Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[kaur3]

Juhani, läheme teema algusesse.

kert122 küsis:

Kas keegi üldse aru saab, mis asjad on võitlusgrupid ja mis nende ülesanded on?
kaitse kodus jääb mulje et tegemist on 5-9 liikmeliste luuregruppidega kes võivad rünnata endast kaks-kolm korda väiksemat üksust, ehk lahingpaari siis.
ehk siis võitlusgrupid koguvad ka infot ja topivad neid peidikusse, sorry mehed, mina ei saa aru.

Medusa vastas:

VG peaks olema teoreetiliselt sissigrupp, ülesehituselt ja ülesannetelt pigem mingi ranger-tüüpi (mitte vast päris SF, aga osaliselt) moodustis - väike grupeering vastasele võitlust oma tahte järgi peale surumuas, rünnates tagalaelemente, nagu varustuskonvoid, mingit väiksemat laagrit, ühesõnaga reidid, kuid vältides suuremate jõududega kokkupõrkamisi. Samas võimaldades luuretegevust, kuna piisavalt väike grupeering on maastikul kergemini peidetav.

Sven kirjutas:

Võitlusgrupi ülematele VG funktsioonikirjeldust ei avaldata, olla riigisaladus. Tohib ainult üldsõnaliselt kirjeldada. Olen lasknud endale mitu korda kirjeldust teha aga aru ei ole siiani saanud, et millega tegu. Või olen justkui ka aru saanud aga kuna tekkinud pilt asjast on niivõrd jabur, siis aju keeldub seda uskumast.
Olukord iseenesest on juba jabur. Noh ütleme, et ma käsin teil ühe asja teha, aga ma ei ütle mis asi see on, ent tegema pead sa seda hästi. Kuidas tundub?

Kindel on, et seda funktsioonikirjeldust mitte kunagi ei avalikustatagi, sest nii suurt jaburust ei julge lihtsalt keegi enda näoga seostada, seega oleme sellestki ilma.
Siin foorumis oleks hea võimalus arutleda ja vaielda asja üle, eesmärgiga loksutada paika uus ja alternatiivne funktsioonikirjeldus Kaitseliidu võitlusgruppidele. Eesmärgist kuni varustuse, relvastuse ja oskusteni. Üksikvõitlejale esitatavate erinõueteni.

Juhani, just sellest viimasest Sveni üleskutsest ma hakkasingi kinni. Sina panustad väikeste üksuste taktikale külgmiinidega, mina rakettidega.

Kui lasta mõttel lennata ja selle hiinlaste ATV külge panna nt 12-lasuline moodul Lahatite rakettidega ja panna tulejuht metsatuka taha sihtmärke valgustama, siis ühe "salvetäiega" saab ikka põrgu lahti lasta. Kui igas VG's on 3 ATV'd ja Eestis on 15 VG'd, siis peaks ju teoreetiliselt 15 tankipataljoni teise ilma minema. ... CG ja singomehed ajagu siis veokaid ja jalaväe lahingumasinaid taga. Selle koguse Lahateid peaks vist kätte saama Saksa suurtükiväetehingu eest. Kui uskuda A4'ja siis ka soomlaste D-30 tehingu eest. Selle eest oleks siis juba saanud ATV'd, tulejuhtimisseadmed jne osta. Kui nüüd hakata spekuleerima, et kas meite suurtükivägi suudaks hajutatud takitkat kasutades hävitada 15 tankipataljoni, siis ma kahtlen selles. Võib-olla ma eksin. Ma väga loodan, et eksin, sest ma olen nagu üksik kuutõbine siin oma raketimantraga.

[Juhani Putkinen]

Sissid peavad lahinguid lööma vaenlase tagalas.

Hea küll enne lahingud võib-olla MLRSi saa kuidagi varjata - see pole ka lihtne.

Aga pärast lahigud seda enam kuidagi kaasa ei saa - või see reedab sisside asukoha välja. Seega see oleks ühekordseks kasutamiseks - väga kallis lobu.

[soesilm]

Minu arvates pole "peitmine" mingi eriline probleem. Kui sellise riski võtame ja loodame kaur3 poolt tulevat efekti, siis pole korraldamine probleem. Kust aga selline papp võetakse ...

[Larry]

Juhani Putkinen kirjutas:

Meestele on vaja näiteks öönägemisseadmed (-sihikuid).

Snaiprite jaoks on vaja väga kvaliteetsed relvad üüratu kallite optiliste sihikutega.

On vaja sidevahendid, distantslõhkeseadmed, õhutõrje, ...

Kui nendele antakse MLRS ja need loetletud asjad on puudu, nii nad lihtsalt surevad ära lahinguväljale ilma midagi kaotusi vaenlasele tootmata.

Hiljuti oli paljudel VG võitlejatel võimalus proovida sissitegevust ülekaaluka vaenlase vastu, BaltOps 2010 nimelt. Eks see oli rohkem mäng tegelikult, sest VG taktika oli neile ettekirjutatud (vähemalt jaovaritsused ja koos tuletegevusega) ja pidi hoidma enda käes teatud maastikupunkte, ühesõnaga VG ei saanud teha täpselt seda, mida ta peaks tegema. Pikalt ja detailselt ei hakka siin üritust ümber jutustama, kuid seda võin küll kinnitada, et need Juhani poolt välja toodud asjad peavad paika.
Öövaatlusseadmed - nende puudumine tänu valgetele juunikuu öödele eriti tunda ei andnud. Vaid paar tundi oli sellist aega, kui neid vaja oleks läinud, muul ajal oli nähtavus päris ok. Aga see kehtib vaid valgete suveööde kohta!!
Snaipreid minu allüksuse juures reaalselt ei olnud, kuigi "mängult" oli meil ka täpsuslaskurite jagu. Hea varustusega õpetatud snaiper õiges kohas on alati abiks, mis siin ikka arutada. Eriti hea oleks ta olnud miinivälja katmas.
Sidevahendid - väga tõsine puudujääk! Meil olid vaid Icom käsijaamad, nendega oli side katkendlik isegi mõnesaja meetri kaugusele, tsipa kaugemal asuvate allüksustega oli side äärmiselt kehv, et mitte öelda hullemini. Ma ei tea, vbla sidet ka segati ja/ või kuulati pealt, vähemasti korralikult varustatud vaenlasele (US Marines ja Scouts) ei tohiks see eriline probleem olla. Side viletsa kvaliteedi tõttu kannatas otseselt ka juhtimine, eriti siis, "kui s#tt ventilaatorisse lendas." Korralikke raadiojaamu on vaja!!
Distantslõhkeseadmed - nende puudumine limiteeris tuntavalt VG tegevust ja taktikalisi valikuid. Maastik iseenesest soosis suundmiinide kasutamist, kuid neid sai panna vaid samale poole teed ja ise ei saanud miinist eriti kaugel olla, sest miini aktiveerimine toimus tõmbenööriga, ja no kästud oli ka veel tuletegevust alustada . Distantslõhkeseadmed oleks olnud suureks abiks, siis oleks nööri kokku- ja lahtikerimine ära jäänud, oleks saanud panna miine ka tee vastaspoolele ja ise oleks saanud asja jälgida ohutust kaugusest. Peale esimesi varitsusi hakkas vaenlane jalaväega ohtlike kohtade teeääri kammima ja avastas nii mõnegi varitsuse ja asus agressiivselt ründama. Distantslõhkeseadmete puhul oleks see jäänud olemata, ainult vaenlane oleks kandnud kaotusi, otsides nõela heinakuhjast oma jõuetus vihas.
Õhutõrje - üks tõsisemaid puudujääke üldse!! Krt, vot selle vastu ei olnud meil sisuliselt mitte midagi teha peale varjumise. Teedel autoga liikumine oli suur risk - kopter hävitas niimoodi kaks meie autot. Mehed jõudsid küll varjuda, kuid masinad koos varustusega olid kaotatud ja meie plaanidel kriips peal. Ainus, millega meil oli võimalik kopterit ohustada olid TT- lasud, ja sedagi vaid soodsatel asjaoludel. Tõsi, ühel korral luges vahekohtunik kopteri ka hävitatuks, kui kopter madalale laskus ja kohapeale rippuma jäi, et miinivälja silti uurida. Võsast astus välja miinivälja katnud tegelane ja pani talle TT-lasuga paugu ära . Aga no, see on selline Talibani stiilis üritamine, õhus tiirutava kiskja vastu meil sisuliselt rohtu ei olnud, päästsid vaid kiired jalad ja varjumine. Kopter võis aga päris kauaks tiirutama jääda, tinavihmast rääkimata. Ja ta teadis ju täpselt, et meil teda millegagi kottida ei ole! Üldiselt oli suht masendav seal puude all kükitada ja oodata, kuni kopter minema läheb.
Mis maastikupunkti hoidmisse puutub, siis siin läks nii nagu minema pidigi - ülekaalukas vaenlane surus peale lühikest kontakti VG oma positsioonidelt minema. Vaenlast oli mitu kompaniid koos soomuse ja kaudtulega, VG oli max 1 rühm kergejalaväge ilma raskemate relvade- ja kaudtuleta. Kontakti korral asus vaenlane kohe tiibama, mistõttu tuli kottihaaramise vältimiseks kiirelt taanduda.
Ise lisaksin Juhani toodud asjadele veel ühe - peidikud. Ükskord saab sissidel kaasasolev moon otsa- kust saada juurde? Selline probleem oli täiesti reaalselt olemas. Kuna side oli kehv ja ettevalmistatud moonapeidikud puudusid, siis jäi nii mõnigi sissigrupp ühel hetkel moonata. Sel põhjusel (moon otsas) esines isegi enda vangi andmist!!

Kokkuvõtteks - kõik need asjad on meile tegelikult teada, siin ei ole midagi uut. Kahju ainult, et me (VG võitlejad) ise ennast eriti aidata ei saa, nende puuduste kõrvaldamine käib ikka kõrgemal, või vähemasti peaks käima !

[soesilm]

Esiteks arvan ma, et te täitsite "mitte päris VG ülesandeid". Kui seda õppuse jaoks vaja oli, siis pole ju hullu. Juhtimist ja taktikat saab ju ka vähe vales olukorras harjutada. Kuigi ma mõistan seda segadust.
Tõsiseid ÕT relvi ei saa VG mitte kunagi. Ma olen selles üsna kindel. Sama hästi peaksid tavalised jalaväelased neid taga nutma. Nendel on see vajadus veel suurem, sest sihtmärgina on nad hoopis tõenäolisemad. ÕT relvadega käib kaasas ka nö kontrolli küsimus. Kui neid "mistrale-stingereid" suvaliselt jagada (tulejuhtimiseta), siis lastakse alla kõik mis lendab, sh liitlased. Ja ei usaldata mingile (vabandust) VG-le ka äratundmiseks koode. Muidu lendavad varsti kõik Su-d ringi ja annavad poola signaale
Sidega on kehva ja on kehva kõikjal.
Distantslõhkeseadmed on seksikas teema. Minu arvates väheneb aga kauguse suurenedes täpsus. Alati kui loen siin 300m distantsilt suundmiini lõhkamist, hakkan ma kahtlema kõneleja praktilistes kogemustes või reaalsustajus. Kui sihtmärk liigub kord 20km/h ja kord 70km/h, siis on väga raske talle pihta saada. Iraagis said mehed ju just kui palju harjutada - aga kui suur oli tabamise % ? Ja kui me räägime veel distantslõhkamisest kahel pool teed, siis - kas vastuvõtja peaks olema igal lõhkekehal eraldi või on üks vastuvõtja mitme laengu jaoks? Ja lõppeks - kes keelab sikatajaid kahele poole teed panna? Või kompunnida see lahendus veel teistmoodi?

[Juhani Putkinen]

Distantslõhkeseadmed on seksikas teema. Minu arvates väheneb aga kauguse suurenedes täpsus.

Pole mingi probleem. On vaja lihtsalt natukese harjutada.

Ma olen selliseid harjutusi korraldanud küll ja küll. Muidugi on leida isikuid kellel ei pea närvid vastu lahingusurvele, aga üldiselt saadakse kiiresti ja hästi hakkama.

Seda on tehtud näiteks ammoniiti pulkadega - plahvatusest on näha kas sai pihta või mitte. Aga nii lihtne imitatsioonivahend kui elektrooniline välklamp on veelgi parem. Pole vaja neid pulkasid vahetada, vaid las kolonn sõidab läbi varitsusest erinevatel kiirustel ja välklamp näidab kas sai pihta või mitte.

Kui varitsuses on kas või kolm välklampi, nii tava "jahimees" saa väga kiiresti selgeks millal on vaja nupule vajutada, et saa pihta. See on üllatavalt lihtne.

Ise peaks olema suuremat sorti lagendigu tagan "põõsas" - meelsasti varakult kaevatud auk veel kuhu saab vajadusel varjuda vaenlase kopteritelt.

See lagendik või olla näiteks põld, lageraie, järv, jõgi, mis iganes. Oluline on, et siss istub kusagil põõsas mitme saja meetri kaugusel vaenlasest. Pool kilomeetrit on veel normaalne.

[Juhani Putkinen]

Õhutõrje - üks tõsisemaid puudujääke üldse!! Krt, vot selle vastu ei olnud meil sisuliselt mitte midagi teha peale varjumise.

Olukord lahinguväljal on päris lootusetu kui vaenlane saa oma lahingukopteritega vabalt sisse jahtida. Sealt sajab rauda kaela päris korralikult.

Need "Stingerid" on hädavajalikud. PUNKT.

[Juhani Putkinen]

Sidevahendid - väga tõsine puudujääk! Meil olid vaid Icom käsijaamad, nendega oli side katkendlik isegi mõnesaja meetri kaugusele, tsipa kaugemal asuvate allüksustega oli side äärmiselt kehv, et mitte öelda hullemini.

Icom jaamadega pole häda midagi.

Korralik väljaõpe ja korralikud antennid PEAB olema.

Käsijaamas muidugi veerandlaineantenn ja see peab olema püsti, mitte keeratud keha külge. Juhtimispunktis aga peab olema puu otsa tõmmatud võimsam antenn. Läbi selle juhtimispunkti sidet on nii, et tapab.

Muidugi üks kord on vaja üle minna andmesidele ka lahinguväljal - aga selleks sobib ka need Icom käsijaamad ning autojaamad. Käsijaam ja pihuarvuti. Juhtimispunktis kas või minilaptop ja autojaam.

Raadiosidealaseid nippe on vaja parktikas harjutada eraldi sideharjutustes - mitte tava õppustel. Ma olen ka selliseid harjutusi pidanud küll ja küll. Esiteks muidugi teooria.

[Juhani Putkinen]

Ise lisaksin Juhani toodud asjadele veel ühe - peidikud. Ükskord saab sissidel kaasasolev moon otsa- kust saada juurde? Selline probleem oli täiesti reaalselt olemas. Kuna side oli kehv ja ettevalmistatud moonapeidikud puudusid, siis jäi nii mõnigi sissigrupp ühel hetkel moonata.

Jah, seekord ei maininud peidikuid - aga olen nendest "tuhat korda" kirjutanud ja öelnud.

Peidikud lihtsalt peavad olema.

Ka sidest pole selles mõttes eriti kasu, sest VG tegutseb vaenlase tagalas ja sinna ei saa tagalaüksused midagi vedada.

Teoreetiline võimalus on, et NATO-liitlased kunagi midagi kuhugi alla viskavad, aga see on sissidele väga ohtlik. Ka vaenlane näeb kuhu see materjali langetamine toimus ja varsti on sissidel jälitajad kannul.

[Larry]

soesilm kirjutas:

Esiteks arvan ma, et te täitsite "mitte päris VG ülesandeid". Kui seda õppuse jaoks vaja oli, siis pole ju hullu. Juhtimist ja taktikat saab ju ka vähe vales olukorras harjutada. Kuigi ma mõistan seda segadust.

Jah eks see BaltOps oli peamiselt US Marines`le ja Scoudile mõeldud koostööharjutus, VGd olid seal rohkem selleks, et neil natuke huvitavam oleks . Aga ka sellises olukorras tuleb enda jaoks maksimum võtta ja üritada võimaluste piires oma asja ajada. Ütleks, et tegelikult on ebaõnnestumistest hoopis rohkem kasu kui õnnestumistest, sest siis tulevad puudused eriti hästi välja. Oleks nüüd vaid mõistust teha õiged järeldused !

Tõsiseid ÕT relvi ei saa VG mitte kunagi. Ma olen selles üsna kindel. Sama hästi peaksid tavalised jalaväelased neid taga nutma. Nendel on see vajadus veel suurem, sest sihtmärgina on nad hoopis tõenäolisemad. ÕT relvadega käib kaasas ka nö kontrolli küsimus. Kui neid "mistrale-stingereid" suvaliselt jagada (tulejuhtimiseta), siis lastakse alla kõik mis lendab, sh liitlased. Ja ei usaldata mingile (vabandust) VG-le ka äratundmiseks koode. Muidu lendavad varsti kõik Su-d ringi ja annavad poola signaale

Kõigepealt tahaks öelda, et esimesed vähegi pädevad ÕT relvad jõudsid siia alles eelmisel aastal, s.o. pea 20 aastat peale omariikluse taastamist!! No mida kuradit! Teiseks tahaks loota, et need ei jäänud mitte viimasteks ja neid hangitakse juurde, ka portatiivseid versioone. Ja kui need portatiivsed versioonid kunagi ka kohale jõuavad ja neid ka KL-le jätkub, siis KL-s hakkavad neid kasutama minu arvates just VG-d. Mis loom see "tavaline jalaväelane" on? See "tavaline jalaväelane" kuulub üldiselt mingi kõrgema üksuse koosseisu, näiteks 1. Jalaväebrigaad, aga brigaadil on õhutõrje ju olemas. VG-ga on see jama, et ta on eemal oma üksustest, näiteks kusagil vaenlase tagalas. Ja ei maksa arvata, et neil jätkub rakette "laskmaks alla kõik, mis lendab". Kui VG-l on üks laskeseade ja mõni rakett, siis sul lihtsalt ei jätku neid muuks kui iseenda kaitseks. Oleks äärmine rumalus hakata torkima suvalisi koptereid/ lennukeid, ja kui siis jama käes ja vaenlase kopterid pea kohal tiirutamas, ei ole neid enam millegagi lasta. Üldiselt piisab minu arvates esmaseks heidutuseks ka sellest, kui vaenlane teab, et VG-del on olemas portatiivsed ÕT raketid. Siis ta ei tule oma lennuvahenditega, eriti kopteritega, madalale ja aeglaselt tiirutama.

[Juhani Putkinen]

Üldiselt piisab minu arvates esmaseks heidutuseks ka sellest, kui vaenlane teab, et VG-del on olemas portatiivsed ÕT raketid. Siis ta ei tule oma lennuvahenditega, eriti kopteritega, madalale ja aeglaselt tiirutama.

Täpselt nii!

[kaur3]

ÕT-relvade eesmärgiks on alla tulistada lennuvahendeid, kes on avastanud/avastamas Sinu üksuse asukohta. Kui Lahat moodulid asuvad hajutatult ruudus 10x10 km (mille keskelt lookleb vastase lähenemise tee) ning tuld juhitakse hästi moondatud positsioonidelt (nagu Juhani kirjutas "Oluline on, et siss istub kusagil põõsas mitme saja meetri kaugusel vaenlasest. Pool kilomeetrit on veel normaalne), siis on sellise üksuse avastamine õhust üsna keerline. Kui need moodulid on ühekordse kasutamisega ("salv" tühjaks ja tema töö on tehtud), siis võib see kopter neile hetk hiljem kasvõi pähe kukkuda ja vastane dessandi teha. Tegemist ei ole klassikalise varitsusega stiilis Kunnas - kuulipildur, automaatur, TT-relv, MP, IED, mis asuvad lineaarselt tee ääres, mille avastamise tõenäosus on palju suurem.

soesilm küsis:

Kust aga selline papp võetakse ...

Meie kaitse-eelarve on aastas 4 miljarit EEK'i. See on ropult suur raha. Meie peamine küsimus on kuidas hävitada liginevad soomuskolonnid. Praegune lahendus on üks konventsionaalne brigaad, kuhu me matame pappi ka järgmised kümme aastat ja iga aasta võib öelda "sorri, sellel aastal raha ei jätku, sest ostsime lõpuks skautidele MRAP'id." Larry jahib kamraadidega endiselt CG'ga koptereid ja elu keeb. 15 a tagasi olid KL'il M-69'd, progress missugune!!!

