Küünlad vallutuse vastu
Küünlad vallutuse vastu
Küünlad vallutuse vastu
Heli Susi, Tallinn
Punaveteranid pühitsevad oma võidupäeva, Tallinna vallutamise aastapäeva. Mõistkem neid! Nad omandasid sellega õigused ja hüved nagu vallutajad kunagi, millest nii mõnedki kestavad tänini.
See polnud võit natsismi üle, sakslased olid juba läinud. See oli võit eestlaste vabaduspüüete üle ja katse üle päästa rahvas saabuvast terrorist.
Ja neil on oma vallutajakuju, mille jalge ette lilli panna. Samal ajal pole meil, vallutatutel kindlat paika, kus leinata ja mälestada neid kümneid tuhandeid, kes selle vallutuse tagajärjel kaotasid inimväärse eksistentsi.
Süüdakem Tallinnas vallutajate rõõmule vastukaaluks [22. septembri] keskpäeval tuhat küünalt Hirvepargi ja Niguliste treppidel! Aga eesti inimene on arg, ta ei söanda üksi midagi ette võtta, ta vajab organiseeritust, kampa, teadmist, et teised teevad kaasa.
Olgem seekord valmis ka üksi küünlaid süütama! Miitinguid ega kõnesid, milleks EV ametnikud lubagi ei annaks, pole vaja. Lärmi tasakaalustav jõud on vaikus.
Keda see ettepanek heidutab, ärgu tulgu. Kui ei tule tuhandet küünalt, tulgu kümme - ka see on alguseks hea. Kutsun üles stalinismi terrorist teadlikke Eestis elavaid vene noori mõistmise märgiks eestlastega ühinema. Kuni kestab võõrvallutuse ülistamine, kestku ka meie meelekindlus seda eitada!
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=181503
Heli Susi, Tallinn
Punaveteranid pühitsevad oma võidupäeva, Tallinna vallutamise aastapäeva. Mõistkem neid! Nad omandasid sellega õigused ja hüved nagu vallutajad kunagi, millest nii mõnedki kestavad tänini.
See polnud võit natsismi üle, sakslased olid juba läinud. See oli võit eestlaste vabaduspüüete üle ja katse üle päästa rahvas saabuvast terrorist.
Ja neil on oma vallutajakuju, mille jalge ette lilli panna. Samal ajal pole meil, vallutatutel kindlat paika, kus leinata ja mälestada neid kümneid tuhandeid, kes selle vallutuse tagajärjel kaotasid inimväärse eksistentsi.
Süüdakem Tallinnas vallutajate rõõmule vastukaaluks [22. septembri] keskpäeval tuhat küünalt Hirvepargi ja Niguliste treppidel! Aga eesti inimene on arg, ta ei söanda üksi midagi ette võtta, ta vajab organiseeritust, kampa, teadmist, et teised teevad kaasa.
Olgem seekord valmis ka üksi küünlaid süütama! Miitinguid ega kõnesid, milleks EV ametnikud lubagi ei annaks, pole vaja. Lärmi tasakaalustav jõud on vaikus.
Keda see ettepanek heidutab, ärgu tulgu. Kui ei tule tuhandet küünalt, tulgu kümme - ka see on alguseks hea. Kutsun üles stalinismi terrorist teadlikke Eestis elavaid vene noori mõistmise märgiks eestlastega ühinema. Kuni kestab võõrvallutuse ülistamine, kestku ka meie meelekindlus seda eitada!
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=181503
Viimati muutis MOrav, 20 Sept, 2005 15:18, muudetud 1 kord kokku.
Siis 22. septembri keskpäeval.
Pikemalt SI-teatest:
Tallinna langemise aastapäeval süüdatakse küünlad
SI-91
20.09.2005
Heli Susi kutsub üles vastukaaluks vallutajate rõõmule süütama 22. septembri keskpäeval tuhat küünalt Hirvepargi ja Niguliste treppidel, et mälestada neid kümneid tuhandeid inimesi, kellele Tallinna vallutamine Punaarmee poolt 22. septembril 1944 tõi hävingut ja surma. Susi artikkel ilmus kärbitult ka tänases Postimehes.
Sihilikult Eesti ajalugu maha salgav ja Eesti NSV järjepidevust edendav Eesti päevameedia muretseb selle üle, kas vallutajate monument Tõnismäel on seekord piisavalt turvatud, et punaveteranid saaksid selle ümber rahulikult oma võidupäeva pidutseda. Ei sõnagi sellest, et 61 aastat tagasi tehti viimane katse taastada Eesti Vabariiki ning et saksa vormi kandnud Eesti sõdurid heiskasid Pika Hermanni torni sini-must-valge lipu, mis sai seal lehvida kolm päeva. Siis tulistas "vabastaja" punatankist selle pooleks.
Sellal kui saksa mundris võidelnud eestlane on põlualune ja "roojane" meie riigi prokommunistliku juhtkonna silmis, siis punaveterane ei süüdistata minevikus kinni olemises, provotseerimises ega rahvuslike pingete ülalhoidmises.
