Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[Unto Pulkkinen]

VG ja tankitõrje varitsuses

VG, kelle tugevus varitsuses vaenlase tankikolonni vastu tee äärel oleks umbes 30-50 meest, on üsna efektiivne üksus.
Kunas eemaldumine tulistamise järgi peab toimuma ruttu, pole võimalik tassida näiteks tagasilöögita tankitõrjekahuri.
Samuti on asi raske TT-rakett-robottiga.
Suur probleem on, kuidas kustuda eriti MBT’id.
Jääb järgmised võimalused (MBT, IFV, IPC):
- Isamaalised laengud tee katkestuses MBT kohal (nt. 100-200 kg TNT, ammoniit või amatol).
- Põhjamiinid (ovad efektiivsed MBT vastu põhja läbi).
- Külgmiinid ja Gustid (IFV, IPC ja veoautode vastu, samas elimineerib tanki väljaspoolel elava jõudu).
- Kerge MP (81 mm) elava jõudu vastu, et see poleks kohe valmis vastutegevusele, lisaks suitsukatte
eemaldumise abiks. Ka valgustus- ja süütemiinid vajadusel.

[kaur3]

Pikamaa TT-raketi "Nimrod" video.

http://www.youtube.com/watch?v=tUVlE3vX ... r_embedded

25 km "Spike"

http://www.rafael.co.il/marketing/SIP_S ... 6/1026.pdf

Spike-NLOS



http://www.youtube.com/watch?v=jiYLn_etM6A

http://www.youtube.com/watch?v=litVqYQrkcA

[kert122]

Gustiga vuta -vuta minema??? kaua see reservis olnud meed Gustiga vuta-vuta teeb Minul tõmbab Gustiga väike põrkamine küll keti väga ripakile .Ja ega neis VG neid rämbusid nüüd nii palju ka pole kes Gustiga kilomeetreid joosta jakasavad

metsas ei ole vaja põlvetõstejooksu ega sprintimist, ja kui olukord peaks nõudma paar kiiremat liigutust, siis mõtted võimalikele tagajärgedele panevad väga kiirelt liigutama, kasvõi Gustiga ja KP-ga korraga

[mutionu]

metsas ei ole vaja põlvetõstejooksu ega sprintimist, ja kui olukord peaks nõudma paar kiiremat liigutust, siis mõtted võimalikele tagajärgedele panevad väga kiirelt liigutama, kasvõi Gustiga ja KP-ga korraga

Einoh, olgem ikka realistid. Kui su pulss on 200 ja vererõhk samas suurusjärgus siis ei koti sind mingid tagajärjed. Sellised näitajad tekivad keskmisel reservistil, minu kaasa arvatud, peale mõningast söösta-kata mööda mäenõlvu. Ajutegevust sellisel juhul oluliselt ei toimu, organism tegeleb pildi ees hoidmisega, mitte mõtlemisega. Surmahirmgi saab tekkida alles siis kui organismil aega üle jääb.
Võibolla olen ma kahetsusväärne erand, kuid vähemalt minul tekib küll selline olukord

[kaur3]

Laskesuusatajad lasevad teadlikult oma pulsi enne tiiru sisenemis alla. Kuidas teevad sõjaväelased enne "tiiru" sisenemist? Tobe on ju kõrge pulsiga ja suure vaevaga "tiiru" veetud CG moon taevasse lasta

[Juhani Putkinen]

Sissid peavad rahulikult endale positsioonid ja varitsuse ette valmistama ja mõnusasti näiteks sokolaadi nahka pistma enne kui vaenlane jõuab varitsusse. Pulssit pole pole ollagi kui on vaja nupule vajutada.

Alles pärast varitsust hakatakse tasa pisi liikuma koondumiskohta. Vaenlasele jäetakse maha midagi, et nad ei väga suure kiirusega taha jälitada sisse.

