Lahing Eikla soos

[metssiga]

3.3.1946 toimus Saaremaa suurim metsavendade lahing Eikla (Piila) soos, 2011. a. samal päeval avatakse seal lahingu ja selles langenud Juhan Metsa mälestusmärk. Väike jutt siia juurde, kuidas nägi asi välja punaste poolelt:

LAHING EIKLA SOOS 3. MÄRTSIL 1946

Operatsiooni juhtis ENSV Riikliku julgeoleku ministeeriumi Saaremaa osakond (ülem kapten Johan Mägi), kelle jõuks olid ainult osakonna operatiivtöötajad, seetõttu kasutati tegeliku sõjalise jõuna julgeolekule alluvat piirivalvet. ENSV Siseministeeriumi Saaremaa osakonna eest operatsiooni varjati, selle ülemale midagi ei teatatud. Tegelik tööjaotus tollal nägi ette, et “kodanlik-natsionalistlike relvastatud bandede” vastu võitleb SM, samas kui RJM ülesandeks oli võitlus põrandaaluste organisatsioonide ja spionaaži vastu. Kuidas punkri asukoht avastati, dokumentidest ei selgu. Kõige tõenäolisemalt saadi mõne agendi, pealekaebaja või vahistatud metsavenna (tollel perioodil ilmselt küll legaliseerunud metsavenna) käest andmed piirkonna kohta, kus punker võis olla, ja mindi siis “hurraaga” peale.
Esimene tänini säilinud dokument Riigiarhiivis selle kohta on kiri piirivalvevägede Balti ringkonna staabist ENSV Siseasjade rahvakomissariaadi banditismiga võitlemise osakonnale 5. märtsist 1946:
“3. märtsil 1946 Saaremaa piirivalvesalga operatiivgrupp major Klimovi juhtimisel, koos NKGB osakonna operatiivkoosseisuga, likvideeris spetsiaalselt ehitatud muldonnis Piila soos, 3 km Luulupest edelas, Kaarma vallas relvastatud vastupanu osutanud bandiidigrupi koosseisus 5 inimest”. Ka kapten Mägi teatas oma ülemustele õnnestunud operatsioonist, millega likvideeriti “bande”.
Juba 7. märtsil saatis aga MVD Saaremaa osakonna ülem kapten Erm ENSV siseministri asetäitjale kahjurõõmust nõretava eriteate operatsiooni tegelike asjaolude kohta (kuigi ka see ei olnud päris täpne):
“ ... Operatsiooni tulemusel kaotati 3 inimest tapetutena, neist 2 inimest 11. piirivalvesalgast ja 1 inimene MGB osakonnast, haavatuid 4 inimest, neist 11. piirivalvesalgast 3 inimest, MGB osakonnast 1 inimene. Bandiite on hävitatud mittekindlatel andmetel kuni 5 inimest, kes asusid muldonnis, mis oli tehtud bandiitide poolt järve keskele turbast. Kui korstnast muldonni sisse lasti (heideti) kaks käsigranaati, granaatide plahvatusest muldonn läks põlema ja seal olnud bandiidid põlesid ära, pärast tulekahju muldonni üle vaadates ei olnud võimalik määrata seal olnud bandiitide arvu kuna olid tugevalt ära põlenud. Relvadest on leitud üks saksa kergekuulipilduja, üks snaipervintpüss, üks automaadimagasin ja üks magasin püstolile TT. Praegusel hetkel teostavad 11. piirivalvesalk ja MGB osakond bandiitide isikute tuvastamist”.
Rahvapärimused ründajate suurte kaotuste kohta nii siin kui mujal on lihtsalt soovunelm, punkrilahingute mastaabid (ja ründajate ülekaalukas arv, väljaõpe, taktika ja relvastus) olid lihtsalt teistsugused. Need, siin ka alla kümnekonna inimese jäänud kaotused tähendasid aga tegelikult operatsiooni läbikukkumist ülemuste jaoks ja alluvate jaoks vastavaid meetmeid. 8. aprillil 1946 andis ENSV riikliku julgeoleku minister käskkirja nr. 0014 (00 tähendab “täiesti salajane”, ainult julgeoleku organisatsioonile) “MGB Saaremaa osakonna poolt mitteoskuslikult läbiviidud operatsioonist bandiidigrupi likvideerimiseks Saaremaal, mille tulemusena kanti suuri kaotusi isikkoosseisus”, mille järgi:
“Enne operatsiooni läbiviimist ei olnud MGB Saaremaa osakonnal täpseid andmeid bandiidigrupi koosseisu kohta, ei teatud nende relvastust ega varjumiskohta ja sealjuures ei kasutatud olemasolevaid väärtuslikke kandidaate värbamiseks siseagentideks, kes oleksid võinud anda ammendavaid andmeid tegutseva bande kohta ja mängida otsustavat rolli selle likvideerimisel. Mitteoskuslikult läbiviidud operatsiooni, selle juhtide MGB Saaremaa osakonna ülema kapten Mägi ja ENSV MGB osakonna “V” ülema asetäitja kapten Tõtškovi segaduse ning arguse tõttu kaotas operatiivgrupp lahingutegevuses bandiitidega tapetutena 3 inimest ja haavatutena 5 inimest, sealhulgas: tapetud (operatiivgrupi enda liikmete poolt) Saaremaa MGB operatiivvoliniku abi Sirel ja haavatud bandiitide poolt Saaremaa MGB operatiivvoliniku abi Aid. Bande liikmetest on tapetud 3 inimest. Lisaks sellele esitas MGB osakonna ülema kapten Mägi aruannetes läbiviidud operatsiooni tulemuste kohta valeandmeid bandiidigrupi täieliku likvideerimise kohta, samas kui tegelikkuses kolm bandiiti lahkusid karistamatult.”
Sama käskkirjaga kapten Tõtškov mõisteti 5 päevaks aresti “arguse ja lahinguväljalt ärajooksmise eest”. Kapten Mägi võeti üldse kohalt maha, mille kohta kirjutati tema teenistuskirja: “Hoolimatu ja läbimõtlematu ettevalmistuse tõttu operatsiooni läbiviimiseks, valeinformatsiooni ja lahingutegevuse mittejuhtimise eest 3.3.46 , mille tagajärjel kanti suuri kaotusi isikkoosseisus ja võimaldati karistamatult varjuda 3 bande liikmel – töölt eemaldada ja saata ENSV MGB kaadrite osakonna käsutusse” (saadeti lihtsalt madalamale ametikohale MGB Tartu osakonda). Siin tuleb veel meelde tuletada, et 19. märtsil 1946 Mägi julgeolekubande mõrvas tuntud Šitikovi ja seejärel Mägi juhtimisel peitsid jälgi ning hävitasid laipa (“Meie Maa” 8.3.2007).

Olemasolevas ja Riigiarhiivis säilitatavas aruandluses “banditismivastase võitluse” kohta Eikla (Piila) lahingut nimetatud ei ole, kuid vastavates perioodilistes aruannetes kõiki operatsioone kirjas ei olegi (siin tuleb ka arvestada, et säilinud on mitte kõik dokumendid, vaid ainult põhiline aruandlus). Nagu näha, eelnevates dokumentides jääb ikkagi langenud metsavendade arvuks 3 (!?), samas kui ühtegi nime ei ole. Punaste kaotuste arvu nendes dokumentides ei ole põhjust kahtluse alla seada.

[Arnold]

[metssiga]

See pilt kivist "Siin mõrvati okupantide poolt metsaülem Grigori Sitikov" on hea, aga:
teda ei mõrvatud, vaid laipa põletati seal, tina anti Kuressaare linnas MGB osakonna maja hoovis;
mees ise, nagu nimigi ütleb, oli venelane- väga hea metsamees, aga 1944 suure pagemise ajal arvas, et midagi hullu ei tule, nüüd tulevad ju meie inimesed lõpuks, saab sellest eestlaste lollist riigist lahti - no sai siis ka oma elust lahti, ja lesk oli hiljem ilma pensionita kerjus Kingissepa linna sööklates, nimetati "sitika eit" ja surigi vist hiljem nälga.
Kui ma õigesti nägin fotol kivi pealt, oli surmaaasta 1945, tegelikult küll 1946.

[Arnold]

aga 1944 suure pagemise ajal arvas, et midagi hullu ei tule, nüüd tulevad ju meie inimesed lõpuks, saab sellest eestlaste lollist riigist lahti

On Sul mingi konkreetne põhjus nõnda kirjutada?
Infostendil räägitakse kah 45-da hilissügisest, aga eks meil ole proffe, kes aastast aastasse ja raamatust raamatusse kontrollimata jama kirjutavad, seega võib kohalikele aktivistidele ehk kohatised ebatäpsused andeks anda.

[metssiga]

aga 1944 suure pagemise ajal arvas, et midagi hullu ei tule, nüüd tulevad ju meie inimesed lõpuks, saab sellest eestlaste lollist riigist lahti

On Sul mingi konkreetne põhjus nõnda kirjutada?
Infostendil räägitakse kah 45-da hilissügisest, aga eks meil ole proffe, kes aastast aastasse ja raamatust raamatusse kontrollimata jama kirjutavad, seega võib kohalikele aktivistidele ehk kohatised ebatäpsused andeks anda.

Põhjus on saarlaste mälestused (no mälestuste faktitäpsusega on nagu see on, üldist meeleolu ja arvamusi aga vast nad ikka kajastavad)
19. märtsil 1946 Mägi julgeolekubande mõrvas tuntud Šitikovi ja seejärel Mägi juhtimisel peitsid jälgi ning hävitasid laipa - selle kohta artikkel “Meie Maa” 8.3.2007 ja MGB eriinspektsiooni juurdlusmaterjalid Johan Mägi kaadritoimikus Riigiarhiivis.