Tallinna ja Eesti "vabastamisega" kommunistliku ikke alla omandasid vallutajad õigused ja hüved, millest mõned kestavad tänini. Neil on ka oma vallutajakuju, mille jalge ette lilli panna. Samal ajal ei ole meil, vallutatutel, keda kannustas võitlusele vabaduspüüe ja katse üle päästa eesti rahvas saabuvast terrorist, kindlat paika, kus lillede ja küünlatuledega leinata ja mälestada neid kümneid tuhandeid, kes vallutuse tagajärjel kaotasid elu, tervise, lähedased, kodu, vara; kes vägivalla ja hirmu tõttu kaotasid inimväärse eksistentsi.
Ohvrite mälestuspaik on tegelikult kogu Eesti, tuletab Heli Susi meile meelde ja kutsub üles süütama küünlaid. Kui ei tule tuhandet küünalt, tulgu esialgu kümme - ka see on alguseks hea.
Küünalde aktsiooniga mälestatakse ka Eesti Vabariigi valitsuse (peaminister Otto Tief) liikmeid, kellest enamik hukkus või kaotas tervise vangilaagreis, admiral Juhan Pitkat ja Pitka-poisse ning 22. septembril 1944 Riisipere alla koondunud Eesti sõdureid, kes olid valmis surema, kuid mitte taganema ning kes sel päeval ka langesid.
Allikas: Heli Susi, Margit-Mariann Koppel
Kontakt: mkoppel@uninet.ee
Pikemalt SI-teatest:
Tallinna langemise aastapäeval süüdatakse küünlad
SI-91
20.09.2005
Heli Susi kutsub üles vastukaaluks vallutajate rõõmule süütama 22. septembri keskpäeval tuhat küünalt Hirvepargi ja Niguliste treppidel, et mälestada neid kümneid tuhandeid inimesi, kellele Tallinna vallutamine Punaarmee poolt 22. septembril 1944 tõi hävingut ja surma. Susi artikkel ilmus kärbitult ka tänases Postimehes.
Sihilikult Eesti ajalugu maha salgav ja Eesti NSV järjepidevust edendav Eesti päevameedia muretseb selle üle, kas vallutajate monument Tõnismäel on seekord piisavalt turvatud, et punaveteranid saaksid selle ümber rahulikult oma võidupäeva pidutseda. Ei sõnagi sellest, et 61 aastat tagasi tehti viimane katse taastada Eesti Vabariiki ning et saksa vormi kandnud Eesti sõdurid heiskasid Pika Hermanni torni sini-must-valge lipu, mis sai seal lehvida kolm päeva. Siis tulistas "vabastaja" punatankist selle pooleks.
Sellal kui saksa mundris võidelnud eestlane on põlualune ja "roojane" meie riigi prokommunistliku juhtkonna silmis, siis punaveterane ei süüdistata minevikus kinni olemises, provotseerimises ega rahvuslike pingete ülalhoidmises.
Tallinna ja Eesti "vabastamisega" kommunistliku ikke alla omandasid vallutajad õigused ja hüved, millest mõned kestavad tänini. Neil on ka oma vallutajakuju, mille jalge ette lilli panna. Samal ajal ei ole meil, vallutatutel, keda kannustas võitlusele vabaduspüüe ja katse üle päästa eesti rahvas saabuvast terrorist, kindlat paika, kus lillede ja küünlatuledega leinata ja mälestada neid kümneid tuhandeid, kes vallutuse tagajärjel kaotasid elu, tervise, lähedased, kodu, vara; kes vägivalla ja hirmu tõttu kaotasid inimväärse eksistentsi.
Ohvrite mälestuspaik on tegelikult kogu Eesti, tuletab Heli Susi meile meelde ja kutsub üles süütama küünlaid. Kui ei tule tuhandet küünalt, tulgu esialgu kümme - ka see on alguseks hea.
Küünalde aktsiooniga mälestatakse ka Eesti Vabariigi valitsuse (peaminister Otto Tief) liikmeid, kellest enamik hukkus või kaotas tervise vangilaagreis, admiral Juhan Pitkat ja Pitka-poisse ning 22. septembril 1944 Riisipere alla koondunud Eesti sõdureid, kes olid valmis surema, kuid mitte taganema ning kes sel päeval ka langesid.
Allikas: Heli Susi, Margit-Mariann Koppel
Kontakt: mkoppel@uninet.ee
Viimati muutis MOrav, 20 Sept, 2005 15:05, muudetud 1 kord kokku.
Se peaks ka huvitama. Esile on tõstetud Ida-Virumaa "vabatahtlike otsimisrühmade" tähtsust.
В Таллине пройдет фотовыставка "Никто не забыт, ничто не забыто"
22 сентября 2005 года, в шестьдесят первую годовщину освобождения Таллина от немецко-фашистских войск, в библиотеке Русского культурного центра в Таллине откроется фотовыставка "Никто не забыт, ничто не забыто". На ней будет представлен фотоотчет о самых крупных захоронениях советских воинов на территории Эстонии и их текущем состоянии. Об этом корреспонденту ИА REGNUM сообщил председатель Общества участников антигитлеровской коалиции во Второй мировой войне Владимир Метелица. Будет экспонироваться около 50 снимков с сопроводительными текстами: где расположено захоронение, сколько советских военнослужащих похоронено, их имена и звания. По словам Метелицы, отдельно будет представлен отчет о деятельности добровольных поисковых отрядов северо-востока Эстонии.
Метелица сообщил, что наибольшую тревогу вызывает состояние братского захоронения воинов на полуострове Сырве (остров Сааремаа), давно нуждающегося в реставрации. Он также заявил, что на месте ожесточенных боев летом 1944 года у местечка Синимяэ на северо-востоке Эстонии в окружающих лесах и болотах продолжают лежать кости около 500 солдат и офицеров советской и немецкой армий. "Где проходила передовая линия и воинов настигла смерть, там эти косточки и лежат уже свыше 60 лет", - сказал Метелица. Руководство Общества уже обращалось в российское посольство, которое обещало помощь в обеспечении поисковых, познавательных и похоронных работ. Организован сбор средств на установку памятника и братской могилы.
Постоянный адрес новости: www.regnum.ru/news/515456.html
16:19 20.09.2005
В Таллине пройдет фотовыставка "Никто не забыт, ничто не забыто"
22 сентября 2005 года, в шестьдесят первую годовщину освобождения Таллина от немецко-фашистских войск, в библиотеке Русского культурного центра в Таллине откроется фотовыставка "Никто не забыт, ничто не забыто". На ней будет представлен фотоотчет о самых крупных захоронениях советских воинов на территории Эстонии и их текущем состоянии. Об этом корреспонденту ИА REGNUM сообщил председатель Общества участников антигитлеровской коалиции во Второй мировой войне Владимир Метелица. Будет экспонироваться около 50 снимков с сопроводительными текстами: где расположено захоронение, сколько советских военнослужащих похоронено, их имена и звания. По словам Метелицы, отдельно будет представлен отчет о деятельности добровольных поисковых отрядов северо-востока Эстонии.
Метелица сообщил, что наибольшую тревогу вызывает состояние братского захоронения воинов на полуострове Сырве (остров Сааремаа), давно нуждающегося в реставрации. Он также заявил, что на месте ожесточенных боев летом 1944 года у местечка Синимяэ на северо-востоке Эстонии в окружающих лесах и болотах продолжают лежать кости около 500 солдат и офицеров советской и немецкой армий. "Где проходила передовая линия и воинов настигла смерть, там эти косточки и лежат уже свыше 60 лет", - сказал Метелица. Руководство Общества уже обращалось в российское посольство, которое обещало помощь в обеспечении поисковых, познавательных и похоронных работ. Организован сбор средств на установку памятника и братской могилы.
Постоянный адрес новости: www.regnum.ru/news/515456.html
16:19 20.09.2005
Õhtulehes on jäänud välja kõige tähtsam, MILLAL need küünlad süüdata. Seal pole ju ühtegi küünla panemise kuupäeva. Nii, et ühest küljest on nagu kõik korras aga teisest küljest ei ole see korras mitte.
Selle foorumi esimesse postitusse lisas Estoloog selle kuupäeva ise. Õhtulehe artiklis seda sees pole. Vaadake Õhtulehe lingil olevat artiklit seal POLE kuupäeva.
Mul igatahes hämming
Selle foorumi esimesse postitusse lisas Estoloog selle kuupäeva ise. Õhtulehe artiklis seda sees pole. Vaadake Õhtulehe lingil olevat artiklit seal POLE kuupäeva.
Mul igatahes hämming
Viimati muutis napoleon, 20 Sept, 2005 15:25, muudetud 1 kord kokku.
aga mina olen Moskvas käinud 
ma siiski arvan, et on mõeldud seda sama tallinna anastamise kuupäeva.
ja pmst ma võibolla ei ole poliitika kohapealt eriti kompetentne, aga ma ei saa aru miks peavad VALLUTAJAD JA MÕRVARID SAAMA PIDUTSEDA SIIS KUI OLEKS ÕIGE AEG HOOPIS MEENUTAMISEKS JA LEINAKS. närvi ajab see eesti juhtide venemeelne poliitika. kui minu teha oleks, siis oleks see pronksist mees ammu emexisse viidud ja selle asemele püstitatud kuju kõigile teises maailmasõjas langenud sõduritele.
ja pmst ma võibolla ei ole poliitika kohapealt eriti kompetentne, aga ma ei saa aru miks peavad VALLUTAJAD JA MÕRVARID SAAMA PIDUTSEDA SIIS KUI OLEKS ÕIGE AEG HOOPIS MEENUTAMISEKS JA LEINAKS. närvi ajab see eesti juhtide venemeelne poliitika. kui minu teha oleks, siis oleks see pronksist mees ammu emexisse viidud ja selle asemele püstitatud kuju kõigile teises maailmasõjas langenud sõduritele.
Another bites the dust
Asi on lihtne, valimised on tulekul ja need poliitikud, kellel on teie arvates liiga punane minevik, või liiga venemeelne, neid ärge lihtsalt rohkem valige. Eesti on demokraatlik riik ja rahvas otsustab, kes istub Toompeal.
Valimis päeval minge valima ja mõelge keda te valite, Eesti riiki juhtima.
Valimis päeval minge valima ja mõelge keda te valite, Eesti riiki juhtima.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
-
Dietrich
- Liige
- Postitusi: 235
- Liitunud: 01 Sept, 2005 16:21
- Asukoht: Euroopa Liidu idapoolseim linn
- Kontakt:
Alati optimistlik Hugo:
Jah,meil Eestis on demokratia,ja siis.Nendest valimistest ei muutu ju miskit.Kõik poliitikud on kaabakad-vargad ja sulid.Selle jutu mõju peaks võimendama ka hiljutine Edgar Savisaare "deal"...Asi on lihtne, valimised on tulekul ja need poliitikud, kellel on teie arvates liiga punane minevik, või liiga venemeelne, neid ärge lihtsalt rohkem valige. Eesti on demokraatlik riik ja rahvas otsustab, kes istub Toompeal.
Valimis päeval minge valima ja mõelge keda te valite, Eesti riiki juhtima.
-
Frundsberg
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
-
Prinz Eugen
- Liige
- Postitusi: 400
- Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Prinz Eugeni esimeses lauses toodule saateks.
Otto Tiefi valitsuse deklaratsiooni täpset teksti meieni jõudnud pole, on vaid mälestuslikud resümeerimised. Selle teksti korrektuur oli O. Tiefi käes ja ta peitis selle koos muude dokumentidega Läänemaale randa. H. Maandi on selle mälu järgi 1944. aasta oktoobris Rootsis üles kirjutanud sellisena: ``Vabariigi Valitsus on tegevusse astunud. Eesti rahvas kuulub läänemaailma. Ülekohus on osaks saanud neutraalsele Eesti Vabariigile ja rahvale Nõukogude Liidu kui ka Saksa okupatsiooni läbi. Nõukogude Liidu väed on uuesti okupeerimas Eesti territooriumi, mille vastu Vabariigi Valitsus protestib kogu maailma ees. Eesti kui väikeriigi jõud on liiga väike selleks, et takistada suurriikide sõjalist sissetungi. Valitsus on Nõukogude vägede sissetungi korral sunnitud Eestist lahkuma, et vabas maailmas jätkata poliitilist võitlust iseseisvuse taastamiseks.'' (H. Maandi arhiiv, päevikumärkmed.)
Välisminister Rei poolt septembris 1944 Rootsis koostatud deklaratsiooni kavandist on esialgu teada koopia (lõputa) eestikeelsest tekstist ja selle ingliskeelne täispikk tõlge. Toon need siin mõlemad.
VABARIIGI VALITSUSE DEKLARATSIOON
Vabariigi valitsus, olles Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettepanekul kutsutud ametisse Vabariigi Presidendi kohustetäitja poolt, loeb oma kohuseks avaldada oma tegevuskava ja eesmärkide kohta järgmist.
1. Eesti Vabariik on kohe pärast käesoleva maailmasõja puhkemist, 2. septembril 1939 deklareerinud, et tema tahab jääda erapooletuks käesolevas sõjas. Selle otsuse on Vabariigi Valitsus teinud teatavaks teistele riikidele. Eesti Vabariik on kõrvalekaldumatult pidanud kinni sellest otsusest. Sellest hoolimata on Eesti Vabariigi maa-ala saanud sõja tallermaaks eesti rahva tahtest olenematuil põhjustel. Kohutavaid vere ja vara ohvreid on sõda toonud eesti rahvale, kes on samasuguseks käesoleva sõja ilmsüütuks ohvriks nagu rida teisigi rahvaid.
Sügavalt rahuarmastav eesti rahvas on alati siiralt toetanud kõiki püüdeid sõja hülgamiseks ja rahvaste rahuliku koostöö kindlustamiseks. Tema ülimaks sooviks on ka nüüd elada rahus, et võida kõik oma energia rakendada ülesehitavale tööle ja selle häda ning viletsuse kõrvaldamisele, mida sõda on toonud temale ja kogu inimkonnale. Sellepärast tahab Vabariigi Valitsus arendada sõbralikku poliitilist ja majanduslikku koostööd kõikide riikidega ja taotleda koos teiste iseseisvate riikidega julgeolekusüsteemi loomist, mis kindlustaks rahu nii suurtele kui väikestele
riikidele. Eriti soovib tema, et heanaaberlik ja sõbralik vahekord, mis rea lepingutega oli loodud Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel, saaks ajaviitmatult seatud uuesti jalule. Vabariigi Valitsus tahab selle saavutamiseks teha kõik, mis oleneb temast, ja avaldab lootust, et ka Nõukogude Liit omalt poolt ei keeldu sedasama tegemast. Atlandi Deklaratsiooni järgi, mille Nõukogude Liit on kirjutanud alla ja võtnud omaks, peavad kõik rahvad, kellelt nende suveräänsed õigused ja oma enda valitsus vägivaldselt ära võetud, saama need tagasi. Eesti rahvas ei ole kunagi loobunud oma suveräänsetes õigustest ja oma enda valitsusest. Eesti Riigivolikogu otsustel 21 ja 22 juulist 1940, millistega Eesti Vabariik kuulutati nõukogude vabariigiks ja liideti Nõukogude Liiduga, ei ole miskit ei juriidilist ega moraalset effekti ega kehtivust. 2. veebruaril 1920 Tartus sõlmitud rahulepinguga on Nõukogude Liit vabatahtlikult ja igaveseks ajaks loobunud kõikidest suveräänsetest õigustest eesti maa ja rahva kohta, mis kunagi on kuulunud Vene riigile. Nüüd, kus eesti rahvas on end vabastanud saksa okupatsioonist ja seaduslik Eesti Vabariigi valitsus on eesti rahva tahtel astunud uuesti ametisse, ei ole Nõukogude Liidul ühtegi põhjust mis õigustaks tema punaväe pealetungi jatkamist Eesti Vabariigi maa-alale.