[kert122]

on harv juhus kui varitsus tuleb teha käigult, selleks peab ikka väga hea põhjus olema, pigem seatakse varitsus üles, miinid üles ja välja sihtida, positsioonid ettevalmistada ja moon ettevalmistada, ja siis oodata...ja oodata, ja mõte sellest, et Gustit tassida ei jaksa, kaob siis kui tuleb tassima hakata, on kogemusi, ja varitsuspositsioonil on tavaliselt eemaldumistee valitud selliselt, et see oleks varjatud, ja kui just tankid ei lajata kildu puulatvadesse või suurtükituli peale ei tule, ei tohiks see eemaldumine väga meeletu olla.

Ma ei saa aru, mis inin see Gusti vastu on koguaeg, gusti on väga võimas relv, ja ilma selleta mina naljalt varitsusse ei lähekski, kas tõesti on eestis levinud militaarkultuur "lõigatud kindad, Galil ja panama"?
mina väidaks et varitsus tuleb läbi viia miinide ja Gustidega, AK-4 ei ole ka eriline argument.

[kaur3]

kert122, minul ei ole Gusti vastu isiklikult mitte midagi. Ma jauran juba mõnda aga siin foorumis teemal, et kui eesti mees läheb vastasele vastu, siis peab tal olema relv, millega ta saab tekitada vastasele maksimaalseid kaotusi. See relv peab töötama nii lähi-, kesmisel kui ka kaugdistantsil. Neid relvi peab olema piisavalt, et vastasel hirmu nahka ajada juba tema rumalate mõtete tegemise etapis. Sellised relvad tagavad taktikalise paindlikuse tegevuse planeerimisel.

Kui proovida kokku arvutada näiteks mis on Unto viimases kirjas mainitud üksuse varustuse kaal, siis see on ikka päris suur. Jaga juba näiteks 200 kg lõhkeainet 50 mehe peale ära. Lisa veel põhjamiinid, MP moon, külgmiinid jne. Mitu "1 lask, 1 tabamus" TT-rakett-robotit mahub selle tonnaaži sisse?

Unto kirjutas:

Kunas eemaldumine tulistamise järgi peab toimuma ruttu, pole võimalik tassida näiteks tagasilöögita tankitõrjekahuri.
Samuti on asi raske TT-rakett-robottiga.

Selle viimase mõttega ei ole ma üldse nõus. Kas 81 mm MP'ga saab kiiremini minema? Kahtlen.

Selline taktikaline A-pomm oleks loomulikult parim weight-per-kill lahendus. Esmapilgul.

[soesilm]

Võtaks nüüd kaur3 su raketituhina veel kord ette
Kuigi sa tead sõjapidamisest üsna palju, tahad sa ikka kokale keevitajat anda! Aga on ju nii, kui surud vastase tagalas tegutsevale VG-le spiked tankide hävitamiseks. Ma tean, et nüüd hakkavad Juhani&Co rääkima tankikolonnide kurnamisest aga ...
Kui mingis suvalises kohas (ka lahinguvälja või funktsioonide jaotuses) tegutsev VG asub tankide kallale, siis milleks ei hoia me seal lahinguüksust? See on nagu paljude meie "paberpataljonide" puhul, mille luureüksused peavad ilmuva vastase pihta tule avama. Miks ta siis luuramisega ei tegele? Ja kui seal nii soodne oli, siis miks ei paigutatud sinna lahinguüksust? Igal üksusel peaks olema oma ülesanne, oma roll suuremas plaanis. VG peaks minu teada vastase tagalat hävitama. Kuid isegi kalli laskemoonaga koormatud Ural on liiga odav sihtmärk spike, milani ja isegi CG jaoks. Muidugi, jänkid võivad endale lubada tow-ga snaipri hävitamist aga no nii rikkad me ikka ei ole.

[Lupus]

Gusti kohta ei ütle ühtegi paha sõna . Gustita jagu on nagu munadeta mees . See väike kahur annab jaole päris palju võimekust juurde. Ise naudin 100% gustiga laskmist . Tassimisega on vähe teised lood

[kaur3]

soesilm, vastaksin Sulle lõiguga Sun Zi/Sun Bini "Sõjaseadustest." lk 262.

