"Tankid EKV-le"
Know-how jah. Samas, kui karbi joonisedki oleks, saaks mingi Cummingsi või Cat-i Eestiski vahele aretada. Roomikutel ju üks tähik veab äind, niiet ses mõttes lihtne. Samas siis tekib küsimus - miks ei võiks karpi Eestis välja mõelda ja siit omakorda läheb teisse teemasse, kus arutelu, miks Eesti ei võiks ise omale soomukit ehitada. Samamoodi tükkidele GPS vastuvõtja peale, teibi, tati või tahtejõuga. Koos odava läppariga ja kasvõi ekseli progega, mis arvutaks tüki ja märgi asukoha, tuulesuunda, maakera pöörlemist jms., mis pihta laskimisel oluline. P.m. esimese kursuse vennikese informaatika I eksamiülesanne.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10223
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Täiesti ootamatult on jälllegi Challengerid teemaks tõusmas
Brittidel on kava kõvasti sõjaväge koomale tõmmata. http://defensetech.org/2010/08/10/propo ... ze-medium/
Muuhulgas jääb üle ka brigaadi jagu soomustehnikat. S.h. Challengere ja Warriore:
Lisaks lähevad utiili kõik Tornadod (ammu oleks aeg) ja 53 Eurofighter Typhooni. Viimane on Eesti jaoks liialt suur suutäis - tegemist on lennukiga, mille kohta tõepoolest kehtib (vist Mikseri) ütlemine, et "hävitaja maksab miljardi".
Muuhulgas jääb üle ka brigaadi jagu soomustehnikat. S.h. Challengere ja Warriore:
See on sedalaadi perspektiiv, et ühest küljest on ju Chally 2 tore masin aga kui selle hankimise hinnaks on keskpärasuse tasemele langev Briti sõjavägi, siis ma pigem eelistaks tugevat liitlast.One of two Army armored brigades still based in Germany are expected to be dropped from the rolls along with its collection of Challenger 2 tanks and Warrior armored personnel carriers.
Lisaks lähevad utiili kõik Tornadod (ammu oleks aeg) ja 53 Eurofighter Typhooni. Viimane on Eesti jaoks liialt suur suutäis - tegemist on lennukiga, mille kohta tõepoolest kehtib (vist Mikseri) ütlemine, et "hävitaja maksab miljardi".
Warrior oleks küll ideaalne lahendus ja seda kolmel põhjusel:
1. Lahesõjas on räägitud, et tema jooksev hooldus oli lihtne ja vastupidavus oli suurepärane.
2. BAE Land Systems on viimased 5 aastat välja töötanud Warriori jaoks täieliku up-grade projekti, mis hõlmab uut torni, relvastust kui ka kogu sensorsüteemide asendamist: Üheks uuenduse silmapaistvamaks osaks on maailma parimaid 40mm CTAI automatic gun (automaatsuurtükk???).
Uue torni ja sensorsüteemide kohta: http://www.deagel.com/news/Warrior-MTIP ... 05397.aspx
40mm CTAI kohta vaata: www.dtic.mil/ndia/2003gun/cta.pdf
3. Juba projekteerimise käigus on arvestatud, et masin suudaks kanda arvestatava hulga lisasoomust.
Seega me ostaks odavalt kohese võimekuse Warriori näol, mis aga erinevalt Marderist ei ole surnud süsteem vaid on uuendatav maailma IFV tipptasemeni. Ehk kohe ei olegi vaja kogu know-how-d ja raha, et omada tipptasemel soomukit, vaid selle saab vaikselt uuendustega saavutada.
Lisaks on vist kuulda, et Kuveit on huvitatud nende "ülejääkide" omandamisest. Seega on Eesti julgeolekule parem kui nad jõuavad siia, mitte ei rända Araabia poolsaarele. Ning Warrior on veel Külma sõja aegne laps, seega KaMini üks viimaseid võimalusi soodsalt konventsionaalse sõja võimekust kasvatada. Tänapäevase IFV hinnaks on tõesti Mikserlikud 100MILJ eek (Puma hind tuleb Saksa armeele 7 200 000€ per tükk).
Mis puutub Challenger 2, siis ma seda ei poolda üldse. Selle tanki üks peamisi lahendusi on depleted (kustutatud/kasutatud???) uraani tagaplaati kasutav boorkarbiidi keraamikal põhinev soomus, millel nii UKs kui ka USAs on ekspordikeeld. Peale Challenger 2 kasutab sama lahendust veel ainult M1 Abrams ning see tank eksporditi Egiptusesse ilma uraanil põhineva soomuseta, kus see oli asendatud volframiga, mis tunduvalt vähendab selle kaitsevõimet APFSDS tankimürskude vastu.
1. Lahesõjas on räägitud, et tema jooksev hooldus oli lihtne ja vastupidavus oli suurepärane.
2. BAE Land Systems on viimased 5 aastat välja töötanud Warriori jaoks täieliku up-grade projekti, mis hõlmab uut torni, relvastust kui ka kogu sensorsüteemide asendamist: Üheks uuenduse silmapaistvamaks osaks on maailma parimaid 40mm CTAI automatic gun (automaatsuurtükk???).
Uue torni ja sensorsüteemide kohta: http://www.deagel.com/news/Warrior-MTIP ... 05397.aspx
40mm CTAI kohta vaata: www.dtic.mil/ndia/2003gun/cta.pdf
3. Juba projekteerimise käigus on arvestatud, et masin suudaks kanda arvestatava hulga lisasoomust.
Seega me ostaks odavalt kohese võimekuse Warriori näol, mis aga erinevalt Marderist ei ole surnud süsteem vaid on uuendatav maailma IFV tipptasemeni. Ehk kohe ei olegi vaja kogu know-how-d ja raha, et omada tipptasemel soomukit, vaid selle saab vaikselt uuendustega saavutada.
Lisaks on vist kuulda, et Kuveit on huvitatud nende "ülejääkide" omandamisest. Seega on Eesti julgeolekule parem kui nad jõuavad siia, mitte ei rända Araabia poolsaarele. Ning Warrior on veel Külma sõja aegne laps, seega KaMini üks viimaseid võimalusi soodsalt konventsionaalse sõja võimekust kasvatada. Tänapäevase IFV hinnaks on tõesti Mikserlikud 100MILJ eek (Puma hind tuleb Saksa armeele 7 200 000€ per tükk).
Mis puutub Challenger 2, siis ma seda ei poolda üldse. Selle tanki üks peamisi lahendusi on depleted (kustutatud/kasutatud???) uraani tagaplaati kasutav boorkarbiidi keraamikal põhinev soomus, millel nii UKs kui ka USAs on ekspordikeeld. Peale Challenger 2 kasutab sama lahendust veel ainult M1 Abrams ning see tank eksporditi Egiptusesse ilma uraanil põhineva soomuseta, kus see oli asendatud volframiga, mis tunduvalt vähendab selle kaitsevõimet APFSDS tankimürskude vastu.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
depleted = vaesustatudTiam kirjutas: depleted (kustutatud/kasutatud???) uraani
ehk siis normaalsest väiksema radioaktiivsusega uraan.
Vastandina "rikastatud" ehk normaalsest suurema radioaktiivsusega uraanile.
"normaalne" radioaktiivsus uraani puhul on loomulikult märgatavalt kõrgem diktioneema kilda radioaktiivsusest

- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10223
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Kust selline jutt pärit on? Minu teada on Chally 2-l kasutusel mitmekihiline komposiitsoomus, mis lisaks keraamikale sisaldab ka tühimikke jms lahendusi. Mürskudes kasutati küll pikka aega vaesustatud uraani, kuid see on teine teema. Soomuses minu teada mitte. Viimasel ajal on ka mürskudes vaesustatud uraanist loobutud, kuna on suudetud hakata tootma mittetömbistuvaid (varemalt oli see nende põhihäda) volframil põhinevat mürske. Volframi voorus on see, et see on vaesustatud uraanist tihedam, mis on noolmürskude juures väga oluline. Vaesustatud uraan on jällegi odavam, kuna sellel muud mõistlikku rakendust polegi.Tiam kirjutas:
Mis puutub Challenger 2, siis ma seda ei poolda üldse. Selle tanki üks peamisi lahendusi on depleted (kustutatud/kasutatud???) uraani tagaplaati kasutav boorkarbiidi keraamikal põhinev soomus, millel nii UKs kui ka USAs on ekspordikeeld. Peale Challenger 2 kasutab sama lahendust veel ainult M1 Abrams ning see tank eksporditi Egiptusesse ilma uraanil põhineva soomuseta, kus see oli asendatud volframiga, mis tunduvalt vähendab selle kaitsevõimet APFSDS tankimürskude vastu.