[setu]

Kaur:
...ja kui sissirühm saab eksprompt õhulöögi, ning 3/4ndikku on suurte vigastustega, kust sa õhurünnakuks ettevalmistatud meditsiinipersonali võtad?

P.S. Näiteks Soome nii rikas ei ole, ja neil tuleb läbi ajada automaadiga, kuulipildujaga või avastamise korral suitsu-granaatidega või (savu-/silppuverho) - küll ainult 3-6 sekundit, kui juhtub olema miinipilduja - teostatakse hea õnne korral helikopteri maandumisel maandumispaikadele tuld (antakse ka siis kui kopter puulatvade kõrgusel) . Suits on paraku kergelt avastatav ja tekitab ekstra tähelepanu, lisaks pimedaga need ei toimi.

Juhani, kui palju sissirühm teostab õhuseire kaarte - st, kui sa räägid, et neil peab olema näit portatiivne ÕT võimekus, juhul isegi kui neil ka seda pole, kuid suunitlus ÕT valmisolekus osaleda on kehtestatud. Kui palju nad peavad arvatavaid õhusihtmärke (mis nende alal näiteks on) kontrollima ja saatma tagasisidet, et kus ei olnud, kus aga oli - näiteks kallati helikopteritelt alla laadungitäis miine kuskile jõeületamiskohta või kraavi, kus oleks hea nokkida mõnda konvoid vms (siis tuleb paraku sissidel neid lõhkepakettidega hävitama hakata). Ja andma korduvate vaenlase luurelendude häireid, ning häiresuundi planeerima?

[Juhani Putkinen]

Juhani, kui palju sissirühm teostab õhuseire kaarte - st, kui sa räägid, et neil peab olema näit portatiivne ÕT võimekus, juhul isegi kui neil ka seda pole, kuid suunitlus ÕT valmisolekus osaleda on kehtestatud. Kui palju nad peavad arvatavaid õhusihtmärke (mis nende alal näiteks on) kontrollima ja saatma tagasisidet, et kus ei olnud, kus aga oli

Kas Sina või mina - äkki mõlemad - on selle palavusega segi. Mina ei saanud eriti palju aru mis Sa ütlesid.

1. Sissirühm on juba päris suur üksus. Üldiselt peaks ikka tegutsema väiksemate üksustena.

2. Sissiüksustel (olgu või jagu) peab muidugi olema andmeside kasutada. Olukorrast soltudes nad võib-olla ainult võtavad vastu teateid (näiteks vaenlase tegevusest - kaasa arvatud õhus), või juhul kui on lubatud saata, nii saadavad ka ise teateid näiteks vaenlase lennukitest ja kopteridest.

3. Kui saavad teate, et vaenlase lennukeid vöi koptereid lendab selles suunas, nii nende õhutõrjeraketiga varustatud mees valmistub ette tulistama selle vaenlase alla kui ta julgeb piisavalt madalal lennukõrgusel lennata sellele alale.

4. Mingeid olukorrakaarte (kas või õhuseire) sissiüksus ei koosta - see on juba kõrgemate instantside ülesanne.

5. Üldiselt sissiüksuse õhutõrje peaks olema ainult enesekaitseks, mitte üldiseks õhutõrjeks - aga see soltub jälle üldisest olukorrast. Üks kord sissiüksus ei tohi ennast reeta välja tulistades õhutörjeraketi - teine kord on vajalik see vaenlane alla lasta.

[kaur3]

setu kirjutas:

Kaur:
...ja kui sissirühm saab eksprompt õhulöögi, ning 3/4ndikku on suurte vigastustega, kust sa õhurünnakuks ettevalmistatud meditsiinipersonali võtad?

P.S. Näiteks Soome nii rikas ei ole, ja neil tuleb läbi ajada automaadiga, kuulipildujaga või avastamise korral suitsu-granaatidega või (savu-/silppuverho) - küll ainult 3-6 sekundit, kui juhtub olema miinipilduja - teostatakse hea õnne korral helikopteri maandumisel maandumispaikadele tuld (antakse ka siis kui kopter puulatvade kõrgusel) . Suits on paraku kergelt avastatav ja tekitab ekstra tähelepanu, lisaks pimedaga need ei toimi.

