Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Some]

Räägitakse et varsti tulevad Riigikogu valimised...

[Lemet]

Vaevalt et SKAK kallale minnakse, selleks peaks poliitikute hulgas ebatõenäoliselt suur mentaliteedi muutus toimuma.

[tommy]

Vaevalt et SKAK kallale minnakse, selleks peaks poliitikute hulgas ebatõenäoliselt suur mentaliteedi muutus toimuma.

Hetkel kehtivasse SKAK-ki (kuni 2018) ei pressi lennuväe loomist mingil juhul sisse...
Ükskõik mis tuuled poliitikute seas puhuma hakkaks. Selleks tuleks täielikult loobuda kõigest mis seal on ja enamastki veel...
Mis tuleb peale 2018 aastat teab ainult jumal taevas...

[Lemet]

Või siis tõsta kaitsekulutuste osa 2% neljale, mis läheb samuti ulmevalda...või jääb taas hiljaks.

[Kapten Trumm]

Üks variant on alati see, et projekt ei tule kommertsalustel - st teatud kulusid finantseerivad liitlased (nagu nt lennuvälja endaga juba oli).

Julgen muidugi väita, et lennuvägi muutub reaalsuseks ka ilma SKAK tühjaks rookimata. Sellised ülejõu käivuse müüdid tekivad järgnevatest asjadest:
-lennukite suurem arv kui üks eskadrill (siin on annus Soome õpetust - alates 60 masinast).
-uue tehnikaga arvestamine (analoogselt nt autodega on uue tehnika amortisatsioon kolosaalne).
-kogu programmi täishindadega kokku kuhjamine, ei pea ju kütusevoolikut hoidvale reamehele täis palka maksma.

Kui IAF oleks 1949 alustanud samamoodi suurejooneliselt nagu meie, siis oleks tulemuseks olnud....IAF ärajäämine.

Vaadake vahelduseks Leedu ja Valgevene kaitse-eelarvet ja lennukite arvu. Nende eelarved olid enne kriisi üsna võrreldavad ja ma arvan, et 40-50 töökorras lahingulennukit panevad belarussid välja igal kell. Millega seda fenomeni seletada?

[Lemet]

Hetkel Vikerraadio reporteritunnis kirjeldas Mikser oma poliitikuteed ning mainis muuhulgas kaitsekomisjonis osalemise kontekstis kuidagi nii...

"...küll tuli reformi kaitseministri kabinetis käia partei peakorterist tulnud juhiste ja suuniste pärast, seda just personalipoliitikat silmas pidades..."

[Qtec]

KaMin strikes back:
Aaviksoo vastulöök Valeri Saare tagasihoidlikule lootusele, et kunagi meil võiksid olla oma hävitajad http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=33232383

Tavapärane miljardite hala on saavutanud siin juba uue kunstilise taseme, kus räägitakse luikedest ja satelliitidest ning pimedatest lennukitest taeva all....
Äärmiselt mage jama kaitseministri poolt.
Veel hämmastavam on see, kuidas vajadusel pannakse kõikvõimalike hävitajate soetamise kuludega ühte patta vaat, et varsti isegi meie suurtükiväe pataljon, rääkimata siis juba soetatud radaritest, praktiliselt remonditud lennuväljast või juba olemasolevast SAR võimekusest, mida kergekäeliselt veel dubleerivalt plaanitakse arengukavaga soetada jne jne.

[allatah]

Sellise jutu lugemine just emotsioone ülesse ei vii. Küll aga pean ma ütlema, et Aaviksoo juttudest on mul mõnikord segane arusaam jäänud. Kui ta räägib tulevikust, siis tihtilugu on tekstist selgunud, et tuleviku all peetakse seda kümne aastast arengukava silmas. Ehk siis kui jutt on selline, et lennukeid ei tule, siis peab ta silmas seda, et enne aastat 2018 ei tule lennukeid. Mõnikord on pikema perspektiiviga arutlustest jäänud mulje, et uuritakse oma lennukite või ka balti ühiste masinate hanget.

Huvitav kui palju ja missuguseid transpordikoptereid siis enne selle kümnendi lõppu oodata on?

[tommy]

Kui ta räägib tulevikust, siis tihtilugu on tekstist selgunud, et tuleviku all peetakse seda kümne aastast arengukava silmas.

Lugegem see lingi all antud tekst siis korralikult läbi..

Töötades välja sõjalise kaitse arengukava, tuvastasime ühe lüngana vajaduse Eesti õhuruumi kaitsvate hävituslennukite järele. Kõrvutades aga vajadusega selleks tarvilikud miljardid, saime aru, et sellise võime loomine käib Eestile selgelt üle jõu

[Kapten Trumm]

KaMin strikes back:
Aaviksoo vastulöök Valeri Saare tagasihoidlikule lootusele, et kunagi meil võiksid olla oma hävitajad http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=33232383

Lubagem siis endale üks vallatus ministri kõnest määr- ja omadussõnade välja noppimise teemal:

...suurimaks NATO baasiks Baltimaades.
...See oli suur hange
...Ämari suurim tähendus peitub milleski muus
...kõige kallimaks väeliigiks
...sõltume suuresti NATO ...
...on Ämari Eesti kaitsevõimele äärmiselt tähtis
...üha suurem roll
...suurim NATO rahastatud ehitusprojekt

(allikas: tundmatu autor delfist)

Selle lõiguga on kokku võetud kogu Eesti riigikaitse mentaliteedi probleem. Aamen.

PS: NATO-l ei ole endal mingeid baase. NATO-l on üksnes NATO staabid, konotorihooned ja mõningad NATO AWACS lennukid. Muu sõjapidamiseks vajalik on NATO liikmesriikide oma.

[allatah]

Tommyle vastuseks, et seal tõepoolest oli nii kirjutatud. Kirjutasin nõnda peale artikli ja seejärel Qteci kommentaari lugemist, kus oli öeldud, et Aaviksoo purustas Saare lootuse, et meil võiksid kunagi olla hävitajad.
Tänan tähelepanujuhtimise eest, kuid ikkagi jääb küsimus, et mis oleks reaalne järgmise arengukava käigus? Suuremad objektid on ehk aastaks 2018 välja ehitatud. Lisaks tänasele päevale läheb raha veel nende komplekside haldamiseks, täiendavateks palkadeks ning laevade, kopterite, ÕT ja soomuse järelmaksuks. Kui palju ühikuid raha jääb siis hangete jaoks alles, kui võtta ühe ühiku väärtuseks 12? lennukit?

Kuid ega ma ei ootagi sellele küsimusele täpset vastust enne umbes kümmet aastat

[mehaanik]

KaMin strikes back:
Aaviksoo vastulöök Valeri Saare tagasihoidlikule lootusele, et kunagi meil võiksid olla oma hävitajad http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=33232383

Siia on kange kiusatus lisada Aaviksoo oma kommentaaridest õhuturbe kohta, et kui näiteks vene hävitaja siseneb eesti õhuruumi ja näiteks saksa hävitajad turvavad leedust, ei maksa loota, et saksa hävitajad laseks vene oma alla, seda ei juhtu kunagi. Mis transpordikoptereid puudutab, siis see on tõsi, et kui augustad on teeninduses või kuskil hõivatud, siis ei stardi leedust ükski lennuk võimaliku ohu korral, mis ei ole ilmselt ka paljudele uudiseks.
Vahel tundub, et riigikaitse ladvikus on nõ. kärpse ja herilase sündroom. Kui kärbes tuleb tuppa, sa ei pane seda tähele, kui aga herilane, lööd ta maha, sest ta võib nõelata. Seega, on ohutum olla suure naabri kõrval minimaalse militaarvõimekusega, kuna omades võimet vajadusel valusalt nõelata, aktiviseerub vastase soov meid laiaks lüüa, mis vähendab oluliselt turvalisust. Lihtsalt, selles valguses tunduvad nii mõnedki hanked palju loogilisematena.Mis saab, tankipataljon vs NASAMS, ju kah veel vist lahtine.
Lähimad 10 aastat hävitajad ilmselt teemast maas. Ainus lohutus, et venemaa hoiab NATOst piisavalt kaugele. AirPolicing on hea näide teoreetilise ja praktilise kaitsevõime erinevusest.

[Kapten Trumm]

Tommyle vastuseks, et seal tõepoolest oli nii kirjutatud. Kirjutasin nõnda peale artikli ja seejärel Qteci kommentaari lugemist, kus oli öeldud, et Aaviksoo purustas Saare lootuse, et meil võiksid kunagi olla hävitajad.
Tänan tähelepanujuhtimise eest, kuid ikkagi jääb küsimus, et mis oleks reaalne järgmise arengukava käigus? Suuremad objektid on ehk aastaks 2018 välja ehitatud. Lisaks tänasele päevale läheb raha veel nende komplekside haldamiseks, täiendavateks palkadeks ning laevade, kopterite, ÕT ja soomuse järelmaksuks. Kui palju ühikuid raha jääb siis hangete jaoks alles, kui võtta ühe ühiku väärtuseks 12? lennukit?

Seda nimetataksegi nishivõimekuseks, tsiteerides üht staazikat kaitseväelast, on sõduri keeles EKV peamine missioon kaevata metsas peldikuauk ja meie rahvusvahelised partnerid asuvad seda varmalt täitma. Ja meie ülesanne on pärast see kinni ajada. Aga kui laskjaid ei tule mingil põhjusel või jäävad hiljaks, siis pole ka endast laskjat, sest auk on arvestatud täitmiseks teiste kõhutäite arvelt

2019-2028 pole meil mõtet väga teemaks võtta, sest nagu näitab elu, toimuvad isegi 5 aasta sees olulised majanduslikud võnked ja teha prognoos sedasi, et lugeda SKP kasvuks tuimalt 3% aastas ja disainida aegrida - seda võiks nimetada rohkem ennustamiseks.

Eesti riigikaitselise planeerimise peamine postulaat on "NATO koostöö võtmes". Minuarust peaks see postulaat olema "võimalikult suur tulejõud ja võitlusvõime igal ajahetkel". Selle kahe põhimõtte vastuolust tasub otsida ka vastust küsimusele, miks mõni asi on nii ja mitte teisiti.

[hillart]

Vahel tundub, et riigikaitse ladvikus on nõ. kärpse ja herilase sündroom. Kui kärbes tuleb tuppa, sa ei pane seda tähele, kui aga herilane, lööd ta maha, sest ta võib nõelata. Seega, on ohutum olla suure naabri kõrval minimaalse militaarvõimekusega, kuna omades võimet vajadusel valusalt nõelata, aktiviseerub vastase soov meid laiaks lüüa, mis vähendab oluliselt turvalisust.

On olemas ka teine loogika, mis sellise spetsiifilise naabri puhul, nagu meil, hoopis enam rakendatav on. Nimelt, et kärbse löön ilma mõtlemata maha, sest sellest pole põrmugi mulle endale negatiivsete tagajärgedega toimet oodata. Pigem lausa selliselt, et ajan teisi õhtul toas taga, kuni viimase kui ühe saan maha löödud, et nad hommikul magamist ei segaks. Herilase/mesilase puhul välistab minupoolse taolise käitumise nende putukate võimalik vastureaktisoon ja tulemiks on, et ma otsustan ta rahule jätta. Seda muidugi, teades, et kui ma sarnaselt toimin, siis on praktiliselt 100% tagatud, et selle putuka poolt minu suunas rünnakut ei järgne. Ja kui taolisi sumisevaid (kuid rahiumeelselt oma asju ajavaid) insekte on koos juba 3-4, siis ma kohe mitte ei plaanigi neid millegagi ühemomentselt lömastada. Ikka selle samuse ilmselt 100% järgneva negatiivse toime tõttu iseendale.
Miks ma rõhutasin eelnevalt, et meil selline spetsiifiliste eripäradega naaber on? Ikka seepärast, et kogu senine ajalugu on tema seisukohad ja käitumise üldjoontes suhteliselt ettearvatavaks teinud. Kui see selliselt aastasadu olnud on, siis pole alust arvata, et see nüüd ka ühemomentselt kuidagi teisiti olla võiks. Meie naaber ei armasta nõrku. Nõrkus lausa kutsub teda üles seda nõrkust ära kasutama ja oma ülemvõimu kehtestama. Isegi kuni selle nõrga täieliku hävitamiseni. Austuse ja lugupidamise mõisted meie suure naabri juures on pisut teised, kui need meil on. Teada on üldlevinud ütlus - Kardad, tähendab austad. S.t., et JÕUD on see mis meie naabri juures atsepteerimist leiab ning nõrkus (just eelkõige otsene, riigikaitseline) ei tingi mitte ainult tema ükskõiksust vaid reeglina ka lausa põlgust ning alavääristamist. Ja seda sageli kuni nõrga allutamiseni, tema füüsilise hävitamiseni.
Seega - Meie ülesanne on olla sellise mürgiastlaga varustatud metsmesilase sarnane, kes rahumeelselt oma toimetamisi teeb, kuid kes ohu korral kallaletungijale väärilise vastulöögi anda võib. Just nimelt, on suuteline sellisel juhul ka ründama ning mitte ainult siili kombel kerra tõmbudes passiivselt rünnakut ootama. Siili saab ründaja piisava kannatlikkuse ja järjekindluse korral lõpuks ikka kätte, herilase-mesilase tülitamise lõpetab agressor aga kaunis ruttu ja üritab ohukoldest võimalikult kiirest ohutusse kaugusesse taanduda.
Noo-jah. Aga ega see nüüd mingi uus üllitis kah ei ole. See ju ongi tegelikult see samune sõjalise heidutuse loomine.

[hillart]

Seda nimetataksegi nishivõimekuseks, tsiteerides üht staazikat kaitseväelast, on sõduri keeles EKV peamine missioon kaevata metsas peldikuauk ja meie rahvusvahelised partnerid asuvad seda varmalt täitma. Ja meie ülesanne on pärast see kinni ajada. Aga kui laskjaid ei tule mingil põhjusel või jäävad hiljaks, siis pole ka endast laskjat, sest auk on arvestatud täitmiseks teiste kõhutäite arvelt

Nii kaunis kirjeldus.
Arendaksin seda lugu veel edasi.
Kui vastane ründab, siis selle asemel, et vastu hakata, sööstab EKV metsa peldikuid kaevama, et siis, noh, kusagilt tuleb keegi, kes neid peldikuid kasutama hakkab ja selle protsessi käigus ka vastasele vastu hakkab. Nii siis tababki saabuv vaenalane EKV peldikuid kaevamas, sest just selline oli vastavalt suurtele plaanidele EKV niššivõimekus.

See niššivõimekus tähendab teiste sõnadega seda, et EKV-d ehitatakse üles, kui üht allüksust suures NATO armees. Noh, ja seda me igapäevaselt näemegi.
Esmase iseseisva kaitsevõimekuse mõistega aga see nagu kohe kuidagi kokku ei klapi, sest suurema üksuse pisitillu allüksus teadupärast ei ole võimeline suuremat iseseisvalt ette võtma. Ja veel enam, kui see ettevõtmine peaks mingi aja kestma. Noh, tõmbleb natuke kusagil võsa vahel ja ongi kogu lugu.