta näite.
Impeeriumikompleksis vaevlev Venemaa kasutab oma vähest majanduslikku ressurssi eelkõige
kättemaksuks. Novodvorskaja hinnangul oleks eriti pärast Gruusia sõja alustamist pidanud
Lääs üles näitama otsustavust ning näitama Venemaale ust nii G8-st kui OSCE-st. „Isegi Stalini
Venemaa visati Rahvaste Liidust välja, ent Putini Venemaa naudib karistamatust,“ lausus ta.
Võõraste territooriumide vallutamisest ei saa Venemaa Novodvorskaja sõnul midagi –
Gruusiast, Abhaasiast, Lõuna-Osseetiast või Krimmist pole Venemaale tegelikult mingit kasu,
riik pole võimeline seal midagi üles ehitama, kuid sellele vaatamata ei ole Venemaa nõus Lätile
tagasi andma isegi väikest Abrene maakonda.
II maailmasõja lõppemise tähtpäeva, 9. mai pidustuste kohta ütles Novodvorskaja, et Eesti ja
teiste Ida-Euroopa riikide üldsus võiks koguneda päev varem - 8. mail - mälestama kõiki
Nõukogude agressiooni all kannatanuid. „On paradoksaalne, et Venemaal tähistatakse võitu
fašismi üle, mida kaasaegsel Venemaal nii avalikult kultiveeritakse,“ lausus Novodvorskaja.
Hiljuti kirjutas Novodvorskoja avaliku pöördumise, kus väitis, et Venemaa rahvas tahaks elada
rikkalt, kuid Venemaa intelligents sooviks elada vabalt.

Novodvorskajaga koos esinenud majandusteadlane ja endine riigiduuma saadik Konstantin
Borovoi sõnas, et Venemaal on opositsioon vaikivast olekust muutumas üha häälekamaks.
„Tuletame meelde 19. augustit 1991. aastal, mil hommikul olid Punasele Väljakule kogunenud
üksikud putšivastased, aga järgmiseks päevaks juba sajad tuhanded. Praegu on meil käsil
üleminekuprotsess, aga tulevik oleneb palju ka majanduse käekäigust,“ leidis Borovoi. Tema
sõnul tuleb Venemaal jälgida ka neonatside tegevust, kuna noorte seas on üha enam neid, kes
näevad võimule tulemas ükskõik millist uut „pruuni“ rezhiimi. Samas on see kasulik ka Putinile,
kes saab avalikkusele väita: teil on valida – kas meie või nemad.

Publiku seas viibinud Trivimi Velliste tundis huvi, kas Novodvorskaja hinnangul käitus Eesti riigi
juhtkond 1939. aastal baaside lepingut sõlmides õigesti. Novodvorskaja arvas, et kui Eesti, Läti
ja Leedu oleksid toona oma jõud ühendanud ning sarnaselt Soomega Venemaale vastu
astunud, oleks vähemalt ära jäänud ekslik müüt vabatahtlikust Nõukogude Liitu astumist. Eesti
taktika polnud Novodvorskaja arvates õigustatud ei moraalsest ega pragmaatilisest
seisukohast. „Amoraalsed otsused ei ole kunagi pragmaatilised ja nende vastuvõtjad jäävad
alati kaotajateks,“ leidis ta.
Dissidentide-teisitimõtlejate elu kohta tänapäeva Venemaal sõnas Novodvorskaja, et nende
reaalne mõju Venemaa ühiskonnas on väiksem kui Nõukogude Liidus. „Praegu viibime küll ise
vabaduses, ent ei suuda kedagi vangist välja tuua või kaitsta. Ka pole tänaseni leitud Anna
Politkovskaja ega Natalja Estemirova mõrvareid,“ lausus ta. Demokraatia ja sõnavabaduse
edendamise praeguseks trumbiks pidas Novodvorskaja põhiseadust. „Peaksime selle erinevaid
artikleid rohkem enda huvides ära kasutama,“ sõnas ta.

Venemaa opositsioonilist liikumist Solidaarsus hindas Novodvorskaja skeptiliselt ning nimetas
liikumist populistlikuks. Erinevalt Lech Walesa Solidaarusest, mis oli katoliiklik ja
sotsiaaldemokraatlik, ei ole praegusel Solidaarusel selget ega ühtset poliitilist programmi.
„Kaasaegsel kommunismil ja fašismil on palju ühist,“ hoiatas ta.
Kodanikuühiskonnal on Novodvorskaja hinnangul Venemaal veel kõvasti arenguruumi.
„Valitsevaks tendentsiks on sõdimine kapitalistide ning losside vastu,“ viitas ta Venemaal
levinud äärmuslikele käitumismallidele ning muudatustele, mis toimunud eelkõige
revolutsioonilisel teel. Järk-järguliste ning rahumeelsete muudatuste suunas peab Venemaa
veel arenema.

Venemaa ärikultuuri suhtes oli Konstantin Borovoi pessimistlik, kuna väikeettevõtetel on
praegu vohava korruptsiooni ning altkäemaksude taustal võimatu ellu jääda. Et poliitiline ning
majanduslik vabadus on omavahel tihedalt põimunud, pole võimalik Venemaal ka sõltumatut
ära ajada. „Suured ettevõtted ja korporatsioonid on riigi osalusega ning valitsus on nende
suhtes ääretult protektsionistlik. Ka massimeedia õhutab seda propagandat,“ lausus Borovoi.
Vaba majandus toimis tema sõnul Venemaal enam-vähem kuni 2000. aastani ehk Putini
võimuletulekuni, sealtpeale on valitsus reaalse konkurentsi välja suretanud. Borovoi ennustas,
et naftahindade taaskordse langemise korral ootavad Venemaad suured majanduslikud
raskused.
Samuti publiku seas viibinud Tunne Kelam väitis, et Läänes - sealhulgas Brüsselis - valitseb
arusaam, et Venemaa pole demokraatiaks valmis. Novodvorskaja leidis, et Lääs on käitunud
ekslikult, lubades Venemaale lisaaega. „See ajab kogu maailma hauda,“ lisas ta. Borovoi
täiendas, väites, et praegune režiim võib ellu jääda ainult teatud tingimustes. „Pingekolded
nagu Balti riigid, Lääs, NATO või Tšetšeenia on siseriiklikuks ellujäämiseks režiimile väga
olulised,“ sõnas ta. Borovoi toonitas uuesti, et suurima vea tegi Lääs, kui ei käitunud Gruusia
sõja taustal Venemaaga piisavalt resoluutselt.
Venemaa-Ukraina suhete kohta kostis Novodvorskaja, et Ukraina president Janukovitš müüb
Krimmi Venemaale maha üsna avalikult. „Krimmi annekteerimise kaudu on Ukraina
omastamine juba lähenemas, Venemaa Musta mere programmiga on seotud ka huvid
Gruusias,“ viitas Novodvorskaja Venemaa konkreetsetele huvidele lähinaabrite juures.

Konstantin Borovoi mainis veel Venemaa kallist, miljarditesse dollaritesse ulatuvat
propagandat. „Võimsatele riikidele pakutakse suuri altkäemakse. Samuti toimub äraostmine
meedias – avatakse uusi telekanaleid, suurtes ajalehtedes nagu briti The Guardian ilmuvad
kinnimakstud Vladimir Putinit toetavad artiklid,“ sõnas ta.
„Kui riik, kes omab tuumarelva, valib demokraatiani jõudmiseks mingi erilise tee, mis vilistab
seadustele, vabadele valimistele ja vabale ajakirjandusele, on see maailma jaoks tervikuna
ohtlik,“ lõpetas Valeria Novodvorskaja.