Vabariigi Valitsus loodab seepärast, et Nõukogude Liidu valitsus ajaviitmatult tee korraldused selle pealetungi lõpetamiseks ja punaväe tagasitõmbamiseks Tartu rahulepinguga kindlaksmääratud piiri taha, ning et ta on samuti, nagu Eesti Vabariigi valitsus, valmis seadma uuesti jalule diplomaatilise läbikäimise ja heanaaberlikud suhted mõlemi riigi vahel.
2. Vabariigi Valitsuse peamiseks ülesandeks on teha kõik vajalikud eeltööd ja korraldused selleks, et Põhiseaduses ja muudes kehtivates seadustes ettenähtud avaliku võimu organid võimalikult rutem astuks jälle tegevusse. Seejuures peab Põhiseadus tulema rakendamisele võltsimatult demokraatlikus vaimus. Muudatused Põhiseaduses, mis on vajalikud selleks, et täieliku järjekindlusega viia läbi selle aluseks pandud demokraatlik põhimõte, tulevad teostada esimesel võimalusel Põhiseaduses endas ettenähtud korras.
Kõik kohustava iseloomuga korraldused ja määrused, mis antud pärast Eesti Vabariigi maa-ala okupeerimist Nõukogude Liidu ja saksa okupatsioonivõimude või nende poolt ja nõudmisel ametisse seatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastaste võimuorganite poolt, tunnustatakse tühisteks algusest peale. Eesti Vabariigi seadused, mis kehtisid enne 17 juunit 1940, on kehtivad tänasest päevast peale ja loetakse kehtinuks olnuiks ka aja kestel 17. juunist 1940 kuni tänase päevani.
3. Seadusliku maksuvahendina seatakse uuesti käibele eesti kroon. Raha käibimist korraldab Eesti Pank kehtivate seaduste alusel.
Okupatsioonivõimude poolt väljaantud maksuvahendid kõrvaldatakse käibelt Majandusministri poolt määratud tähtajal ja korras.\footnote{Lõik kustutatud.}
4. Igasugused tööstuslikud ja äri-ettevõtted ning muud varandused, kõik varanduslikke õigusi tõendavad dokumendid kaasaarvatud, mis on vene või saksa okupatsioonivõimude poolt natsionaliseeritud, rekvireeritud või muu nimetuse all ära võetud, {Dokument katkeb}.
===========
[09.1944.] A. Rei koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse deklaratsiooni kavandi ingliskeelne tõlge.
DECLARATION OF THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA.
The Government of the Republic, having at the suggestion of the National Committee of the Republic of Estonia been appointed by the Acting President of the Republic, regards it as its duty to make the following statement concerning its programme and aims:
1. The Republic of Estonia declared immediately after the outbreak of the present World War, on September 2, 1939, that it wanted to remain neutral in the present struggle. This decision was communicated by the Government of the Republic to the other states. It has been unswervingly adhered to by the Republic of Estonia. Nevertheless the territory of the Republic has been overrun by war for reasons independent of the will of the Estonian people. Formidable sacrifices of blood and property have been borne by the Estonian people, which, like so many other nations, is an innocent victims of the present war.
The profoundly peace-loving Estonian people has always sincerely supported all attempts to eliminate war and to ensure peaceable collaboration among the nations of the world. Even now it desires above all to live in peace in order to apply all its energies to constructive work and to put on end to the misery and destitution which the war has brought upon it as well as on the whole of mankind. Therefore the Government of the Republic wants to develop friendly political and economic relations with all states as well as to work together with the other independent states for the creation of a system of security able to ensure peace both for the big and for the small nations. It desires particularly that the good-neighbourly and friendly relations which had been established by a number of treaties between the Estonian Republic and the Soviet Union should be immediately restored. The Government of the Republic is determined to do its utmost for the achievement of this aim and expresses the hope that the Soviet Union will not on its part decline to do the same. According to the Atlantic Charter which has been signed and adopted by the Soviet Union sovereign rights and self-government shall be restored to all those who have been forcibly deprived of them. The Estonian people has never renounced its sovereign rights or its self-government. The decisions of the Estonian National Assembly of July 21 and 22, 1940 by which the Republic of Estonia was declared a Soviet Republic and incorporated in the Soviet Union, have no juridical or moral effect or validity whatsoever. At the elections of the National Assembly in question which were appointed immediately after the occupation of the Estonian Republic by the Red Army, the Estonian people had no opportunity whatever of expressing its real will since the laws which had been passed in order to ensure freedom and honesty of election were ruthlessly broken and ignored. According to the Estonian---Russian Peace Treaty signed in Tartu on February 2, 1920, the Soviet Union voluntarily and for all time renounced all sovereign rights with regard to the country and people of Estonia which the Russian State had ever possessed. Now that the Estonian people has cast off the German occupation and a legal Estonian government has again assumed office by the will of the Estonian people, the Soviet Union lacks all justification for continuing the invasion of the territory of the Estonian Republic by the Red Army. Therefore the Government of the. Republic hopes that the Government of the Soviet Union will at once give orders for the cessation of the invasion and for the withdrawal of the Red Army behind the frontier fixed by the Tartu Peace Treaty, as well as that it is prepared, like the Government of the Estonian Republic, to reestablish diplomatic and good-neighborly relations between the two States.
2. It is the principal task of the Government of the Republic to make all the necessary preparations and to take all the measures needed to ensure that the organs of public authority prescribed by the Constitution and by the other laws at present in force shall resume their activity as soon as possible. The Constitution is to be enforced in a genuine democratic spirit. The changes in the Constitution which are necessary to guarantee that the democratic principles on which it is based be carried out with complete consistency are to be made at the first opportunity according to the procedure fixed by the Constitution itself.
3. All compulsory decrees and regulations which have been issued after the occupation of the territory of the Estonian Republic by the authorities appointed contrary to the Constitution of the Estonian Republic, by the Soviet and German forces of occupation or at their demand are declared null and void from the beginning. The laws of the Estonian Republic which were in force until June 17, 1940, shall be valid as from the present data and are considered to have been valid also during the period from June 17, 1940, to the present day.
4. All industrial and business enterprizes and other property including all documents proving claims on property, which have been nationalized, requisitioned or expropriated in some other form by the Russian or German forces of occupation, are to be restored to their legal owners. All arrangements according to civil law, made during the German occupation, according to which industrial or other business enterprizes or other property, including documents proving claims on property, have been turned over to the German Reich or to German nationals or German corporate bodies are declared null and void and the property is restored to the former owners. The procedure of concelling such arrangements and restoring the property will be fixed a special decree by the Government of the Republic.
5. All military unite consisting of Estonian citizens which have been formed by order of the German forces of occupation are considered as belonging to the military forces of the Estonian Republic whose external safety and internal peace they are to defend. The commanders of military units are ordered to make sure at once whether there are any war criminals in their units and immediately to arrest them.
6. The State organs and the organs of local self-administration, more particularly the Army and the Police, are not to suffer in their service any persons who have actively assisted the forces of occupation in the persecution of Estonian citizens (except as far as the tracing of crimes provided in the Criminal Code is concerned), who have publicly scorned the political independence and democratic rule of Estonia, who have publicly extolled dictatorial rule or who have displayed any eagerness in aiding the foreign forces of occupation in activities directed against the independence of the Estonian Republic. Persons employed by the State who have committed any of the above-mentioned acts are to be dismissed from service by decision of the Minister concerned after their guilt has been established by official investigation. Persons employed by the local Self-Administrations are to be dismissed for similar acts by decision of the Minister of the Interior after an investigation has been carried out.
The Government of the Republic appeals to all citizens to maintain peace and order and do all they can to help the Government in the maintenance of order and law.
The Government of the Republic
Prime Minister......
(Signatures of all other members of the Cabinet).
Otto Tiefi valitsuse deklaratsiooni täpset teksti meieni jõudnud pole, on vaid mälestuslikud resümeerimised. Selle teksti korrektuur oli O. Tiefi käes ja ta peitis selle koos muude dokumentidega Läänemaale randa. H. Maandi on selle mälu järgi 1944. aasta oktoobris Rootsis üles kirjutanud sellisena: ``Vabariigi Valitsus on tegevusse astunud. Eesti rahvas kuulub läänemaailma. Ülekohus on osaks saanud neutraalsele Eesti Vabariigile ja rahvale Nõukogude Liidu kui ka Saksa okupatsiooni läbi. Nõukogude Liidu väed on uuesti okupeerimas Eesti territooriumi, mille vastu Vabariigi Valitsus protestib kogu maailma ees. Eesti kui väikeriigi jõud on liiga väike selleks, et takistada suurriikide sõjalist sissetungi. Valitsus on Nõukogude vägede sissetungi korral sunnitud Eestist lahkuma, et vabas maailmas jätkata poliitilist võitlust iseseisvuse taastamiseks.'' (H. Maandi arhiiv, päevikumärkmed.)
Välisminister Rei poolt septembris 1944 Rootsis koostatud deklaratsiooni kavandist on esialgu teada koopia (lõputa) eestikeelsest tekstist ja selle ingliskeelne täispikk tõlge. Toon need siin mõlemad.
VABARIIGI VALITSUSE DEKLARATSIOON
Vabariigi valitsus, olles Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettepanekul kutsutud ametisse Vabariigi Presidendi kohustetäitja poolt, loeb oma kohuseks avaldada oma tegevuskava ja eesmärkide kohta järgmist.
1. Eesti Vabariik on kohe pärast käesoleva maailmasõja puhkemist, 2. septembril 1939 deklareerinud, et tema tahab jääda erapooletuks käesolevas sõjas. Selle otsuse on Vabariigi Valitsus teinud teatavaks teistele riikidele. Eesti Vabariik on kõrvalekaldumatult pidanud kinni sellest otsusest. Sellest hoolimata on Eesti Vabariigi maa-ala saanud sõja tallermaaks eesti rahva tahtest olenematuil põhjustel. Kohutavaid vere ja vara ohvreid on sõda toonud eesti rahvale, kes on samasuguseks käesoleva sõja ilmsüütuks ohvriks nagu rida teisigi rahvaid.
Sügavalt rahuarmastav eesti rahvas on alati siiralt toetanud kõiki püüdeid sõja hülgamiseks ja rahvaste rahuliku koostöö kindlustamiseks. Tema ülimaks sooviks on ka nüüd elada rahus, et võida kõik oma energia rakendada ülesehitavale tööle ja selle häda ning viletsuse kõrvaldamisele, mida sõda on toonud temale ja kogu inimkonnale. Sellepärast tahab Vabariigi Valitsus arendada sõbralikku poliitilist ja majanduslikku koostööd kõikide riikidega ja taotleda koos teiste iseseisvate riikidega julgeolekusüsteemi loomist, mis kindlustaks rahu nii suurtele kui väikestele
riikidele. Eriti soovib tema, et heanaaberlik ja sõbralik vahekord, mis rea lepingutega oli loodud Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel, saaks ajaviitmatult seatud uuesti jalule. Vabariigi Valitsus tahab selle saavutamiseks teha kõik, mis oleneb temast, ja avaldab lootust, et ka Nõukogude Liit omalt poolt ei keeldu sedasama tegemast. Atlandi Deklaratsiooni järgi, mille Nõukogude Liit on kirjutanud alla ja võtnud omaks, peavad kõik rahvad, kellelt nende suveräänsed õigused ja oma enda valitsus vägivaldselt ära võetud, saama need tagasi. Eesti rahvas ei ole kunagi loobunud oma suveräänsetes õigustest ja oma enda valitsusest. Eesti Riigivolikogu otsustel 21 ja 22 juulist 1940, millistega Eesti Vabariik kuulutati nõukogude vabariigiks ja liideti Nõukogude Liiduga, ei ole miskit ei juriidilist ega moraalset effekti ega kehtivust. 2. veebruaril 1920 Tartus sõlmitud rahulepinguga on Nõukogude Liit vabatahtlikult ja igaveseks ajaks loobunud kõikidest suveräänsetest õigustest eesti maa ja rahva kohta, mis kunagi on kuulunud Vene riigile. Nüüd, kus eesti rahvas on end vabastanud saksa okupatsioonist ja seaduslik Eesti Vabariigi valitsus on eesti rahva tahtel astunud uuesti ametisse, ei ole Nõukogude Liidul ühtegi põhjust mis õigustaks tema punaväe pealetungi jatkamist Eesti Vabariigi maa-alale.
Vabariigi Valitsus loodab seepärast, et Nõukogude Liidu valitsus ajaviitmatult tee korraldused selle pealetungi lõpetamiseks ja punaväe tagasitõmbamiseks Tartu rahulepinguga kindlaksmääratud piiri taha, ning et ta on samuti, nagu Eesti Vabariigi valitsus, valmis seadma uuesti jalule diplomaatilise läbikäimise ja heanaaberlikud suhted mõlemi riigi vahel.
2. Vabariigi Valitsuse peamiseks ülesandeks on teha kõik vajalikud eeltööd ja korraldused selleks, et Põhiseaduses ja muudes kehtivates seadustes ettenähtud avaliku võimu organid võimalikult rutem astuks jälle tegevusse. Seejuures peab Põhiseadus tulema rakendamisele võltsimatult demokraatlikus vaimus. Muudatused Põhiseaduses, mis on vajalikud selleks, et täieliku järjekindlusega viia läbi selle aluseks pandud demokraatlik põhimõte, tulevad teostada esimesel võimalusel Põhiseaduses endas ettenähtud korras.
Kõik kohustava iseloomuga korraldused ja määrused, mis antud pärast Eesti Vabariigi maa-ala okupeerimist Nõukogude Liidu ja saksa okupatsioonivõimude või nende poolt ja nõudmisel ametisse seatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastaste võimuorganite poolt, tunnustatakse tühisteks algusest peale. Eesti Vabariigi seadused, mis kehtisid enne 17 juunit 1940, on kehtivad tänasest päevast peale ja loetakse kehtinuks olnuiks ka aja kestel 17. juunist 1940 kuni tänase päevani.
3. Seadusliku maksuvahendina seatakse uuesti käibele eesti kroon. Raha käibimist korraldab Eesti Pank kehtivate seaduste alusel.
Okupatsioonivõimude poolt väljaantud maksuvahendid kõrvaldatakse käibelt Majandusministri poolt määratud tähtajal ja korras.\footnote{Lõik kustutatud.}
4. Igasugused tööstuslikud ja äri-ettevõtted ning muud varandused, kõik varanduslikke õigusi tõendavad dokumendid kaasaarvatud, mis on vene või saksa okupatsioonivõimude poolt natsionaliseeritud, rekvireeritud või muu nimetuse all ära võetud, {Dokument katkeb}.
===========
[09.1944.] A. Rei koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse deklaratsiooni kavandi ingliskeelne tõlge.
DECLARATION OF THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA.
