Tiam arvas:
Kaur3 NLAW idee kohta tahaks küsida, kas siin ei või tekkida probleem sellega, et niipea kui vene armee kohtab tõsisemat vastupanu tellitakse kohe peale tugev suurtükituli, mis kaitsekollet tugevasti nõrgestab (a la tambitakse tee puhtaks). Arvestades seda, et meie kergejalavägi ei ole väga killukindel (vähe soomustatud ja vähe mobiilne) ning ma ei tea kui heal tasemel on meie counter-battery-fire võimekus. Seega on Juhanil vist õigus, et neid NLAW on vaja aga alles pärast korraliku suurtükiväe väljaehitamist.
Selline mõttekäik kehtib kaitselahingu ja suurema üksuse puhul viivituslahingu kohta. Kaitselahingu puhul on Sinu üksusel käsk mingit punkti enda käes hoida ja Sa peadki seal kaitses istuma. Madis22 kirjutas selle peale, et tuleb kaevuda. Tulebki. Kui kompanii hakkab viivituslahingu positsioonidelt eemalduma, siis see on Eesti mõistes üks suuremat sorti inimeste ja asjade liigutamine, mis võtab üsna kaua aega. ... ja mis kõik veel maha jääb

Mina olen oma mõttekäikudse eelkõige silmas pidanud alla komp. suuruseid üksuseid, mis Eestis pikki aastaid on elutunnuseid ilmutanud. Suuremate üksuste edukast rakendamisest ei ole kuulnud. Võib-olla on see minu viga. Aga sellise alla komp. suuruse üksuse jaoks on rumal anda kaitseülesannet või viivituslahingu ülesannet, kui vastu on tulemas suurem ja paremini relvastatud vastane. Järele jääb varitsus, mille ülesandeks on suurema vastase kulutamine. Kui selliseid varitsusi toimub edukalt üle Eesti, siis küll see vastane kulub. Juhaniga lähevad meie seisukohad aga siinkohas lahku, sest tema tahab kulutada eelkõige ja peamise relvana Putkineni miinidega; mina soovitan aga peamise relvana kasutada efektiivseid kaasaegseid TT-relvi, mis võeti kasutusele hiljem kui Soomes sissindus sõjalises mõtlemises äärealadele trügiti ja
valmiusprikaati'd peamisteks tegijateks said.
Juhani viimase kirja jätkuks küsiks ise juurde, et mis keelaks Eestis rakendada taktikat, kus rahuajal rihitakse üks 120 mm MP'ga mingi maanteelõik sisse. Sõjaajal pannakse see riist väljamõõdetud paika püsti, lastakse sisserihitud alasse, kus seisab/sõidab vastane paarküümend miini ära ning tehakse vehkat. Kui vastane aega annab, siis võib riista kaasa vedada, kui ei anna, siis sõidetakse lihtsalt minema. Teadmisega, et 5 km pärast on teise malevkonna mehed juba järgmise kilomeetrise lõigu sisse lasknud. Alles prantslased pakkusid siin 120 mm MP'sid.
Pikamaarelvade kasutamine annab meile eelise, et vastasel on raskem aimata meie positsioone, mida hakata peale esimest varitsust läbi tulistama. Sellest on juba jahtud aga Spikede, Javelinide, Milanite jne teemade all. Kui aga vastane aimab meie positsioone ning tuletellimuse peale saavad toetust, siis on kuri karjas.