Mis masin pildil ?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
Kasutaja avatar
lant
Liige
Postitusi: 362
Liitunud: 05 Apr, 2005 22:28
Asukoht: Järvamaa
Kontakt:

Mis masin pildil ?

Postitus Postitas lant »

Sattusin täna netis sellise pildi otsa. Huvitav riist, millal sellised üldse kasutusel olid ja kuidas seda nimetati.Kas neid on veel säilinud ka kusagil ?

http://jjpildid.files.wordpress.com/201 ... .jpg?w=840

http://jjpildid.wordpress.com/
paul
Liige
Postitusi: 358
Liitunud: 31 Jaan, 2006 22:20
Kontakt:

Re: Mis masin pildil ?

Postitus Postitas paul »

lant kirjutas:Sattusin täna netis sellise pildi otsa. Huvitav riist, millal sellised üldse kasutusel olid ja kuidas seda nimetati.Kas neid on veel säilinud ka kusagil ?

http://jjpildid.files.wordpress.com/201 ... .jpg?w=840

http://jjpildid.wordpress.com/
Esiplaanil on jalgratas, tagapool aurumasin mis veskis seadmeid käitas.

http://en.wikipedia.org/wiki/Portable_engine
Arnold
Liige
Postitusi: 5114
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Huvitav riist, millal sellised üldse kasutusel olid ja kuidas seda nimetati.Kas neid on veel säilinud ka kusagil ?
:lol: :lol: :lol:
automoto foorumist näeb pilte
Pilt
Raplas
Pilt
Tabiveres
Ühe sellise tükkideks keevitamist ja vanarauda vedamist mäletan 70-algusest Rasinal. Kõige levinum kasutusala oli vist rehepeksumasina käitajana.
Lemet
Liige
Postitusi: 20820
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Filmis "Tants aurukatla ümber" sai vistist asja isegi töös näha. Tartu lähedal EPA Põllumajandusmuuseumis peaks neid rehepeksu garnituure käitavaid massinaid (siinkohal tuleb vägisi meelde meite kultuslik Hundisilma talu ja Euroabi korras saadud Viljapeksu garnituur koos tagavararihmadega)ka töökorras olema.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
asjaajaja
Liige
Postitusi: 836
Liitunud: 07 Dets, 2004 16:03
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Postitus Postitas asjaajaja »

Viljapeksumasin pidada jõude seisma. Eks need, kes Õhtulehte loevad, teavad täpsemalt...
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4647
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Selle asja nimi on lokomotiiv ehk siis iseliikuv aurumasin. Traktori eelkäija. Et oli ise raske ja liikus aeglaselt, siis millegi vedajana tast eriti asja polnud. Liigutas iseennast ühest kohast teise ja kasutati paikse jõuallikana, peamiselt rehepeksumasinate käitamiseks, nagu juba märgitud.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2698
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Eks ikka lokomobiil...See, mis oma jõu saab aurumasinalt ja rööbastel vaguneid veab, on lokomotiiv.
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Lemetil õigus jah. "Kurat, naabrimehel sulane masinas, mul jälle mitte midagi" :wink:
sitt päev, kellele kurdad
Lemet
Liige
Postitusi: 20820
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Eestis on tõepoolest vanemas keelepruugis aurumasina kohta levinud ka nimetus lokomotiiv, inglise keelses ruumis tundub, et selle sõnaga märgitakse rohkem ikkagi raudteel ja ka maanteedel liikuvaid(steamroller) transpordivahendeid

http://en.wikipedia.org/wiki/Steam_locomotive
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
lant
Liige
Postitusi: 362
Liitunud: 05 Apr, 2005 22:28
Asukoht: Järvamaa
Kontakt:

Postitus Postitas lant »

Meestel (tagant neljas ja esimene) on nagu Eesti sõjaväe vormid seljas.Nii, et pilt on vist pärit kuskilt peale 1930 a.
Masin kindlasti ikka vanem.Arvata võib, et ikka 1800 millegagi.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4647
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Aurumasin on ka meil lihtsalt aurumasin, lokomotiiviks jäi kuni lõpuni see iseliikuv rööbasteta põllumajanduslik aurumasin (rööbastel liikuv lokomotiiv oli vedur juba päris varakult eesti keeles). Aurumasinat, mis näit. kuskil meiereis või tehases asus ja millel iseliikumise võime puudus, lokomotiiviks ei kutsutud - see oli lihtsalt aurumasin. Mats Traadil oli ka Tants aurukatla ümber, mitte aurumasina ümber.... Aurumasin on lokomotiivi osa, nagu diiselmootor on traktori osa.
Mis nende riistade kasutamist taludes puudutab, siis esimesed ilmusid 19.saj. lõpupoole ja rohkemal arvul 20. saj. algul ja olid kasutuses kuni EW lõpuni ja viimased nägid kolhoose. Kuid juba enne 1940.a. leiti, et sisepõlemismootor on jõuallikana tasuvam et rehepeksugarnituuri ringi ajada. Aurumasin on võimsusühiku kohta kobakas ja väikese kasuteguriga, sellest hoolimata, et kütet saab aia tagant. Hiljem neid uutena enam ei ostetud, vanad pidasid hästi vastu. Seetõttu ei saa tootmisaasta järgi enamasti öelda, millal mingi lokomotiiv Eestisse jõudnud on. Meile kõlbasid veel siis kui mujal hakkasid juba moest minema, muretseti pruugitult.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2698
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Kuulge ärge nüüd oma mälule enam lootke ja võtke nüüd ikka mõni tark raamat ka lahti...

Lokomobiil on paikne või veetav aurumasin ja lokomotiiv on vedur.

Praegu kontrollisin üle: VÕS 1983, Entsüklopeediline Võõrsõnastik 1937, Väike Entsüklopeedia 1938, Meyers Konversation-Lexikon 1897...vaadake ise veel üle, aga ärge neid enam segamini ajage. Kui lokomobiilidest artikleid otsida, siis peale Eino Pillikse neid keegi polegi kirjutanud.
Arnold
Liige
Postitusi: 5114
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Kindlasti nii ongi, aga kas rehepapp seda võõrsõnastikku, ammugi kedagi meiereid luges :D üts lokomotiiv puha! :mrgreen:
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4647
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Noh läks natuke segamini... Igaljuhul osa nendest viljapeksumasina ringiajajatest liikusid täitsa ise - aeglaselt ja kolisedes. Võib näha ka filmis, mis on Tants aurukatla ... järgi tehtud. Neid nimetati isesõitjateks, nagu ma praegu käepärast olevast eestiaegsest teatmikust loen. Igal juhul on lokomobiilil rattad all ja aurumasin üks tema osadest. Sorry, lokomotiivid!
Lokomobiili heaks omaduseks loeti nende võimalust ülekoormamiseks, 12 hobujõulisest sai vajadusel kätte 22 hj. Teine hea omadus oli lihtne ehitus ja hooldus - ja see oligi kõik hea.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist