Uus raamat Artur SIRK´ist

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Et siis sakalanused on toimetanud ja o/ü Greif on välja andnud kena väikse kogumiku Artur SIRK´i elust ja võitlusteest

Küsige hästi varustatud raamatupoodidest

[Reigo]

See on sisuliselt raamatu "50 aastat" kordustrükk.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mõned lahedad tsitaadid Artur SIRK´i raamatust:

lk 23: "Kujutagem, et Ameerika Ühendriikide ametis olev president nimetab rahva haigeks ja takistab riigi Põhiseaduses ette nähtud uue presidendi valimisi ja laseb vangistada vastaskandidaadi. Meie ütleme, et see ei oleks Ameerika Ühendriikides võimalik. Meil Eestis see aga juhtus!"

No comments

lk 36: "Erakondade tegevus oli arenenud selles suunas, et unustati rahvas, viimast vajati veel ainult kui hääletusmaterjali. Häälte andmine erakondade nimekirjadele tõi esile olukorra, et erakondade juhtkonnad, ka parlamendis, kujunesid elukutselisteks. Ka olid alalised valitsuste muudatused rahvale väga kulukad, sest väljalangenud valitsusliikmetele maksti kolm kuud palka järele."

Tänapäeval makstakse vist rohkem

lk 37: "K.Pätsi poliitilise seljataguse moodustasid venelaste rahvuserakond, sotsialistid ja põllumeeste kogud."

Võrdle tänapäev ja edgar

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Veel killukesi Artur SIRK`i raamatust:

lk 37: "William Tominga arvestuse järele raamatus "Vaikiv Ajastu" kuulus kaks kolmandikku eesti endistest sõjameestest Vabadussõjalaste Liitu"

lk 39: "Vabadussõjalaste kohtuprotsessides oli süüdistajaks venelane Tšistjakov, eestistatud nimega Helk. Helk oli K.Pätsi venna naisevend"

lk 42: "Kui räägitakse Pätsi pärandusest, siis oli selleks esijoones tugevasti lõhestatud ja vastuoludega eesti rahvas"


Aga lugege parem ise, ühesõnaga

[metssiga]

"William Tominga arvestuse järele raamatus "Vaikiv Ajastu" kuulus kaks kolmandikku eesti endistest sõjameestest Vabadussõjalaste Liitu"

Nii sünnivad legendid, Tomingas ees ja lgp foorumikaaslane Borja järel. Väike küsimus küll, kus on need Vabadussõjalaste ankeetandmetega nimekirjad, kus võib selliseid andmeid välja lugeda? Vastus - tuntud fantasööri, ehk mitte üteldes luiskaja, Tomingase pääajus, ei mujal.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

"William Tominga arvestuse järele raamatus "Vaikiv Ajastu" kuulus kaks kolmandikku eesti endistest sõjameestest Vabadussõjalaste Liitu"

Nii sünnivad legendid, Tomingas ees ja lgp foorumikaaslane Borja järel. Väike küsimus küll, kus on need Vabadussõjalaste ankeetandmetega nimekirjad, kus võib selliseid andmeid välja lugeda? Vastus - tuntud fantasööri, ehk mitte üteldes luiskaja, Tomingase pääajus, ei mujal.

Mis ma su sildikleepijaga siin ikka jagelen

Tsiteerin lihtsalt veelkord vana tõde: "Kui räägitakse Pätsi pärandusest, siis oli selleks esijoones tugevasti lõhestatud ja vastuoludega eesti rahvas" - ja sellega on sulle ka piisavalt vastatud

[Reigo]

Tegelikult oli küll nii, et lõhestatud ja vastuoludega oli rahvas muuhulgas vapside tegevuse tagajärjel juba aastal 1934. Pätsi järgnev tegevus leevendas vastuolu.

[Epaminondas]

Tegelikult oli küll nii, et lõhestatud ja vastuoludega oli rahvas muuhulgas vapside tegevuse tagajärjel juba aastal 1934. Pätsi järgnev tegevus leevendas vastuolu.

Tegelikult on siin mitmeid variante. Raamatus on selgelt toodud välja ka tolleaegse poliitilise süsteemi nõrkused, kus isegi opositsioon võis algatada valitsuskriisi. Vabadussõjalaste põhiseaduse projekt tundus hästi loogiline ja see oleks samuti vastuolusid lahendanud, kuid seekord lahendas selle Päts ja Co riigipöördega. Vabadussõjalased olid piisavalt tugev jõud, et teistel parteidel oli neid põhjust karta ja seetõttu nähti, et mõtekas on nad likvideerida. Kindlasti ei saa öelda, et Vabadussõjalaste tegevus ainult rahvast lõhestas - enne Vabadussõjalaste tulekut oli juba rahvas üpriski lõhestunud ning ei uskunud poliitikasse, mille tõttu saavutasid Vabadussõjalased ka nö Tarandi ja ResPublica efekti, kus kõik inimesed, kes senist parteipoliitikat ei uskunud, toetasid Vabadussõjalasi.

[kana tagumik]

Tegelikult oli küll nii, et lõhestatud ja vastuoludega oli rahvas muuhulgas vapside tegevuse tagajärjel juba aastal 1934. Pätsi järgnev tegevus leevendas vastuolu.

Tegelikult on siin mitmeid variante. Raamatus on selgelt toodud välja ka tolleaegse poliitilise süsteemi nõrkused, kus isegi opositsioon võis algatada valitsuskriisi. Vabadussõjalaste põhiseaduse projekt tundus hästi loogiline ja see oleks samuti vastuolusid lahendanud, kuid seekord lahendas selle Päts ja Co riigipöördega. Vabadussõjalased olid piisavalt tugev jõud, et teistel parteidel oli neid põhjust karta ja seetõttu nähti, et mõtekas on nad likvideerida. Kindlasti ei saa öelda, et Vabadussõjalaste tegevus ainult rahvast lõhestas - enne Vabadussõjalaste tulekut oli juba rahvas üpriski lõhestunud ning ei uskunud poliitikasse, mille tõttu saavutasid Vabadussõjalased ka nö Tarandi ja ResPublica efekti, kus kõik inimesed, kes senist parteipoliitikat ei uskunud, toetasid Vabadussõjalasi.

samas...süüdistada pole mu arvates eriti kedagi...lihtne on nõuda ja näpuga näidata ja targutada mineviku kallal....lihtsalt demokraatliku võimukorralduse lastehaigused tuli tuli läbi põdeda... tuleb arvestada ka seda et igasugu "rünnakrühmlaste" formeerimine parteide poolt kuulus tollase poliitilise kultuuri juurde. kui lugeda tollaseid riigikogu stenogramme, siis tänases päevas saadetaks enamus türmi vaenuõhutamise, laimamise ja tapmisähvarduste paragrahvide alusel.

samas vapsidel puudus tegelt mingi reaalne programm - loosungeiks oli "kõige vastu " ja "meie teeme õieti" - täpsel jah nagu respublikal omal ajal. (seda jura, mis kõik on halvasti ja valesti - võib igaüks ajada).

[Epaminondas]

Päris karmid võrdlused ja väited.

Ma ei eita, et ResPublikal programmi ei olnud, kuid samas neid otseselt Vabadussõjalastega võrrelda on sisuliselt võimatu. Vabadussõjalased koondasid enda alla siiski üpriski palju "vana kooli" mehi (algul taotles nende hulgas pres. kandidaadi kohta ka Laidoner), kuid esialgu oli nende programm põhiseaduse muudatus ettepanekud ja laias laastus oli neil kindel kavatsus poliitilse süsteemi toimimist muuta. Loosungitest rääkides, siis oli kõikidel parteidel analoogne propaganda.

Iseenesest selgub antud raamatus nii mõndagi põnevat - esiteks, kas A. Sirk kukkus ise rõdult alla või oli see poliitiline atendaat?

Samuti on minule raske ära põhjendada, mis õigustab Pätsi ja Co. riigipööret, kus suleti kõik parteid ja istuma pandi terve hulk mehi nende poliitilise kuuluvuse pärast.

Raamatu lõpus on pikk A. Sirgu kõne, kus ta üpriski loogiliselt kritiseeris tolleaegset võimuladvikut ja valitsussüsteemi, samuti on välja toodud ka prof. Uluotsa lendleht, mille levitamise eest W. Tomingas hiljem istuma pandi. Nendes mõlemas on nii mõndagi mõtlemapanevat just selles osas, et Vabadussõjalaste võimule tulles oleks vana kaardiväe luukeresid kapist välja tooma (nt kullatransiit Venemaalt Läände) ja endiste valitsusjuhtide tähtsus oleks poliitiliselt marginaliseerunud (nt Villu Reiljani populaarsus tänapäeval). Seejuures kas poleks mitte Vabadussõjalaste põhiseaduse läbiminek taganud teatavat poliitilist stabiilsust ja pikemat võimulpüsimist?

Pärast sõda kestsid mitmed need tülid ka eksiileestlaste ringkondades edasi, kus W. Tomingas, V. Saarsen, J. Remmelgas jpt omasid väga erinevaid seisukohti antud küsimustes.

Tegelikult oli küll nii, et lõhestatud ja vastuoludega oli rahvas muuhulgas vapside tegevuse tagajärjel juba aastal 1934. Pätsi järgnev tegevus leevendas vastuolu.

Tegelikult on siin mitmeid variante. Raamatus on selgelt toodud välja ka tolleaegse poliitilise süsteemi nõrkused, kus isegi opositsioon võis algatada valitsuskriisi. Vabadussõjalaste põhiseaduse projekt tundus hästi loogiline ja see oleks samuti vastuolusid lahendanud, kuid seekord lahendas selle Päts ja Co riigipöördega. Vabadussõjalased olid piisavalt tugev jõud, et teistel parteidel oli neid põhjust karta ja seetõttu nähti, et mõtekas on nad likvideerida. Kindlasti ei saa öelda, et Vabadussõjalaste tegevus ainult rahvast lõhestas - enne Vabadussõjalaste tulekut oli juba rahvas üpriski lõhestunud ning ei uskunud poliitikasse, mille tõttu saavutasid Vabadussõjalased ka nö Tarandi ja ResPublica efekti, kus kõik inimesed, kes senist parteipoliitikat ei uskunud, toetasid Vabadussõjalasi.

samas...süüdistada pole mu arvates eriti kedagi...lihtne on nõuda ja näpuga näidata ja targutada mineviku kallal....lihtsalt demokraatliku võimukorralduse lastehaigused tuli tuli läbi põdeda... tuleb arvestada ka seda et igasugu "rünnakrühmlaste" formeerimine parteide poolt kuulus tollase poliitilise kultuuri juurde. kui lugeda tollaseid riigikogu stenogramme, siis tänases päevas saadetaks enamus türmi vaenuõhutamise, laimamise ja tapmisähvarduste paragrahvide alusel.

samas vapsidel puudus tegelt mingi reaalne programm - loosungeiks oli "kõige vastu " ja "meie teeme õieti" - täpsel jah nagu respublikal omal ajal. (seda jura, mis kõik on halvasti ja valesti - võib igaüks ajada).

[MadMan]

Seejuures kas poleks mitte Vabadussõjalaste põhiseaduse läbiminek taganud teatavat poliitilist stabiilsust ja pikemat võimulpüsimist?

See on käsitlemist leidnud tolles teemas:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=4984

Wabside pakutud põhiseadus võeti 1934 vastu, kuid täideti sellest ainult enesele kasulikke paragrahve, ülejäänute peale lasti sorinal.