OK! Vb mu mälu petab aga mul oli meeles, et ainult M1 ja Chally 2 kasutavad keraamika kihi taga uraani. Uraan pidi andma parema efekti kui volfram. Nüüd järele vaadates Chally 2 puhul ma tõesti eksisin. Tunnistan seda.
Tänud Kilo Tangole, kes vea välja tõi. (Y)
Mina olen lugenud, et keraamika on igal pool kasutusel 2-3cm paksuste homogeensete kihtidena (just boorkarbiidi puhul need andmed), 8 nurksete tükikestena paigutatuna metallmaatriksisse. Keraamika põhi eesmärk on killustada kineetiline läbistaja. Tühimikud ja erineva nurga all plaadid on soomuses küll- aga seda mitte keraamika sees vaid erinevate muust materjalist soomuskihtide vahel. Selles suhtes võibolla ma väljendasin ennast ennem segaselt nagu Kilo Tango poolt nimetatud lahendusi Challenger 2 puhull ei kasutatakski. Keraamika efekt on seda suurem, mida suurem on tema taga oleva materjali tihedus (seega kuna õhu tihedus on suhteliselt väike pole mõttekas ka tühimikke luua keraamika sisse) ning erinevalt muust materjalist ei soovitata teda panna eriti nurkade alla, seega on 90 kraadine kohtumisnurk mürsu ja keraamika vahel kõige optimaalsem. Muu kohtumisnurga korral saaks maatriksis korraga löögi suurem hulk keraamika tükke, mis teadagi nad rabedaks muudab. Ülejäänud materjalid (metall ja plastid) siis muu nurga all ja tühimikega (preforated armor).
Järgimise artikli põhjal siis sellised tulemused (http://www.scribd.com/doc/6032093/Armor-Basics)
Here are the results
of a battery of normal impact tests from the Journals.
Resistance relative to RHA Vs. APFSDS
Ratio of thickness of ceramic to steel in target 1:3 2:2 3:1
Resistance of Pyrex /Steel
0.58 0.87 0.8
Resistance of Pyrex /Tungsten
1.06 1.12 1.16
Resistance of Pyrex /Aluminum
0.46 0.6 0.78
Resistance of fuzed Quartz/SHS
0.62 0.58 0.5
Resistance of AD-85/RHA @ 1.7k/ms
0.96 0.99 0.89
Resistance of AD-96/RHA @ 1.7 k/ms
0.96? 0.98 0.93
Resistance of AD-97/SHS @ 1.7k/ms
1.2 1.07 1.05
Resistance of AD-97/SHS @ 1.3 k/ms
1.3 1.18 0.98
Resistance of AD-97/RHA @ 1.5 k/ms
1.0 1.03 0.96
Resistance of AD-99/RHA @ 1.7k/ms
1.04 1.08 ?
Resistance of AD-99/SHS @ 1.7k/ms
1.08 1.15? ?
Resistance of UO2-87/RHA @ 1.5 k/ms
1.04 1.6 2.0 (est.)
Resistance of UO2-100/RHA @ 1.5 k/ms
1.22 1.8 2.34 (est.)
Resistance of AIN /RHA @ 1.8k/ms
0.96 1.06 0.97
Resistance of SiC /RHA @ 1.7k/ms
0.96 1.02 1.02
Resistance of B4C/RHA @ 1.7 k/ms
0.93? 0.91 0.87
Selgelt on näha, et vaesustatud uraani kasutav soomus on APFSDS mürsule vastupidavam kui muid materjale kombineeriv soomus. Seega on vale öelda, et vaesustatud uraani kasutataks ainult seetõttu, et ta on soodne võrrelduna volfrmiga. Lisaks on siin tabelis jälllegi näha, et mida raskem/tihedam materjal on keraamika taga seda suurem on tema võime peatada kineetilist läbistajat.
Lisaks vabandan ette, kui sellesgi postituses mingid vead sees on. Enamik mu teadmisi pärineb tanknet.com foorumist loetul ja viidatul, seega pole tegemist kõige autoriteetsema allikaga pluss minu kalduvus ajsu segi ajada.