The Government of the Republic, having at the suggestion of the National Committee of the Republic of Estonia been appointed by the Acting President of the Republic, regards it as its duty to make the following statement concerning its programme and aims:
1. The Republic of Estonia declared immediately after the outbreak of the present World War, on September 2, 1939, that it wanted to remain neutral in the present struggle. This decision was communicated by the Government of the Republic to the other states. It has been unswervingly adhered to by the Republic of Estonia. Nevertheless the territory of the Republic has been overrun by war for reasons independent of the will of the Estonian people. Formidable sacrifices of blood and property have been borne by the Estonian people, which, like so many other nations, is an innocent victims of the present war.
The profoundly peace-loving Estonian people has always sincerely supported all attempts to eliminate war and to ensure peaceable collaboration among the nations of the world. Even now it desires above all to live in peace in order to apply all its energies to constructive work and to put on end to the misery and destitution which the war has brought upon it as well as on the whole of mankind. Therefore the Government of the Republic wants to develop friendly political and economic relations with all states as well as to work together with the other independent states for the creation of a system of security able to ensure peace both for the big and for the small nations. It desires particularly that the good-neighbourly and friendly relations which had been established by a number of treaties between the Estonian Republic and the Soviet Union should be immediately restored. The Government of the Republic is determined to do its utmost for the achievement of this aim and expresses the hope that the Soviet Union will not on its part decline to do the same. According to the Atlantic Charter which has been signed and adopted by the Soviet Union sovereign rights and self-government shall be restored to all those who have been forcibly deprived of them. The Estonian people has never renounced its sovereign rights or its self-government. The decisions of the Estonian National Assembly of July 21 and 22, 1940 by which the Republic of Estonia was declared a Soviet Republic and incorporated in the Soviet Union, have no juridical or moral effect or validity whatsoever. At the elections of the National Assembly in question which were appointed immediately after the occupation of the Estonian Republic by the Red Army, the Estonian people had no opportunity whatever of expressing its real will since the laws which had been passed in order to ensure freedom and honesty of election were ruthlessly broken and ignored. According to the Estonian---Russian Peace Treaty signed in Tartu on February 2, 1920, the Soviet Union voluntarily and for all time renounced all sovereign rights with regard to the country and people of Estonia which the Russian State had ever possessed. Now that the Estonian people has cast off the German occupation and a legal Estonian government has again assumed office by the will of the Estonian people, the Soviet Union lacks all justification for continuing the invasion of the territory of the Estonian Republic by the Red Army. Therefore the Government of the. Republic hopes that the Government of the Soviet Union will at once give orders for the cessation of the invasion and for the withdrawal of the Red Army behind the frontier fixed by the Tartu Peace Treaty, as well as that it is prepared, like the Government of the Estonian Republic, to reestablish diplomatic and good-neighborly relations between the two States.
2. It is the principal task of the Government of the Republic to make all the necessary preparations and to take all the measures needed to ensure that the organs of public authority prescribed by the Constitution and by the other laws at present in force shall resume their activity as soon as possible. The Constitution is to be enforced in a genuine democratic spirit. The changes in the Constitution which are necessary to guarantee that the democratic principles on which it is based be carried out with complete consistency are to be made at the first opportunity according to the procedure fixed by the Constitution itself.
3. All compulsory decrees and regulations which have been issued after the occupation of the territory of the Estonian Republic by the authorities appointed contrary to the Constitution of the Estonian Republic, by the Soviet and German forces of occupation or at their demand are declared null and void from the beginning. The laws of the Estonian Republic which were in force until June 17, 1940, shall be valid as from the present data and are considered to have been valid also during the period from June 17, 1940, to the present day.
4. All industrial and business enterprizes and other property including all documents proving claims on property, which have been nationalized, requisitioned or expropriated in some other form by the Russian or German forces of occupation, are to be restored to their legal owners. All arrangements according to civil law, made during the German occupation, according to which industrial or other business enterprizes or other property, including documents proving claims on property, have been turned over to the German Reich or to German nationals or German corporate bodies are declared null and void and the property is restored to the former owners. The procedure of concelling such arrangements and restoring the property will be fixed a special decree by the Government of the Republic.
5. All military unite consisting of Estonian citizens which have been formed by order of the German forces of occupation are considered as belonging to the military forces of the Estonian Republic whose external safety and internal peace they are to defend. The commanders of military units are ordered to make sure at once whether there are any war criminals in their units and immediately to arrest them.
6. The State organs and the organs of local self-administration, more particularly the Army and the Police, are not to suffer in their service any persons who have actively assisted the forces of occupation in the persecution of Estonian citizens (except as far as the tracing of crimes provided in the Criminal Code is concerned), who have publicly scorned the political independence and democratic rule of Estonia, who have publicly extolled dictatorial rule or who have displayed any eagerness in aiding the foreign forces of occupation in activities directed against the independence of the Estonian Republic. Persons employed by the State who have committed any of the above-mentioned acts are to be dismissed from service by decision of the Minister concerned after their guilt has been established by official investigation. Persons employed by the local Self-Administrations are to be dismissed for similar acts by decision of the Minister of the Interior after an investigation has been carried out.
The Government of the Republic appeals to all citizens to maintain peace and order and do all they can to help the Government in the maintenance of order and law.
The Government of the Republic
Prime Minister......
(Signatures of all other members of the Cabinet).
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: parkija ja 3 külalist