Nagu Juhani juba ütles, siis soomlaste sissirühm on juba üsna suur üksus. Koondatud tegevuse korral tulevad nad tõesti kokku ja võivad olla seetõttu kergem saak. Hajutatud tegevuse korral on nad aga laotatud ikka üsna suure ala peale. Minu jutuvada iva pika aja jooksul on olnud see, et shooter (miin, rakett jne) peaks olema eraldatud sensorist (mees vaatluspostil), sest see raskendab ilmselgelt vastase reageerimist rünnakule. Kui sensor ja shooter asuvad ühes punktis, siis on avastamine lihtsustatud. Teine jutu iva on see, et Eestis (vastupidiselt Soomele) ei ole olemas mingeid hästivarustatud brigaade, kelle positsioonidele ligineva vastase tagalakolonne peaksid vastase tagalas tegutsevad väikesed üksused kulutama (nagu Soome sissid), et siis vastase soomuskolonnide pea seiskub, sest pole kütust ega moona ning rünnakule asuvad Leopardid. Mina arvan seda, et Eesti väikestele üksustele (sest seda eesti mehed oskavad ja väikese etteteatamisega suudetakse mobiliseerida just sellised üksused) tuleb kätte jagada relvad, mis lubavad neil hävitada efektiivselt ka vastase tugevaid üksuseid. Ei pea piirduma IED'dega, "televiisoritega", snaipripüssidega jne. See on soomlaste valik. Juhani võib mind täiendada, kuid jälgides Soome sissinduse ajaloo dünaanikat, siis selle kontseptsiooni hiigelaeg oli 70.-80. aastatel. Ka siis olid nad sekundandid konventsionaalsetele peajõududele, mitte iseseisvad tegijad. Head relvad said ikka konventsionaalsed üksused ja sissid tegutsesid odavate lahendustega. Missugused TT-raketid olid tollal Euroopas kasutusel? Tegemist oli raskete mitmemeheliste relvakompleksidega (vt ka Milani), millega väikestele üksustel oleks olnud raske opereerida. Tänasel päeval on see power pakitud mugavamalt. Soomlased said kindlasti aru ka LOS relvade demaskeerivast omadusest, mis väikesele üksusele tähendab väga suurt ohtu. NLOS TT-relvi polnudki ... aga Eestist peaks selliste väikeste üksustega olema kaetud kogu maa ja vastast tuleb hakata agressiivselt ründama alates esimestest hetkedest. Ka "kulutamine" ja võitmine punktidega 12. raundi lõpus on võimalik, kuid treeningmatšid nimega "Kevadtorm" viimaste aastate jooksul ei ole süstinud just eriti optimismi eestlaste pataljoni-brigaadi taseme võimekusse. setu, kui suurtükiväe ekspromt rünnaku alla satub brigaade kompanii, siis see on minu meelest kordades traagilisem sündmus kui väikse sissijao juhuslik avastamine. Kes selle kompanii kaotused küll kokku kogub ja ära lapib?

Ühesõnaga, eesti meestel tulevad juba tänasel päeval teatud asjad väga hästi välja ning õigete relvade kättejagamise tulemusel on väikeste KL üksuste efektiivsus hoopis teisest puust. Vennad, kes on drillinud Rootsi humanitaarabiga, suudaksid 21. saj Rootsi ja Iisraeli rakettidega külvata ikka tõelist hävingut nii tankide, lahingumasinate, lennuvahendite jne hulgas. Minu meelest piisaks tõsiseks heidutuseks ka 5000-pealisest KL'ist taoliste 21. saj relvadega ning pole vaja siin punnitada kümnetesse tuhandetetesse ulatuvat KL'i, kellele siis jagatakse kätte humanitaarabi püssid ning 2 salve, peetakse isamaaline kõne koos digilaigu lubadustega ning saadetakse paraadile. Kui KL tahetakse taandada baasikaitseorganisatsiooniks ja rahvamiilitsaks, kes valvab tähtsaid objekte, siis ollakse ka täna õigel kursil.