Otsisin, kas keegi on juba seda teemat käsitlenud, aga justkui ei leia.
Minu meelest tasuks sel teemal mõtteid arendada küll, eriti kaitsevõimekust silmas pidades.
Niisiis: Venes möllavad suured metsatulekahjud, mis ammu ei piirdu enam metsaga, vaid hävitavad ka põlde, asulaid, tehaseid ja isegi sõjaväeladusid.
Kontrollimata uudise põhjal põles Moskva (paksult sõjatehnikat täis) oblastis ära mitukümmend, võib-olla isegi mitusada lennukit, mistõttu lennuväe juhtkonnas tehti kõvem puhastus.
Küllap on lõviosa neist põlengutest tekkinud idanaabrile omase pohhuismi tõttu kuival ajal. Põlengud on Venes tegelikult suht tavalised: juba 1999 Moskva ringteel autoga sõites oli nähtavus mitmetel lõikudel alla 50 meetri ning suits mattis hingamist. Tookordne boss Jeltsin näiteks evakueeriti metsatulekahjude tõttu oma suvilast jms. Kustutamist kui sellist tookord tegelikult ei olnudki - lihtsalt oodati, kui ise ära kustub. Ega sääl olnud ka eriti teid, mida mööda tuletõrje põlengukoldeni jõudnuks.
Muide: idanaabri suve teine pool on peaaegu alati põuane. Tänavune põud on valdavam, ent mitte midagi enneolematut. Juba tsaariajal oli põhiline näljahädaliste põhjus põuakuumus, millega seltsisid tulekahjud.
Nüüd meie teema juurde: kui idanaaber on oma loodusolude tõttu nii haavatav, kas me ei saaks seda kuidagi ära kasutada? Ma ei mõtle niivõrd partisane, kes hulguks mööda Vene metsi ringi ja neid põlema sussutaks, vaid pigem mingit kavalat seadeldist, mida sealsetesse metsadesse "juhusliku rämpsu" välimusega maha jätta ning mida rünnakuohu korral raadio teel aktiveerida saaks.
Metsapõleng kui sõjaoperatsioon
Huvitav mõte aga ei tööta - et siis vaenlane keerab otsa Eesti piiril ümber kuna kuskil läks mets põlema...? Vaevalt...Millele sinu arvamus tugineb????? Venemaal on väljaspool Moskva oblastit piisavalt väeüksusi et üht väikeriiki rünnata.Rügaja kirjutas:Oleneb tulekahju asukohast ja ulatusest. Massilise Moskva-ümbruse põlengu korral on igasugu sõjaretked välistet. Gruusia anastamine sai toimuda augustis 2008, kuid sellest ei mõeldakski augustis 2010.
Jah, Gruusiasse mindi Pihkva diviisiga 
Asi pole ju selles, kui palju mõnes oblastis relvis mehi või rasket rauda leidub, vaid ikka, kas ja kust käsk antakse.
Rünnakuid naaberriikide vastu kavandatakse siis, kui endi olukord paistab vähemalt vene mõistes kontrolli all. (Ja kui see põhjustaks Lääneriikides kõige vähem vastukaja, niisiis juulis-augustis.) Praegu, kui kiiruga evakueeritakse tulekahjude eest Moskva-ümbruse tuumaladusid, pole ühegi naaberriigi ründamine venelasel meeles.
Kordan oma mõtet: kui toonane Gruusia operatsioon oleks kavandatud augustiks 2010, siis jääks see toimumata.
Asi pole ju selles, kui palju mõnes oblastis relvis mehi või rasket rauda leidub, vaid ikka, kas ja kust käsk antakse.
Rünnakuid naaberriikide vastu kavandatakse siis, kui endi olukord paistab vähemalt vene mõistes kontrolli all. (Ja kui see põhjustaks Lääneriikides kõige vähem vastukaja, niisiis juulis-augustis.) Praegu, kui kiiruga evakueeritakse tulekahjude eest Moskva-ümbruse tuumaladusid, pole ühegi naaberriigi ründamine venelasel meeles.
Kordan oma mõtet: kui toonane Gruusia operatsioon oleks kavandatud augustiks 2010, siis jääks see toimumata.
Ärge siis kohe ideed maha tehke. Väike riik ei saa endale lubada meeste raiskamist.
Vaatame nüüd siis. Kui tegemist oleks olelussõjaga, siis oleks muidugi kaval idee rünnata vaenlase tagalat, hoides ressursse rindest (kui see tekib
) eemal, samal ajal ka hävitades neid, ka .mil objekte.
Pigem oleks siin võimalus, et sõja alguses murraks sissid läbi rinde, ja kaoks venemaa avarustesse pätti tegema. Või tuleks nad juba rahuajal sinna saata. Alaline valmisolek!
Niimoodi oleks tegevusvaldkond palju laiem, a'la hüdroelektrijaamad, raudteed, sillad, tehased jne. Keegi ei oskaks kaugel tagalas neid asju oodata, ja kui ka oskaks, seoks nad sellega veel ressursse.
Võit-võit situatsioon.
Vaatame nüüd siis. Kui tegemist oleks olelussõjaga, siis oleks muidugi kaval idee rünnata vaenlase tagalat, hoides ressursse rindest (kui see tekib
) eemal, samal ajal ka hävitades neid, ka .mil objekte.Pigem oleks siin võimalus, et sõja alguses murraks sissid läbi rinde, ja kaoks venemaa avarustesse pätti tegema. Või tuleks nad juba rahuajal sinna saata. Alaline valmisolek!
Niimoodi oleks tegevusvaldkond palju laiem, a'la hüdroelektrijaamad, raudteed, sillad, tehased jne. Keegi ei oskaks kaugel tagalas neid asju oodata, ja kui ka oskaks, seoks nad sellega veel ressursse.
Võit-võit situatsioon.
Eestlane omal maal
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline