Pilte Pihkva diviisi õppuselt

[kaur3]

Video Pihkva õppustelt.

http://strizhi.org/pilot-videos/smotr/V ... _part1.wmv

[kaur3]

Video II osa.

http://strizhi.org/pilot-videos/smotr/V ... _part2.wmv

[illl]

Seniks kuni meil pole keskmaa õhutõrjet peaks asju planeerima nii, et potentsaalsete väljaviskamiskohtade juures võetakse see lennuk Mistraliga preventiivselt enne väljaviskamist alla. Lennukõrgus peaks tal olema max 3000-4000m, mis on Mistralile täiesti jõukohane kõrgus.

[Kilo Tango]

Seniks kuni meil pole keskmaa õhutõrjet peaks asju planeerima nii, et potentsaalsete väljaviskamiskohtade juures võetakse see lennuk Mistraliga preventiivselt enne väljaviskamist alla. Lennukõrgus peaks tal olema max 3000-4000m, mis on Mistralile täiesti jõukohane kõrgus.

Mistraliga ei võta sa korralikku transpordilennukit alla. Mistral on IR rakett, mis tähendab, et see sihtub peamiselt mootoritele. Transpordilennukid on ühe mootori kaotuse suhtes üsna immuunsed. Tõsi, kui plahvatus toimub mootori sees, siis võib laiali lendav sodi ka hüdraulikale palju kahju teha ning tiiva struktuuri kahjustada, kuid see ei takista dessantnikuid välja hüppamast. Sellist pilti nagu vanadel stingeri katsetamise reklaamvideotel (lennuk laguneb peale tabamust koheselt laiali) ei näe 99% juhtudel.

Mis puutub lennukõrgusesse, siis 3-4 km peal on Mistrali laskmise ajaaken üsna lühike. Transpordilennukid lendavad südamerahus ka 12 km peal. Tõsi, langevarjuhüpe sellistest kõrgustest nõuab erivarustust. Küll aga ei ole treenitud meeste puhul probleeme 5-6 km pealt hüppamisega. Muidugi kaasnevad sellega omad probleemid aga see on võimalik.

[kaur3]

illli poolt mainitud Mstrali kasutamise võimaluse peaks panema ka selle vaidluse konteksti.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... gi&start=0

Kui hakata dessantnikute erinevate allahüppekohtade üle arutama, siis neid on vist rohkem kui meie Mistralite võimekus. Näiteks, kui meie brigaad koos Mistralitega asub Ida-Virumaal ja dessantnikud tahavad maanduda Tallinnas; kui brigaad asub Võrumaal ja dessantikud tahavad maanduda Ämaris; kui brigaad on Suur-Tallinna idaküljes ja dessantnikud maanduvad Keilas jne jne jne. Sedasi saab välja pakkuda üsna palju stsenaariume.

[Kapten Trumm]

Mina vastaks sellele Pihkva probleemile sedasi, et sellest ei päästa ja miljardeid maksev NASAMS.

Ainuke kohane lahendus on umbes selline


Kujutate ette, millist kahju saab teha Il-76D formatsioonile kasvõi üksainus terveks jäänud hävitaja, kui tegemist on nt AIM-120D-ga (laskekaugus kuni 160 km). Ma arvan, et Soome puhul ei fantaseeriks venelased sel teemal.

Kui hakata dessantnikute erinevate allahüppekohtade üle arutama, siis neid on vist rohkem kui meie Mistralite võimekus

Ära kasuta siin sõna võimekus. Eesti strateegilise õhukaitse kaardil on Mistrali võimekus samasuur kui kirbu kaka A3 paberil. Lisaks lendab Il-76 vähemalt 600 kilomeetrit tunnis oma koormaga, aga Mistraliga Unimog üle 80 ei pressi. Järelikult tuleb tõrjeplatvorm panna võrreldava kiirusega liikuma, et olla õigel ajal platsis.

[kaur3]

Trumm, mis pildil oleva riista hind on?

[Kilo Tango]

Trumm, mis pildil oleva riista hind on?

F-18A peaks pildil olema. Hind? Antud puhul on küsimus, kas midagi on või ei ole. Teema "Mistral" puhul ei ole ja teema "F-1x" puhul on. Nii lihtne ongi.

Lennuväe maksumusest Eestile on siin jahutud pikalt. Jämedalt võttes on kulud 200 mil EEK aastas.

[Kapten Trumm]

Hind on kallis, kuid tõsise tahtmise juures ka Eestile jõukohane.

Ma saan loomulikult aru, mitu Spiket ja mitu laevatäit soomusevastaseid kumulatiivmiine selle eest saaks, aga kahjuks on idanaabri õhuründe- ja õhudessantvägede oht meile väga tõsine probleem ja kui nad juba langevarju otsas kõiguvad, on neid hilja tulistama hakata. Neid tuleb rünnata siis, kui nad veel teel väljahüppepiirkonda on (veel parem kui nad ei julgekski teele asuda).

Täpselt samasugune oht on ju ka merelt.

Mõlemale ohule on tüüpiline sündmuste ülikiire (12 miili territoriaalvett ei võta kiirlaevadel eriti kauem kui Pihkva-Tallinn ots transalennukiga) areng, mis tähendab, et suhteliselt väikesearvuline response force peab ikka väga käbedalt oma vastulöögi sooritama - ja tegema seda ka õiges kohas. Mis tähendab, et Unimogidega ringi kühveldavad ranna-, õhu ja muu -kaitse väeosad ei kvalifitseeru isegi ligilähedaselt.

Oleks tore, kui seda teeks keegi meie eest..aga selle lahenduse probleem on eksisteeriv võimalus, et "keegi" pole veel kohal või ei taha nt tuld avada.

Ja massidessandi korral ei näe ma ka ausalt öelda võimalust, mismoodi kergrelvis kergjalavägi sellega efektiivselt toime tuleks. KL võib ju metsas oma Javeline lasta, kuid venelasel on vaja enne lukku lüüa abi saabumiskohad ja paralüseerida riigi juhtimine. Siis on aega küll metsi läbi kammida ja talumehi represseerida.

Talvesõjas nuhtles Soome rahvavägi Punaarmee kaadridiviise, sest nad olid oma lahinguruumis mobiilsemad kui vastane - sellal kui rühm oma veoautot lumest lahti lükkas, tegid suuskurid 2 km haagi ja tulid hoopis ettearvamatust suunast. Praegu ma ei näe, et meil mingit mobiilsuse eelist oleks (ja ka tuleks), sest vastane suudab kiiresti liikuda ka õhus ja vee peal.
Meie mitte. Vastane manööverdab EKV üle, lukustab liikumise ära ja edasise teeb juba massiivne raskerelvastuse hulk.

[kaur3]

Trumm ütles:

Ma saan loomulikult aru, mitu Spiket ja mitu laevatäit soomusevastaseid kumulatiivmiine selle eest saaks, aga kahjuks on idanaabri õhuründe- ja õhudessantvägede oht meile väga tõsine probleem ja kui nad juba langevarju otsas kõiguvad, on neid hilja tulistama hakata. Neid tuleb rünnata siis, kui nad veel teel väljahüppepiirkonda on (veel parem kui nad ei julgekski teele asuda).

Me oleme siin foorumis juba nii kaua koos olnud, et paljud teavad teineteise argumente ja vastuargumente. Just sinna ma tahtsingi oma küsimusega rihtida

Mis on lennukite kasutamise nõrgad kohad?

- neid saab olla vähe ja nad asuvad kindlates vähestes geograafilistes punktides,

- Eestil pole piisavat geograafilist sügavust (kuhu eemalduda ja kust tagasi rünnakule tulla). Saab mängida küll varulennuväljadega ja muude trikkidega, kuid ma ise arvan, et võimalikud kohad leitakse aegsasti ka vastase nuuskijate poolt üles, sest vastane ei ole loll ja lennuvälja ei peida laugaste vahele.

- Nende tegevust saab tugevalt häirida ennetavate löökidega - sabotöörid maismaal, maršuudilt Peterburi-Kaliningrad kõrvale kalduv vastase lennukite grupp Ämari suunas, Iskanderid piiri tagant. Rohkem ei tule esimese hooga meelde.

- Kui lennukid saavad õhku, siis mis on meite SEAD võimekus piiri taga olevate õhutõrjesüsteemide vastu? Nende süsteemidega peaks ju ka arvestama.

- lennukite hinna üle ma ei spekuleeriks, sest mingi koguse saaks kindlasti osta. Sellest piisaks kindlasti air policingu jaoks, kuid laiaulatusliku sõja jaoks jääks vist ikka väheks.

Kas kõik võimalikud haavatavad kohad kaaluvad üles süsteemi üsna suurt hinnalipikut?

[mutionu]

KT ju kirjutas väga selgesti:"Antud puhul on küsimus, kas midagi on või ei ole.".
Ja ei ole. Lennukitega oleks, kas just 100% aga kindlasti enam kui ilma nendeta.

[kaur3]

Lennukitega oleks, kas just 100% aga kindlasti enam kui ilma nendeta.

mutionu, mina kirjutasin eelmises kirjas, et vastane ei ole loll. Ma arvan, et minu eelmises kirjas üles visatud küsimused on vaid üks murdosa sõjalises mõttes kompetentsete planeerijate laual ja mõttekäikudes. Kui kasvõi neile üles visatud nõrkadele kohtadele (mille ründamiseks on vastasel tänasel päeval mingisugunegi võimekus olemas - sabotöörid leitakse, küll georgi lintidega varustatud bemmides 5. kolonn võimalike varulennuväljade juures leitakse, ÕT raketid on olemas, Iskanderid on tulemas, nende lennukid siiski lendavad) leitakse kindel rohi, siis võib edasi rääkida.

Kas lennukeid osta või mitte, siis siin kehtib jällegi Rene Toomse kolumn, kus ta esitas küsimuse tankide kohta.

http://renetoomse.blogspot.com/2010/07/ ... st-ja.html

Vanarahvas ütles üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.

[tommy]

Mõttetu jutt...
Miks peaks siia visatama suuremõõduline dessant. Arvestades vahemaid..
Peaks olema puruloll et seda kaaluda. Seda et visata võidake väikesearvulised erigrupid, see on reaalsem.
Kui tulevad Pihkvast pärit poisid, siis samamoodi nagu käisid ka Gruusias või Tšetseenias...
Millal on üldse ajaloos reaalses lahinguolukorras läbi viidud selliseid dessante(rohkem kui pataljonitasemel koos lahingumasinatega), nagu seda NLiidu ajal harjutati ja nüüd venelased veel pakazuhha-etendusi korraldavad...??
Polegi ju...

[mutionu]

mutionu, mina kirjutasin eelmises kirjas, et vastane ei ole loll. Ma arvan, et minu eelmises kirjas üles visatud küsimused on vaid üks murdosa sõjalises mõttes kompetentsete planeerijate laual ja mõttekäikudes. Kui kasvõi neile üles visatud nõrkadele kohtadele (mille ründamiseks on vastasel tänasel päeval mingisugunegi võimekus olemas - sabotöörid leitakse, küll georgi lintidega varustatud bemmides 5. kolonn võimalike varulennuväljade juures leitakse, ÕT raketid on olemas, Iskanderid on tulemas, nende lennukid siiski lendavad) leitakse kindel rohi, siis võib edasi rääkida.

Kas lennukeid osta või mitte, siis siin kehtib jällegi Rene Toomse kolumn, kus ta esitas küsimuse tankide kohta.

http://renetoomse.blogspot.com/2010/07/ ... st-ja.html

Vanarahvas ütles üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.

Eks ole sel teemal kõik mõtteid mõlgutanud. "Tark ei torma" vastuseks võib öelda lasteaialaste tõetera, "Kes viimane, sel nina hapupiimane", suurte inimeste maailmas on viimasel sageli nina ka verine.
Üsna kindel on ju see, et maandunud langevarjureid ei takista ca 30 minuti kuni tunni jooksul eriti keegi. Lennukitega on võimalik antud rünnet tõrjuda, ilma nendeta aga ei kujuta seda tõrjumist hästi ette.
Härra Toomse tankiteema aga ... eks ma arvan umbes samamoodi nagu ülalpool. Minu teada(ma võin ka eksida, minu nö "sõjaline haridus" koosneb siiski siitsealt korjatud kildudest) pole mitte kuskil ega mitte kunagi tõkestatud tankirünnakut kantavate tankitõrjerelvadega. Ma pole isegi kuulnud, et oleks suudetud oluliselt aeglustada(jällegi, minu teadmised on üsna piiratud). Küll on seda aga tehtud tankidega. Arvan, et kaitses olev tank on väärt vähemalt kahte ründavat tanki.
Kahtlen sügavalt, et Eesti saab olema see koht, kus sõjandusajaloos uus leht keeratakse. Teoreetiliselt on see võimalik, senine praktika maailmas aga seda ei kinnita.
Ehk siis, kogu selle pika jutu peale, ma valiks "võibolla" ja "kindlasti mitte" hulgast "võibolla".

[kaur3]

tommyle

http://www.globalsecurity.org/military/ ... -jumps.htm

https://www.cia.gov/library/center-for- ... tml#link18

The invasion was well planned and coordinated, simultaneously with the border crossing by ground forces a Soviet airborne division (VDV) captured Prague's Ruzyne International Airport in the early hours of the invasion. It began with a special flight from Moscow which carried more than 100 plainclothes agents. They quickly secured the airport and prepared the way for the huge forthcoming airlift, in which An-12 transport aircraft started arriving and unloading Soviet airborne troops equipped with artillery and light tanks.

http://en.wikipedia.org/wiki/Warsaw_Pac ... hoslovakia

mutionu, proovi leida vasturohi nendele võimalikele vastase käikudele meie lennuväe vastu.

- Eestil pole piisavat geograafilist sügavust (kuhu eemalduda ja kust tagasi rünnakule tulla). Saab mängida küll varulennuväljadega ja muude trikkidega, kuid ma ise arvan, et võimalikud kohad leitakse aegsasti ka vastase nuuskijate poolt üles, sest vastane ei ole loll ja lennuvälja ei peida laugaste vahele.

- Nende tegevust saab tugevalt häirida ennetavate löökidega -

-sabotöörid maismaal,
- maršuudilt Peterburi-Kaliningrad kõrvale kalduv vastase lennukite grupp Ämari suunas,
- Iskanderid piiri tagant nii radarite kui ka lennuvälja vastu.

- Kui lennukid saavad õhku, siis mis on meite SEAD võimekus piiri taga olevate õhutõrjesüsteemide vastu? Nende süsteemidega peaks ju ka arvestama.