Tuvastada Vest

Kõik mis puutub ülejäänud militaarvarustusse...
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

EOD kirjutas:Ise katsetanud pole, kuid kuskilt lugesin, et lähedalt lastud terassüdamikuga TT kuul läks sellest turvisest läbi, samas vatijope peal kantuna olevat ka vintpüssi kuuli eest kaitsnud. Eks püssikuul purunes ja killud jäid vatijopesse kinni. Lähedalt lastud kuuli eest see küll vaevalt kaitses.
Tänaseks säilunud metalli peal pole mõtet katsetada: lisaks välisele korrosioonile on toimunud ka sisemine korrosioon ja metalli struktuur võrreldes algsega oluliselt kehvemaks muutunud.

See terasest rinnakaitse oli kirjanduse andmeil tõhus peamiselt saksa püstolkuulipildujakuulide ja pisemate granaadi/miini/mürsukildude vastu.
Vintpüssikuuli pidas kinni ehk 1 km kauguselt, võimalik ka EOD pakutud vatijope kaitseefekt, kuid siis pidi neid jopesid seal all olema rohkem kui üks... (umbes kümmekond)... :lol:

Ajal, kui neid rinnakaitseid meie maal kasutati, olid saksa vintpüssi kuulidel valdavalt raudsüdamikud. Ka on enamusel Narva rinde piirkonnast leitud rinnakaitsetel sees ilusad kuuliaugud. Kontegi ümbruskonnas vedelemas... Mõnes kohas oli soosaartel neid rüüsid lausa hunnikus.

ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
shrek
Liige
Postitusi: 109
Liitunud: 20 Veebr, 2005 19:24
Kontakt:

Kuulivest Ekraan 2

Postitus Postitas shrek »

Kust leiaks selle vesti kirjeldusi ja pilte ,materjale. 8)
Kasutaja avatar
desert eagle
Liige
Postitusi: 1086
Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
Asukoht: tartu
Kontakt:

Punaarmee raudrüü.

Postitus Postitas desert eagle »

Olen näinud kahte erinevat mudelit 2.MS ajal kasutusel olnud venelaste raudrüüst.Üks mis koosneb kahest osast ja kannab ametliku nime SN 24 ja teine mis koosneb viiest osast.Küsimus on järgmine et kas keegi teab selle viiest osast koosneva raudrüü ametliku nimetust?
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3288
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

SN-38 (vene k. - CH-38).
Teatmekirjanduse andmeil olla see olnud küll vaid esimene katseeksemplaride partii (koguhulk teadmata) ja kasutatud olla neid vaid proovi mõttes Talvesõjas, kus olla siis hulganisti puudusi välja selgitatud. Nende puuduste analüüsi tulemusena järgnesid sellele mudelile omakorda SN-39, -40, -40A ja viimaks kõik-see parem SN-42, mis ka laia tootmisse lasti. Peale esimest katsetust Talvesõjas aga korjati sõjategevuses osalenud üksustest SN-38-d kokku ning olid siis suures kuhjas kusagil Leningradi ladudes kuni blokaadi ajal kaitsel olnud üksustele jälle välja anti. Sealt tulnud üksusi jagus lahtisel käel ka 1944. aastal Eestimaale. Samal ajal muidugi toimus mujal Venemaal SN-ide edasiarendus ja 1942-l olid ned juba päris laialdaselt Stalingradis kasutuse, rünnaküksuste ihukatetena. Ja vägagi edukalt, muideks.
Paraku tuleb nentida tõsiasja, et see Talvesõja varu oli vist ikka kangesti suur küll, kui seda isegi 1944. aastaks nii hulganisti Eestissegi jagus. Noh, ütlen seda nende välileidude põhjal, missuguseid ikka siin ja seal välja tuleb. Ida-Virust, Võru ja Tartumaalt. :roll:

Kirjanduses nimetatakse neid rinnakaitseid veel ka selle järgi, et missugused neist olid ka ametlikult varustusnimekirjades. Seega SN-38 ja SN-42 olid vastavalt SN-1 ja SN-2.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

raudrüü

Postitus Postitas istorik »

Täiesti juhuslikult leidsin sellise "raudrüü" osa vedelemas põõsa all Lembitu küla piirkonnas, umbes seal kus aprilli algul 1944.a. Cariuse tankid läbi põrutasid. Ju siis olid "aardekütid" selle lihtsalt maha unustanud. Tegemist tükiga rinnapantserist. Nüüdne asukoht- Sinimägede muuseum.
Kasutaja avatar
desert eagle
Liige
Postitusi: 1086
Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
Asukoht: tartu
Kontakt:

Postitus Postitas desert eagle »

Tänud väga põhjaliku vastuse eest.Ei teadnudki enne et juba Talvesõjas seda kasutati.Ilmselt asi siis täitis oma peamist ülesannet kaitsta väiksemate kildude ja püstolkuulipilduja kuulide eest.Olen ise ka näinud Ida-Virumaa soodes neid raudrüü juppe vedelemas näinud aga siiani pole leidnud seda kahest soomuskilbist koosnevat varjanti.Samuti pole jäänud silma ühtegi juppi Lõuna-Eesti mis muidugi ei tähenda seda et siin seda ei kasutatud.Sakslastel oli selline raudrüü juba 1.MS aeg olemas,huvitav et teise sõja aeg ei leidnud laiemat kasutamist.Ei tea kas siis ei õigustanud ennast nende arvates?
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Nn. "raudrüüde" teema on siit foorumist varem läbi käinud.
Täiendan siinkohal pisut hillarti postitust:
... 1942-l olid ned juba päris laialdaselt Stalingradis kasutuse, rünnaküksuste ihukatetena...
Jalaväelastele neid selga ei antud. Kasutasid "ründepioneeri"üksused. Tegemist ei olnud Talvesõjast üle jäänud varudega vaid tavalise erivarustusega.

Viimastel aastatel on venemaal üsna palju nendest üksustest juttu olnud.

terv
o
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3288
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Venelased igatahes on seda rinnakaitset vägagi kiitnud. Paljudes sõjamememuaarides on vastavat varustuselementi korduvalt heade sõnadega meelde tuletatud. Ja just selles kontekstis, et nooremad mehed ei olevat seda kanda tahtnud ja salle sageli kohe peale väljaandmist tagantkätt minema visanud. Ju siis siiski segas liikumist ja oli ka omajagu raske. Noh, mitte küll nii raske, kui meie praegune Afgaanis kasutatav, kuid ikkagi. Vastavalt siis kõigest 4,5-5 kg. Kaitseomadused olid vene rinnakaitsel siis muidugi kah märgatavalt madalamat klassi. Vastavalt nõuetele pidi 50-100m kauguselt lastava 9mm kuuli kinni pidama. Ja seda ta tegi kah. Isegi lähemalt tulnud lasud valdavalt seda kilpi ei läbinud. Noh, aga garantii oli ikka 50 m peale.
Aga need veteranid, kes kas või korra selle efektiivsuse ära nägi vedas seda rauda kuni viimase sõjapäevani endaga kaasas. Ja nad jäid ka kuni lõpuni ellu. Noored mehed, kes ilma raudkaitseta olid ja madrusesärki käristades peale tormasid aga ...

Muideks! Üks huvitav juhus oli ühe ründekompaniiga, missugune siis spetsiaalselt noortest ja tugevatest meestest kokku pandud oli. Nimelt olid need sellised omast arust Rambod ja ei tahtnud neile väljajagatud rinnakaitsetest miskit teada. Noh, välja võtsid, kuid peale panna ei soovinud. Ei uskunud nimelt, et sellest kestast abi võiks olla. Komapniiülemal häda käes. Ise ju vana rindehunt ja oli kõvasti linnalahingutes osalenud ning teadis asja väärtust. Kuidas siis tervele seltskonnale tõestada? Kutsus siis ühe sellise Rambo rivi ette ja lasi kaitsed peale panna. Siis astus oma 5 sammu eemale ning pööras ringi. Õudustundega NÄGI ÜLESRIVISTATUD KOMPANII, KUIDAS KOMPANIIÜLEM TÕSTIS PÜSTOLI JA LASI 3 LASKU SEISJALE RINDKERESSE. See paiskus muidugi oma mitu meetrit tagasi vastu seina ja jäi liikumatult pikali lamama. Minuti pärast hakkas end püsti ajama. Löögid vastu rindkeret olid vägevad, kuid - mees oli hinges. Plekikestal olid kah suured mõlgid sees.
Peale seda stseeni taheti mees kompaniiülema kohalt maha võtta ja kohtu alla anda, kuid kuna järgnevas lahingus oli allüksusel head tulemused, siis jäeti asi nii nagu oli. Kogu seltskond aga pani peale seda näitemängu kaitsed peale. Ja seda oligi ju vaja saavutada.

Vaat, selline lugu ühe II MS veterani kirjapandud jutustusest.

Kui see päris nii ka polnud, siis asja kasulikkus ja elupäästev toime oli igatahes fakt.

P.S.
Sellel rinnapantseril oli veel seespool oma vatiga läbitikitud puhvervooder, kuid mehed kandsid lisaks sellele all veel äralõigatud varrukatega puhvaikat, mis tegi asja kandmise veel pehmamaks + oli lisakaitseks.

Krt, aga kuum pidi selle sees küll olema. Kogemus palju hilisemast ajastki on näidanud, et soojal maal olles mine või lolliks selle meie EKV kuulivesti sees. Tuleb kangesti meelde, et 1944. aasta suvi oli ju Eestis kah kangesti kuumavõitu. Ja veel kui ennast võimalikult kiiresti liigutama kah pead. :roll:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Vaat, selline lugu ühe II MS veterani kirjapandud jutustusest.

Eee... :dont_know:
Ilus jutuke. Kahjuks ei kannata see vähimatki kriitikat. Ühes viimastest raamatutest (dokumentidele tuginev, muuseas) kirjeldeti neid "mugavusi", kaitseomadusi jne hoopis teises värvingus.
Tegu oli pigem killukaitsega, kuuli ta ikka vist ei pidanud. Muidugi, kuna vene sõjatehastes kasutati toorainena sageli seda mis käepärast oli - siis võidi ka mingit erisulamit kogemata nande valmistamiseks kasutada.
Miks aga mehed kanda ei tahtnud: roomates korjasid kaelus jt kohad mulda+lund sisse, pihta saamise korral olid vigastused suuremad jne. Aga miks vanemad mehed kandsid: talvel oli soojem! :write:

terv
o
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3288
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Hm-mm ...
Võib ju nii ka olla. Nende arvamusi on ka seisnast seina. Hindasid neid linnalahingutes osalevad ründeüksused. Maha laitsid maastikul lahingute pidajad.
Ja kiitvate hinnangute osaliseks said just SN-42, mitte SN-38. See viimane variant (SN-42) oli nimelt tunduvalt paksem (3mm) ja vähemate vahekohtadega ning mugavam. (või kui mugav selline raudkest üldse olla saab?)

SN-38´t toodeti kõigele lisaks veel 2-s variandis. Kergem ja raskem. Noh, see kergem ei kõlvanud tõepoolest mitte millekski. Võib-olla tõepoolest rohkem nagu paraadil kanda. :wink:

P.S.
Leidsin kogemata kombel siiski ka ühe tootmisnumbri. Neid eksperimentaalseid SN-38´id olla aastatel 1939-1940 toodetud kokku ca. 10 000 tk. Enne Talvesõda ja selle ajal. Kuid, nagu juba ütlesin, kasutati neid reaalses lahingutegevuses vaid Talvesõjas ja II MS-s siis neis üksustes, missugused Leningradi blokaadis sõdisid ja sealt siis ka Eestimaa pinnale jõudsid.

Muideks! Mis metalli kvaliteeti puutub, siis pigem suhtuks ma skeptiliselt saksa sõja aja materjalidesse, mis sõja arenedes aina s...ks läksid. Näiteks võib tuua kas või saksa ja vene relvade metalli, missugused näiteks ühes ja samas kohas pinnases olnud on. Paraku on saksa metall tunduvalt enam läbi roostetanud. Aga see ei tarvitse muidugi mingi eriline näitaja olla. Vähemalt mulle on selliselt tundunud.
Või veel parem näide. Maapinnas ühes ja smas kohas oli kaks saksa vintpüssi. Üks aastast 1937, teine 1944-st. Üks neist oli täiest kõdu, kuid teine - tunduvalt parem. Arveke siis ära, kumb neist oli paremas seisus?
(selgituseks KaPo meestele, kes oma aega siin foorumis veedavad, et kumbki neist torudest olid tookord väga-väga kaugel laskekõlbulikkusest ja pole neid mul enam praeguseks mitte alleski :wink: ).
Ja soomusteras, missuguse kvaliteedi tunduvalt allakäiku isegi saksa enda uurijad tunnistanud on. Alates 43-44. aastatest tulid juba peaaegu kõik StG-id välja tavalisest rauast kastidena ja soomusterasest polnud enam juttugi. Polnud lihtsalt enam vastavaid strateegilisi tooraineid Saksamaal.
Iseasi on muidugi detailide vamistamise ja kooste kvaliteet, missugune küll samuti sõja arenedes ka sakslastel alla käis, kuid mis mitte kunagi venelaste vastavaid väärtusi ei saavutanud (negatiivses mõttes muidugi).
Nii, et vene sõjaaegse materjali kohta ei saaks küll üldjuhul eriti sõna võtta.
Ühes viimastest raamatutest (dokumentidele tuginev, muuseas) kirjeldeti neid "mugavusi", kaitseomadusi jne hoopis teises värvingus.
Ka dokumentidele tuginedes saab teadustööd mis tahes värvingus teha. Nii nagu tellimus ja enda tahtmine on. Peaksid ju ise seda väga hästi teadma.
Üldiselt ei tarvitseks siiki lasta endale peakolusse sellist aksioomi võtta, et KÕIK MIDA VENELANE TEEB ON LOLL, ARULAGE, EBARATSIONAALNE, EBAINIMLIK, EBAKVALITEETNE, IDIOOTLIK .... Nii see kohe kindlasti mitte ei ole. Kui ikka miskit nii suures koguses ja nii pikka aega valmistati, siis oli sellel ka siiski mingi kalkulatsioon taga. Iseasi muidugi, et kuidas vastava varustusega üksusi kasutati.
(SN-42 edasiarendus tuli SN-46 näol 1946. aastal jne., jne. - nii neid kaitseveste arendati kuni tänapäevani välja)
Tegu oli pigem killukaitsega, kuuli ta ikka vist ei pidanud.


Aga loomulikult oli see rinna ja kõhukaitse mõeldud eestpoolt tulevate kildude ja PÜSTOLIkuulide vastu, mitte aga vintpüssi ja kuulipilduja tule eest kaitsmiseks. Aga linnalahingutes just valdavalt selline vigastuseoht kõige suurem oligi. Killud, automaadituli ...
Vaba lukuga püstolkuulipilduja tulejõud on vintpüssi omaga võrreldes ikka väga mannetu, tuleb tunnistada. Nii see paraku on.
Miks aga mehed kanda ei tahtnud: roomates korjasid kaelus jt kohad mulda+lund sisse, pihta saamise korral olid vigastused suuremad jne
Algupäraselt need soomused olidki mõeldud ründe-sapööriüksuste sõduritele, kuid sõjategevuse arenedes näitasid need paraku seal ebaotstarbekust just neil märgitud põhjustel. Raske roomata jne. Ja vigastus võis tõepoolest raskem olla sellel juhul, kui tappev element sellest soomusest ikka läbi tungis. Kui tungis.
Eelpoolnimetatud ebaotstarbekuse tõttu saidki nende kaitsete kasutajaks ründeüksused linnalahingutes. Sageli aga sattusid selliselt spetsialiseerunud ja välja õpetatud üksused enda jaoks hoopis sobimatutesse tingimustesse. Näiteks meie Krivasohu, kus selline soomuskaitse kohe mitte kuidagi ei sobinud. Ja siis tulidki need põhjavad arvamused. Ja pilluti see metall võssa.
Iga asi on sobiv ikka sinna, kuhu ta mõeldud on. (näiteks kahvliga on ikka sobivam praadi, kui suppi süüa)(pintsliga saab küll kah kirjutada, kuid parem on seda siiski maalimiseks kasutada, jne.) :wink:
Aga miks vanemad mehed kandsid: talvel oli soojem!
Kas ka suvel? :roll:
Ma kah peaks enamiku foorumlaste arvates vist juba muldvana mees olema, kuid soojal maal ei kandnud ma vesti mitte kaitseks külma eest. :roll: :wink:
Viimati muutis hillart, 23 Juun, 2010 9:22, muudetud 1 kord kokku.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Loomulikult olen ma mitmete seisukohtadega päri! :roll:

