Tänan heade sõnade eest!
Eks ta tuli selline nagu tuli - paremini veel ei oska lihtsalt..
Kusjuures kriitika tööriistaklambrite osas on täiesti õigustatud: need sai jah eraldi mingi akrüüliga üle pintseldatud ja kuivasid veits liiga heledaks, nii et ilmselt tuleb millalgi veidi tumedat filtrit peale tõmmata. Samuti on veel värvimata tagatule neli rohelist ruudukest, aga loodan nendegagi lõpuks ühele poole saada.
Ja edasi - mind huvitas, et mis nendega siis ette võeti, kui nad pärast võrdlevaid katsetusi Henscheli masinaga Heereswaffenamt -i poolt maha laideti - kusjuures Adersi tiigril oli ju tegelikult samuti hunnikus igasusguseid "lastehaigusi" küljes. Tugev loogika ütleb, et "-amti" meestel oli õigus - nõudsid ju need riistapuud hulgi elektrotehnilist vaske, mis oli sõja ajal vägagi limiteeritud tooraine. Ent samas ei tohi ka unustada, et "-amt" -i mehed ei sallinud eriti seda "tüütut austerlast", keda nad lihtsalt pidid välja kannatama, kuna Ferdinand oli ju füüreri sõber ja kaasmaalane. Muidu oleks Ferdinandi saatus olnud ilmselt sarnane sir Walther Christie omaga, kes ka ei saanud läbi ameerika sõjaministeeriumi ametnikega. Aga olgu, nüüd paar sõna ka masinatest -enamus nendest ehitati ümber kõiksugu Berge-Ferdinandideks ja Berge-Elefantideks. Porche konstrueeritud 10 silindrilised õhkjahutusega mootorid, mis olid osutunud üsna kapriisseteks, vahetati välja samade mootorite vastu, mis olid kasutusel Pz III/StuG III -l. Aga et veermikke oli valmis juba päris suur ports, siis ehitati nende baasil kari tankihävitajaid ja kuna mul on karbis ootel ka üks Ferdinand, siis ilmselt jätkan seda teemat, kui see karp saab lauale tõstetud.
Urmas.