Tian Ji küsis Sun Binilt: "Kui mul on vähe sõdureid ja nad ei ole üksteise nägemisulatuses, kuidas siis tuleks nad pigutada?"

(Sun Bin) vastas: "Tuleb panna ammukütid soodsatele laskekohtadele /.../."
Väejuhi küsimuses sisalduv väide, et sõdurid ei näe üksteist, tähendab seda, et vägi või üksus paikneb hajutatult ja varjatult. Sun Bin soovitab sel juhul kasutada ammukütte. Milline on aga nende kasutamise taktika, selle kohta käiv tekstiosa on paraku hävinud.

Nüüd tuleks välja mõelda, et mis oleks tänapäeva lahinguväljal tolleaegse ammu vaste

Taktika peab aga uuesti välja mõtlema, sest originaal tekstiosa on paraku hävinud

[soesilm]

Raamatud su ükskord tapavad ja mina jään vastusest ikka ilma. Ma olen vist lihtsalt nii loll, et ei suuda neid vihjeid vastuseks kokku panna.

[kaur3]

Kui mingis suvalises kohas (ka lahinguvälja või funktsioonide jaotuses) tegutsev VG asub tankide kallale, siis milleks ei hoia me seal lahinguüksust?

Kui minna selle teemaga ajas tagasi, siis küsis vist sven, et millega VG peaks tegelema. ... ja läkski see spekuleerimine lahti. Tänasel päeval on võib-olla asjaomastele meestele selgeks tehtud, et millega nad tegelevad. Mina lollike lasen siin intertsist oma laulu edasi. Oma loogikas toetun ma asjaolule, et VG on eeldavasti hästi motiveeritud väike üksus. Just selliste meeste kätte tuleb anda riistad, mis teevad vastasele tõsist häda. Siit ka see Milanist uuemate kaartule TT-rakettide jutt. Juutidel on brigaadis üsna huvitav TT-kompanii, mille struktuuri võiks uurida. Pikamaa TT-relvad annavad väikestele üksustele nagu VG tule liigutamise (mobility of fire) võimekuse. Kusagil on statsionaarsed luurepostid, kes tellivad siis tuld oma vaatlussektorisse. Mida kobedam relv, seda suurema sektori katavad.

vt näiteks Toomse/Plaseri artiklit siit. Kelle tuld nad telliksid tänasel päeval?

http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... s_2009.pdf

Kui mingis suvalises kohas (ka lahinguvälja või funktsioonide jaotuses) tegutsev VG asub tankide kallale, siis milleks ei hoia me seal lahinguüksust? See on nagu paljude meie "paberpataljonide" puhul, mille luureüksused peavad ilmuva vastase pihta tule avama. Miks ta siis luuramisega ei tegele? Ja kui seal nii soodne oli, siis miks ei paigutatud sinna lahinguüksust?

Kust tuleb meie pataljonide tulejõud, mille luureüksused peavad õigele teele juhatama?

Kuid isegi kalli laskemoonaga koormatud Ural on liiga odav sihtmärk spike, milani ja isegi CG jaoks. Muidugi, jänkid võivad endale lubada tow-ga snaipri hävitamist aga no nii rikkad me ikka ei ole.

Kui Sa tead, et mingi riist töötab 80% puhul ja odav riist 10% puhul, siis kumba eelistaksid? Nagu öeldakse "Buy quality, cry once!" ehk "Osta kvaliteeti, nutad korra!"

[kaur3]

Hiinlaste ATV MRLS

[Juhani Putkinen]

Vabandan väga, aga kui VG:dele ostetakse mingi MLRS nii midagi muut peale palja pe*se nendel polegi.

Meestele on vaja näiteks öönägemisseadmed (-sihikuid).

Snaiprite jaoks on vaja väga kvaliteetsed relvad üüratu kallite optiliste sihikutega.

On vaja sidevahendid, distantslõhkeseadmed, õhutõrje, ...

Kui nendele antakse MLRS ja need loetletud asjad on puudu, nii nad lihtsalt surevad ära lahinguväljale ilma midagi kaotusi vaenlasele tootmata.

Teema on ikka sissindus ja VG.