Samas pole ma kahe asjaga ise ka päris selgusele jõudnud:
Muideks! Mis metalli kvaliteeti puutub, ... Üldiselt ei tarvitseks siiki lasta endale peakolusse sellist aksioomi võtta, et KÕIK MIDA VENELANE TEEB ON LOLL, ARULAGE, EBARATSIONAALNE, EBAINIMLIK, EBAKVALITEETNE, IDIOOTLIK .... Nii see kohe kindlasti mitte ei ole. Kui ikka miskit nii suures koguses ja nii pikka aega valmistati, siis oli sellel ka siiski mingi kalkulatsioon taga.
Ka mina arvasin pikka aega nii, nagu hillart kirjutas. Samas loen hetkel raamatut ( http://www.ozon.ru/context/detail/id/4721178/ ), mis mitmetele minu oletustele ja üksikutele senistele seisukohtadele ainult kinnitust annab. // Sõjaajaloo ja tehnikahuvilistele julgen seda raamatut küll soovitada!//

Täiendaksin hillarti postitust järgmiselt: Puudus aga tööjõud, kvaliteetsed töövahendid ja tooraine, tööjoonised jne. Tulemus: puudus kodumaine autotööstus ja seega ka tankitööstus; puudus lennukitööstus, mootoritööstus tervikuna jne. Lisandusid repressioonid...

terv
o
Kasutaja avatar
desert eagle
Liige
Postitusi: 1086
Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
Asukoht: tartu
Kontakt:

Postitus Postitas desert eagle »

Olen kuulnud et pärast sõda olla valmistatud talumeeste poolt nugasid ja olid väga head noad nendest tulnud.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Millal enne talumees hätta on jäänud? Püssiraudadest elektrikurauad jne...

terv
o
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

desert eagle kirjutas
Olen näinud kahte erinevat mudelit 2.MS ajal kasutusel olnud venelaste raudrüüst.Üks mis koosneb kahest osast ja kannab ametliku nime SN 24 ja teine mis koosneb viiest osast.
Loetud read jäid kuhugile kripeldama, sest mälu järgi oli neid tükke mõnevõrra rohkem...
Intervetiavarustest leiate foto, mis annab mingisugusegi ettekujutuse ühest kõnealusest varustuselemendist:
http://karnaval.my1.ru/photo/22-0-1684

Fotol jääb seljatagune osa varju.

terv
o
Kasutaja avatar
AddressUnknown
Liige
Postitusi: 237
Liitunud: 19 Juun, 2008 17:47
Kontakt:

Postitus Postitas AddressUnknown »

Sinimägede all rabas teiselpool kõrgepingeliini olid just sellised konditäidisega aunadesse laotud, see oli ca 96 -dal kui neid riitasid alles hakati otsast kontidest tühjaks raputama. Ja kuulid olid neist ikka risti-põiki läbi jooksnud, kuulijälgedest oli lausa näha kas oli para või muu lasu töö
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist