Jah, kuid selliste meeste süüd on siiski objektiivselt väga raske tuvastada.
Nagu ma "Kirvega karjatamisest" rääkides osatasin - toimis tollane nõukogude riik siiski enam-vähem ainuvõimalikul viisil.
Kunagine põlis ja teenistusaadel kes riigiaparaadi osakestena toimides lähtus ikkagi traditsioonist, toetus haridusele ja pidas kalliks oma perekonna head nime, oli minema pühitud.
Asemel väga kirju seltskond, kelle moraalne pale, ettevalmistus jms ei kippunud sugugi vastama ametimeeste positsioonile.
Stalin tegi käitumises oma "kaadrite" suhtes ju tegelikult kõik õigesti.
Aadlike pühendumust võis asendada väid äärmusliku distsipliini või hirmuga. Muidu lihtsalt polnuks võimalik seda proletaarset seltsimeeste seltskonda toimiva riigina tegutsema sundida.
Kononov?
Mees oleks maksnud peaga (ja mitte ainult enda omaga) kui poleks täitnud käske.
Ennetähtaegselt erru mindi organitest ainult jalad ees.
Hitler näiteks saatis käsku mitte täitnud ja teda p. saatnud kindrali lihtsalt pensionile memuaare kirjutama.
(milline väikekodanlik selgrootus)
Stalin laskis maha nii kindrali, kindrali naise, lapsed jne
Huvitav kas leedu kohus tegi pelgalt poliitilise otsuse või siiski võttis vaevaks ära tunda vahe nüri käsutaitmise ja isikliku initsiatiivi vahel?
Kas foorumis paremate ütluste kohta võiks eraldi teema olla