Toomas Tyrgi ees vabandan oma keelelise apsu eest
.

Mina olen lugenud, et keraamika on igal pool kasutusel 2-3cm paksuste homogeensete kihtidena (just boorkarbiidi puhul need andmed), 8 nurksete tükikestena paigutatuna metallmaatriksisse. Keraamika põhi eesmärk on killustada kineetiline läbistaja. Tühimikud ja erineva nurga all plaadid on soomuses küll- aga seda mitte keraamika sees vaid erinevate muust materjalist soomuskihtide vahel. Selles suhtes võibolla ma väljendasin ennast ennem segaselt nagu Kilo Tango poolt nimetatud lahendusi Challenger 2 puhull ei kasutatakski. Keraamika efekt on seda suurem, mida suurem on tema taga oleva materjali tihedus (seega kuna õhu tihedus on suhteliselt väike pole mõttekas ka tühimikke luua keraamika sisse) ning erinevalt muust materjalist ei soovitata teda panna eriti nurkade alla, seega on 90 kraadine kohtumisnurk mürsu ja keraamika vahel kõige optimaalsem. Muu kohtumisnurga korral saaks maatriksis korraga löögi suurem hulk keraamika tükke, mis teadagi nad rabedaks muudab. Ülejäänud materjalid (metall ja plastid) siis muu nurga all ja tühimikega (preforated armor).
Järgimise artikli põhjal siis sellised tulemused (http://www.scribd.com/doc/6032093/Armor-Basics)
Here are the results
of a battery of normal impact tests from the Journals.
Resistance relative to RHA Vs. APFSDS
Ratio of thickness of ceramic to steel in target 1:3 2:2 3:1
Resistance of Pyrex /Steel
0.58 0.87 0.8
Resistance of Pyrex /Tungsten
1.06 1.12 1.16
Resistance of Pyrex /Aluminum
0.46 0.6 0.78
Resistance of fuzed Quartz/SHS
0.62 0.58 0.5
Resistance of AD-85/RHA @ 1.7k/ms
0.96 0.99 0.89
Resistance of AD-96/RHA @ 1.7 k/ms
0.96? 0.98 0.93
Resistance of AD-97/SHS @ 1.7k/ms
1.2 1.07 1.05
Resistance of AD-97/SHS @ 1.3 k/ms
1.3 1.18 0.98
Resistance of AD-97/RHA @ 1.5 k/ms
1.0 1.03 0.96
Resistance of AD-99/RHA @ 1.7k/ms
1.04 1.08 ?
Resistance of AD-99/SHS @ 1.7k/ms
1.08 1.15? ?
Resistance of UO2-87/RHA @ 1.5 k/ms
1.04 1.6 2.0 (est.)
Resistance of UO2-100/RHA @ 1.5 k/ms
1.22 1.8 2.34 (est.)
Resistance of AIN /RHA @ 1.8k/ms
0.96 1.06 0.97
Resistance of SiC /RHA @ 1.7k/ms
0.96 1.02 1.02
Resistance of B4C/RHA @ 1.7 k/ms
0.93? 0.91 0.87
Selgelt on näha, et vaesustatud uraani kasutav soomus on APFSDS mürsule vastupidavam kui muid materjale kombineeriv soomus. Seega on vale öelda, et vaesustatud uraani kasutataks ainult seetõttu, et ta on soodne võrrelduna volfrmiga. Lisaks on siin tabelis jälllegi näha, et mida raskem/tihedam materjal on keraamika taga seda suurem on tema võime peatada kineetilist läbistajat.
Lisaks vabandan ette, kui sellesgi postituses mingid vead sees on. Enamik mu teadmisi pärineb tanknet.com foorumist loetul ja viidatul, seega pole tegemist kõige autoriteetsema allikaga pluss minu kalduvus ajsu segi ajada.
Toomas Tyrgi ees vabandan oma keelelise apsu eest

Viimati muutis Tiam, 10 Aug, 2010 22:41, muudetud 1 kord kokku.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10223
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Tiam kirjutas: Mina olen lugenud, et keraamika on igal pool kasutusel 2-3cm paksuste homogeensete kihtidena (just boorkarbiidi puhul need andmed), 8 nurksete tükikestena paigutatuna metallmaatriksisse.
...
Selgelt on näha, et vaesustatud uraani kasutav soomus on APFSDS mürsule vastupidavam kui muid materjale kombineeriv soomus. Seega on vale öelda, et vaesustatud uraani kasutataks ainult seetõttu, et ta on soodne võrrelduna volfrmiga.
Toomas Tyrgi ees vabandan oma keelelise apsu eest.
Kui viitsid, siis sirvi sedasama teemat siin foorumis. Ma kirjutasin siia omal ajal ühe enam-vähem adekvaatse ülevaate sellest, milliseid mehhanisme erinevate sissetungijate tõrjumiseks tänapäeval kasutatakse. Jutt pole kaugeltki ammendav, kuid peaks mingi ülevaate andma.http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... mus#147747
http://www.postimees.ee/?id=297958
Ajakirjanik on vist militaar-neti teemaga "tankid ekv-le" ühele poole saanud ja sai viimaks ka artikli kirjutatud.
Paber Postimehes on lk 2.
No vähemalt 3 aastat tagasi oleks selline artikkel ulme olnud nüüd ei ole.
Ajakirjanik on vist militaar-neti teemaga "tankid ekv-le" ühele poole saanud ja sai viimaks ka artikli kirjutatud.
Paber Postimehes on lk 2.
No vähemalt 3 aastat tagasi oleks selline artikkel ulme olnud nüüd ei ole.
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Kunagi komistasin säherduse kirjutise otsa: Armor Basics Päris peen jutt tundus ja eriti huvitav oli lõpupoole olev tänapäeva tähtsamate tankide soomuse detailne lahtimõistatatamine.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10223
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Lugesin seda. Pole seal nii väga peent midagi. Kõik puha üsna jämedad hinnangud. Mõnedest olulistest teemadest on seal sujuvalt üle libisetud, mõnedele vähem olulistele on seal liialt suurt rõhku pandud. Aga midagi valet seal kiirel lugemisel ei paistnud, mistõttu võib seda aluseks võtta küll. Samas on minu kirjutises kokku võetuna see teema ilusti kaetud. Lisaks on kusagil siin teemas ka viide materjalidele, mis on ilmselt selle Scribd-i tekstiga seotud ning mis on pisut detailirohkemad.Kilgore kirjutas:Kunagi komistasin säherduse kirjutise otsa: Armor Basics Päris peen jutt tundus ja eriti huvitav oli lõpupoole olev tänapäeva tähtsamate tankide soomuse detailne lahtimõistatatamine.
Hetkel rääkis KUKU raadio VOX POPULIS keegi , kes väitis end kaheksa aastat tagasi lausa Norra tankidiili sees olnud ja asjaga tegelenud. Protsess olla olnud juba tankimeeskondade koostamise tasemel. Küsimus oli siis "Eesti riigi kasutamata võimalused", kell 14. 30. Inimene pole enam KV seotud, aga jutt on päris asine ja tundus igati adekvaatne. Teab keegi sest norrakate diilist midagi konkreetset ka?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Ei tahaks kedagi ega midagi halvustada, aga kaheksa aastat tagasi tundub kuidagi utoopilisena, sest kas see polnud just see aeg, kui tankidest ei tahetud midagi kuulda, sest kohe-kohe pidi tulema NATO ja meie eest kõik sõjad ära pidama?
Teiseks, KUKU raadio vox populisse helistab regulaarselt ka üks härrasmees, kes ühel päeval räägib, et ameeriklased ehitavad suuri varjendeid Ungarisse, teisel päeval jällegi ajab sama juttu, et varjendeid ehitatakse hoopis kuu tagumisele küljele. Olen ise kuulnud

Teiseks, KUKU raadio vox populisse helistab regulaarselt ka üks härrasmees, kes ühel päeval räägib, et ameeriklased ehitavad suuri varjendeid Ungarisse, teisel päeval jällegi ajab sama juttu, et varjendeid ehitatakse hoopis kuu tagumisele küljele. Olen ise kuulnud

Stammkundesid võib tõepoolest juba häälest eristada. Sedapuhku oli aga tegu võõra häälega ja nagu eelpool öeldud, oli tegu igati adekvaatse jutuga. Helistajat ei löönud rivist välja ka saatejuhi küsimused stiilis "Mis kamm nende tankidega ikka Eestis siis on". Mõistis asiselt vastata küll.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist