"Tankid EKV-le"

[hummel]

Mõttetu on osta paar leo 2-te,

Ma arvan, et ükski vähegi ajudega inimene Leosid (olgu 1A3 või 2A6) paarikaupa relvastuses hoidma ei hakka. Miinimumhange on kompanii. Ja seda hoolimata asjaolust, et 2 ja 1 hinnavahe on mitmekümnekordne.
Minu eelmine jutt oli aga hoopis väljaõppe, uurimise ja arendustöö teemaline, milleks rühmast tankidest esialgu (paariks aastaks) meile täiesti küllalt oleks.
Kuigi jah - küllap see käputäis hädapärast ka konflikti korral rakenduse võiks leida...

Isiklikult ma arvan, et rahuajal ei ole meil mõtet tanke erinevatel põhjustel rohkem korraga käigus pidada, kui kompanii jagu, mis aga ei tähendaks nagu neid ei võiks olla relvastuses kokku pataljonijagu.

[allatah]

Ei taha nüüd eestlaste eneseuhkust päris turule viia, aga kas naljaga pooleks ei oleks võimalik teha midagi sellist, nagu tegi õhuvägi paar aastat tagasi? Et äkki rediks lätist 2 tanki ütleme näiteks aastaks. Nende peal hakkaks siis seda logistilist ja hooldusbaasi poolt harjutama. Kui kõrget luba oleks selleks vaja, et kuskile hoovi peale kaks Läti tanki saada? Eks rahas ole alati küsimus, aga miskit eriliselt kallist nende rent ei tohiks olla. Omajagu tobe see asi muidugi oleks ning renditud asi on ikkagi võõras, kuid miskit kasu sellest ehk tõuseks.

Palju parem tunduks siiski see, kui saaks kuskilt kasvõi rühmajagu masinaid osta. Need ei maksa ju palju ning pärast jääksid nad meile. Ning kui me suudame neid kolme tanki enamvähem liikumiskorras hoida, on tegemist ikkagi 3 äärmiselt tugevalt soomustatud kahuriga, mida võib sõja korral ükskõik kuhu viia, et vaenlast üllatada. See, kas meil on või ei ole selleks ajaks ka tankipataljon ei loe.

Kõrgema korruse inimesed võiks ikkagi aru saada, et mingi kogenematusest tingitud prohmakas vana õppeotstarbelise tanki peal ei mõju riigi rahakotile ja kaitsevõimele peaaegu üldse, aga märksa uuema, kallima ja võimekama tanki või tankide võitlusvõime langus on meie jaoks väga suur kaotus. Samuti oleks päris nõme see, kui üks hetk jõuab meie hoovile suur kogus meie endi tanke ja me ei oska nendega mittemidagi teha. Palume soomlaseid, et nad need tankid vedukautode pealt maha sõidaksid?

[hillart]

Väga tähelepanuväärselt positiivsed arengud on foorumlaste mõtlemises viimasel ajal toimunud. Jumalast kiiduväärt. Aega võttis, aga kohale jõudis. Alles aasta tagasi ei tahtnud taolistest ettepanekutest mitte keegi miskit teada. Ikka vähemalt pataljon korraga ja ikka uus. Ikka uusi ja moekaid ja hirmvägevaid. Ja täiskompalektis tugiteenistuste ja infraga. Ning väljaõppinud ja kogenud isikkoosseisuga. Kohe kõike korraga muidugi.

P.S.
Et mitte selles teemas juba läbitud arutlusi korrata, paluks selle teema alt seda eelnevat arengut kah tundma õppida. Alles see oli, kui kõik viimaste ettepanekute sarnased väljaütlemised kümnest kandist põhjalikult maha materdati, nüüd aga - oi-oi kui palju arusaajaid ja toetajaid.
Naljatilgad.

[Lemet]

Eks need ole uue idee omaksvõtmise kolm järku, kus esimeses idee väljatoojat maha materdatakse, teises idee omaks võetakse ja kolmandas idee ainuvõimalikuks kuulutatakse ja sellega mittenõustujaid togitakse.

[Kapten Trumm]

Praeguseks on kõige suurem takistus ehk bürokraatlik-poliitiline vastuseis (mille argumendiks oli/on rahapuudus) raske soomustehnika soetamiseks juba murdunud, sestap on kadunud ära ka põhjus lätist kahe T-55 rentimiseks või kuskilt Ida/Lääne-Euroopast remonti vajavate T-72/Leo I-de ostmiseks. Sest selliste tehingute ainus põhjus oleks olnud madal/olematu investeeringu maksumus.

Sestap tuleb jõupingutused ja raharull keskendada selleks, et nt Rootsi endised Leo IIA4'd võimalikult kiiresti ja rikkalikus komplektis siia saaks, et siis asjaga kohe pihta hakata. Rentida siia T-55'sid, et harjutada tankide pidamist - puudub mõte. Selle asemel tuleb ruttu läbi mämmutada "kontseptsioonide ja strateegiate" faas (arusaamatu, miks see seni tegemata on!!!) ja minna asja füüsilise sooritusega kähku edasi- masinaid valima ja kasarmuid/garaaze ehitama.

Mis puudutab neid Leo I jutte, siis siin on veel 2 aspekti:

1. meie KV olematu remondivõimekus, remonti vajab selline väsinud tank aga päris palju. T-72 on hulka keerulisem kui Gaz-66, millega meil mõni aeg tagasi (enne nende saatmist hoiuplatsile) suuri probleeme oli. Seega peaks tehnika olema selline, mis lähimad 10a ehk ilma kapitaalremondita kestaks. Selleks ajaks on vast tehniline pool saanud sinnamaani, et suudaks neid juba parandada. Kui aga täna lärtsatada Tapa hoovi peale 40 vaevalt koos püsivat T-72'e, siis tulemuseks on usin putitamine ja null lahinguvõime.

2. Kui vaadata Vahemere äärse teatava väikeriigi tankivägesid, siis seal on rõhk justnimelt sellel, et tankiste on vähe ja tank peab olema võimalikult hästi vastase eest kaitstud ja suutma vastase tanke augustada enne seda, kui nemad sind augustada saavad. Seal on reservis ka vene tanke, kuid need on teisejärguliste üksuste tarbeks. Ehk siis väikeriik Iisrael on selge näide, et väikeriigi tank peab olema kvalitatiivselt parem, et korvata arvulist vähemust. Tänase seisuga meile odavalt kättesaadavad T-72, Leopard I, T-55 vms vananenud tankid ei taga mitte mingisugust kvalitatiivset paremust (ütleme otse, et jäävad lootusetult alla) venelaste käes olevate T-80 ja T-72 viimaste mudelite üle. Nt 100 ja 105 mm kahuriga minek on isegi T-72 vastu lihtsalt eesti meeste kuritahtlik tapale saatmine. Ja T-72 on LeoIIA4 kõrval ikka hale plekkpurk.

Seega - kuna kadunud on peamine takistus ehk kõrgema taseme vastuseis (mille igavene argument on rahapuudus), võib neid T-55 rendimõtteid juba pidada absurditeatriks.

[tommy]

Seega - kuna kadunud on peamine takistus ehk kõrgema taseme vastuseis (mille igavene argument on rahapuudus), võib neid T-55 rendimõtteid juba pidada absurditeatriks.

See argument oli minevikus täiesti pädev.....Või suudab keegi vastupidist tõestada...Rääkides ikka reaalselt võitlusvõimelise soomusüksuse loomisest...

Lihtsalt pakazuhha-pärast paari-kolme(ükskõik mis tüüpi) tanki üleval pidada oleks meile muidugi jõukohane olnud...Miks seda teha ei soovitud....läheks pikale. Leiduks nii ratsionaalseid kui mitteratsionaalseid argumente...
Laias laastus poleks see suurt midagi muutnud.

[Kapten Trumm]

Meie tõenäolise vastase (ma pean poliitiliselt korrektne olema) peamine lahingutegevus on suunatud tankidega varustatud vastase vastu ja tal on ka vastav kogemus. Minu mõte on ka see, et miks on me tahame talle pakkuda seda, mida ta ootab ja milleks ta valmis on? Kus on üllatus, kus on sellise altenatiivi otsimine, mis tema tugevuse kasutuks muudaks ja avaks kaitsjale nõrkused? Kas tõesti on sõjapidamine kinni II maailmasõjas? Minu meelest ei ole. Ammu ei ole kombeks laup lauba vastu minna ja manööver ei ole vaid tuli ja liikumine.

Kui natuke selle tanki-fenomeni üle järgi mõelda, siis vastav mainstream-mõtlemine (mille avalikuks eeskõnelejaks on Kunnas) tundub olevat pärit Soomest, mida me mitmes mõttes endale eeskujuks seame. Soomlaste sõjaline mõtlemine seisab muuhulgas püsti ka 1940ndatel kogetul.

Mis tanke puudutab, siis tundub Soomes tänaseni tooni andvat 1944. a peetud Jätkusõja lahingute kogemus, kus Tali-Ihantala lahingus (kus Soome armee peatas katastroofiks kippuva Punaarmee pealetungi). Seal mängis venelaste soomusläbimurde riivistamisel olulist rolli Soome ainuke soomusdiviis, mis koosnes peamiselt vananenud vene trofeetehnikast, põhiline löögijõud üks ründesuurtükkide pataljon ja peotäis uuemad vene trofeetanke.
http://en.wikipedia.org/wiki/Finnish_Armoured_Division
http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Tali-Ihantala
See diviis sai seal julmalt rappida, aga tundub, et eesmärgi täitis.

Kui nüüd faktidesse süüvida, siis Soome maastik on kaugelt ebasoodsam tankidele kui Eesti oma (Soome maastikust on tankidele läbitav umbes kümnendik - Eestis nii kolmandik). Ometi kasutasid vastaspooled edukalt tanke. Venelane ei kasutanud suuri ja haavatavaid tankikolonne (mida Talvesõjas soomlased lihtsalt kotti võtsid), vaid jaotas tankid väikeste üksustena jalaväe juurde.

Tundub, et see on ka tankifenomeni seletus. Soome eeskuju. See loogika on Soomes nähtav ka täna, eelkõige ühe soomusrusika omamine (Hämenlinnas asub tankibrigaad). Ehk see on nagu "kõrgema ülemjuhatuse reserv" erakorraliseks puhuks (kui vastase tankikiil kuskil jalaväe kaitsest läbi pääseb).

Mis omakorda põhineb 1940. sündmustel. Kuigi see sai tõendatud nii Eestis kui Soomes, et müüt tankide eduka kasutamise võimatusest Eesti alal ei vasta tõele.

[Kapten Trumm]

[Kui ostetakse, siis mitte lihtsalt 30-50 tanki, vaid pataljonikomplekt.
Koos recoverytankidega, kraanade, veokate ja jeepidega, kõik mis ette nähtud, selle maa tankipataljonis, kellega tehing toimub...
Näide Bundeswehrist....
http://www.panzerbaer.de/units/bw_hstr_5_pzbtl-a.htm

Bullshitt.....

Eestis ei tohi mitte mingil juhul juhinduda suurarmee pataljoni struktuurist.
Vastasel juhul on taaskord tegu kamina soositud hankega "NATO ühisvõimekuse võtmes", mis muideks ei jää eriti maha miinijahtijatest ja transpordilennukite aktsiatest.

Nimelt puuduvad tankipataljoni struktuuris (ka Soomes muide) suur(emates)riikides terve rida eluliselt tähtsaid võimekusi, mistõttu pole suurriigi malli järgi kokku ostetud tankipataljon eraldiseisvana eriti võitlusvõimeline. Need antakse juurde kõrgemate üksuste poolt nagu brigaad, diviis ja armeegrupp/armee. Ja me oleme saanud teha kena linnukese ankeedi lahtrisse "soomusmanöövervõimekus". Selline kopeeritud Bundeswehri pataljon on lahinguvõimeline üksnes siis, kui keegi tagab talle all nimetatud asjad. Ilma selleta on ta madala kasuteguriga raisatud 4 miljardit.

Nimetame neist olulisemad (eeldades, et nii elementaarse asja nagu roomikutel IFV-de peale on ikka tuldud):

1. Soomustatud radarjuhitav mürsk- ja/või rakettõhutõrje roomikplatvormil tankidega formatsioonis liikumiseks. Ei meie Sergeid, Mistralid ja tulevased NASAMSid pole selles rollis pandavad. Selleks on vaja Gepard, Marksman, Tunguska, Shilka vms tüüpi masinaid. Ümberlükkamatu fakt.

2. 155 mm soomustatud liikursuurtükid roomikutel. Tankid liiguvad nii kiiresti, et mingid järelveetavad haubitsad ei jõua elusees järgi. Soomes on muide liikurid ka olemas.

3. Pontoon/kokkupandavad sillad (vee)tõkete kiireks ületamiseks. Ilma selleta lõpeb tankipataljoni lahingutee esimese tõsisema veetõkke ääres. Muideks kahtlen võimes ületada snorkliga meie mudase põhjaga jõgesid, samuti ei aita see meil laialt leiduvate suurte maaparanduskraavide puhul.

4. Kõrgema taseme mobiilne "kauge lühimaa" õhutõrje, mis koosneb autonoomsetest radariga varustatud masinatest kogu nasvärgi katmiseks (SA-8, Ctrotale, Roland). Vähemobiilne NASAMS+Giraffe pole taas pandav selles rollis. See on täiesti eraldi süsteem.

Ülal kirjeldatud asju sellelt jooniselt ei leia. Ka ei leia neid SKAK-i avalikust osast. Sealt ei leia nt üldse väga puuduliku kaartulerelvastuse täiendamist (nt 81 mm kompanii miinipildujaid, mida juba praegu napib). Absurditeater.

Eesti puhul ei saa pädev lahendus olla mõne suurriigi tankipataljoni kopeerimine. Eesti puhul tuleb luua mingi soomusbrigaadi lahingugrupp teatud diviisi tasandi võimekuste toomisega brigaadi tasemele.

Vastasel juhul näidatakse neid Leoparde vene rahvale naeruks Moskvas trofeede näitusel nagu Gruusia tankidega juhtus.

[tommy]

..............

Tee endale asjad selgeks ja siis alles kuku marutama...
Neid sinu poolt välja toodud asju ei saagi sellel konkreetsel joonisel olla. Tegemist on puhtalt tankipataljoni struktuuriga, kus kõik need masinad on vajalikud et taoline üksus üldse tegutseda saaks...
On ka selge, et tankiüksus ei tegutse kunagi üksi, ilma teda toetavate koondisteta. Ehk, siis sinna juurde käib ka soomusel jalavägi(enamasti IFV, ehk hädapärast ka soomukid), suurtükiüksus, pioneeripataljon( mitte ainult sillatankid, vaid ka demineerimistankid, pioneeritankid, maastikutõkete loomiseks ja ka tasandamiseks ja muu kola), õhutõrjeüksus ja muud väiksemad asjakesed....
Kõigi nende kohta, mida sa välja tõid, võid struktuurijoonised leida sealt samalt lehelt.
Ehk siis, too Bundeswehri tankiüksus tegutseb suurema koondise, soomusbrigaadi koosseisus...
Ka meil on ju mitmes avalikus ülesastumises mainitud, et tankiüksuse loomine, ei tähenda ainult konkreetselt tanke kui selliseid, vaid eeldab ka kogu seda toetava logistilise masinavärgi loomist....Võib olla sellepärast räägitaksegi SKAK-is mitte tankide hankimisest vaid soomusmanöövrivõime loomisest...

[Kapten Trumm]

Kui ostetakse, siis mitte lihtsalt 30-50 tanki, vaid pataljonikomplekt.
Koos recoverytankidega, kraanade, veokate ja jeepidega, kõik mis ette nähtud, selle maa tankipataljonis, kellega tehing toimub...
Näide Bundeswehrist..

Minuarust pole siin juttu pataljoni mittekuuluvast.

Pataljoni komplekti ei kuulu ülal nimetatud 4 asja (ja veel mõned asjad). Seega, ostes 1 tankipataljoni komplekti ja nt 2 jalaväe lahingumasinatel pataljoni komplekti EI SAA toimivat soomusbrigaadi. Saab ainult linnukesed väevõimete ankeedil, mis toimivad sõjas ainult näiteks USA 123. soomusdiviisiga. Ja pannes tankipataljonile juurde tankibrigaadi ja diviisi tasmelt tulevad pudinad ning soomusbrigaadile juurde diviisi ja armeegrupi tasandilt tulevad pudinad on tulemuseks........üks ütlemata kohmakas ja tagalaüksustega ülekoormatud üksus nagu olid Punaarmee diviisid Talvesõjas (mida liikuvam vastane mõnuga harvendas).

Tegemist oleks omalaadse üritusega täiesti, kus eeskuju polegi kuskilt võtta. Sest teistel riikidel on tanke vähemalt brigaad, mis saab pataljoni puuduvad võimekused brigaadi ja diviisi tasandilt (mida meil pole plaanis luua).

Mul sõber on väga hästi selge, mis kuulub tankiüksuste koosseisu Venemaal või Saksamaal. Samas kui lugeda seda kpt Toomse kritiseeritud SKAK-i, on vähemalt selle kättesaadav osa üks üsna abitu udujutt.

[tommy]

[Minuarust pole siin juttu pataljoni mittekuuluvast.

Kas on raske aru saada..??
Too joonis oli mõeldud näitama, et tankipataljon ei koosne üksnes tankidest kui sellisest, vaid et selle pati toimimiseks on vaja ka tervet hulka muud mitmesugust tehnikat, mis tuleb ka hankida. Seega, ost peab olema komplektne.(nagu oli 155-mm. haubitsatega)
Kõik sinu poolt välja toodud peab tulema veel lisaks...

Miks ma räägin, et reaalselt võitlusvõimelise soomusüksuse loomine poleks meile minevikus kuidagi jõukohane olnud...

[Kapten Trumm]

Mis sa paned siis ette, et ostame pioneeripataljoni, õhutõrjepataljoni ja liikur suurtükiväepataljoniga tugevdatud tankipataljoni? Need ei kuulu ju pataljoni koosseisu ega ole tehnika hulgas.

Sest nimetatud võimekused ei kuulu tankipataljoni koosseisu ja sinna sisse need vägisi pannes tekib üks kohmakas tagalaga ülekoormatud väeosa lihtsalt.

Samamoodi ülekoormatud on soomusbrigaad, kui selle koosseisu panna lisaks ühele tanki- ja kahele-kolmele IFV-del jalaväepataljonile lisaks pioneeripataljon, tagalapataljon, õhutõrjepataljon ja suurtükiväepataljon. Selle brigaadi probleem on see, et tankid ja jalavägi saavad tegeleda põhiliselt oma LT ja LTT üksuste kaitsmisega vastase ahistamise eest.

Venelastel on soomusbrigaadis minuteada ainult tagalapataljon ja ülejäänu on pisipudinad. Muu antakse kõrgemalt üksuselt. Tõsisemat õhutõrjet pole vene soomusbrigaadis üldse.

Ma saan su loogikast sedasi aru, et paned ette luua diviisi ja armee võimekustega tugevdatud brigaad. See on samasugune tupiktee nagu üksik tankipataljon.

Üksik soomusbrigaad saab olema a)kas Eesti NOKIA või b)järjekordne NATO ühisüritus (iseseisvaks kaitseks kahtlase väärtusega). Üldiselt on tänapäeva sõjapidamise brigaad max 4 pataljoni suurune.

[tommy]

Mis sa paned siis ette, et ostame pioneeripataljoni, õhutõrjepataljoni ja liikur suurtükiväepataljoniga tugevdatud tankipataljoni?

No on ju mitmel pool räägitud brigaadi soomustamisest...
Meil hakkab olema soomukeid kahe jalaväepati jaoks. Lisaks tankiüksus ja muud toetusüksused...

Ma tean ka ise kuidas oleks lahe ja mis kõik peaks...Liikurid ja IFV-d ja muu..
Kuni aastani 2018, loodetakse(sic) selle võime jaoks eraldada kuni 4 miljardit. Palju selle eest saab ja kas kõike, kurat teab. Aga kusagilt peaks ehk alustama. Jalgratast siin ei leiuta, see tee on teistel juba läbi käidud/ proovitud, et mis oleks enam-vähem efektiivne ja annaks parema tulemuse.

Samamoodi ülekoormatud on soomusbrigaad, kui selle koosseisu panna lisaks ühele tanki- ja kahele-kolmele IFV-del jalaväepataljonile lisaks pioneeripataljon, tagalapataljon, õhutõrjepataljon ja suurtükiväepataljon. Selle brigaadi probleem on see, et tankid ja jalavägi saavad tegeleda põhiliselt oma LT ja LTT üksuste kaitsmisega vastase ahistamise eest.

Venelastel on soomusbrigaadis minuteada ainult tagalapataljon ja ülejäänu on pisipudinad. Muu antakse kõrgemalt üksuselt. Tõsisemat õhutõrjet pole vene soomusbrigaadis üldse

On venelastel brigaadis ka suurtükiüksus ja õhutõrje...
Bunderwehril aga on õhutõrje mitte pataljoni vaid kompaniina...
Üldiselt, sakslaste brigaadi struktuur...
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... y_Army.png

[kaur3]

Trummi viimase Soome jutu jätkuks üks kokkuvõtlik lugu sakslaste kohta.

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... uture.html

Väidetavalt olid need relvad ühed kõige efektiivsemad riistad lahinguväljal.

The basic offensive tactic was to advance with (actually behind) the infantry and lob 75 mm HE shells against enemy defensive positions and buildings in support of the infantry. More experience led to more advanced tactics, with a delicate balance between too close and too far infantry screens and even own escort infantry in assault gun detachments. The infantry-bound advance allowed for the use of experienced assault gun personnel scouts ahead in order to have a pair of eyes on the ground/terrain before any assault gun could get stuck on it.

Ei mäleta hästi, kas sellise liikuvsuurtüki ja teda kaitsva jao tegevusest kirjutati "On Armouris" või "On Infantry's", kuid mul tekkis nende TT-tegevust lugedes paralleel tänapäevase juutide Maglan üksusega, kes on palju kergema varustusega (väiksema jalajäljega maastikul, log. sabaga jne).

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=300

[hummel]

See ründesuurtükkide värk on leidnud lahenduse tankitõrjesoomukite näol.

Soomuspataljoniga on nii, et selle saab häda pärast teha taandusena soomusbrigaadist. Näiteks ka nii:
staabikompanii
3x soomusjalaväekompanii
tankikompanii
luurekompanii (või rühm staabikompaniis)
õhutõrjekompanii
pioneerikompanii
tagalakompanii

Kaudtulevõimekusest jääb puudu ja selleks saaks kasutada 120mm kompaniid, kuigi siin on mureks, et kust saada sobivad relvasüsteemid. Hädapärast võivad ka soomukite slepis veetavad olla.

Rahuajal oleks õppes sel juhul 1/3-2/5 korraga. Oleks see värk korraga õppes, saaks rääkida SA brigaadist, mille struktuur võib olla suurendus 1 astme võrra.

Suurtükiväeline kaudtuletoetus tagatakse loogiliselt nii, et transportööridel Scouts, Kalev ja uus soomuspataljon liidetakse üheks soomusbrigaadiks ja sellele lisandatakse kokkuvõttes oma 155mm pataljon. Samuti võib pisut mängida muude toetusüksustega, mida olen omistanud soomuspataljonile.

Mina täpset ei tea, miks käputäit T-55 aastaid tagasi vastu võtta ei tihatud, kuid kasu oleks neist olnud meile täna kindlasti. Eks tol ajal oli ka selline mõttemall, mis praegu, et fa-fa, meile nii si*ad tankid ju ei kõlba ja kohe-kohe saab äkki paremad. Ja tulemus on, et siiani pole ise suudetud mitte midagi muretseda ning know-how on ka praktiliselt 0.
Oleks vist keegi tol ajal mõiganud, et suurtükid nii keerukad asjad on, planeeriksime ilmselt praegu ka seda ostu alles ja kaagutaksime miljarditest, õhutõrjest ja jumal teab, millest veel. Aga õnneks suurtükiasjandusest keegi eriti midagi tol ajal ei jaganud (ega tänagi väga jaga) peale paari imeliku inimese. Eks mõeldi, et paneme toru püsti ja nii lihtne ongi. Aga suurtükiväe erialaväljaõpe on sootuks keerukam, kui soomusväe oma.

Praegu valisteb aga mingi seletamatu "tankihirm". Ka mõningate foorumlaste seas. See tuleneb sellest, et suur osa pole elus roomiksoomukitega kokku puutunudki enam, kui raamatut lugenud või juutuubist vaadanud. Veel suurem hirm on vist selle ees, et mis küll siis saab, kui muretsetaks esmalt äraveo hinnaga käputäis vanemaid, kuid relvaliigi ja arendustöö 0-ist alustamiseks ning katsetusteks kõige sobilikumaid lihtsaid masinaid. Aga äkki nendega ei saagi T-80 vastu? No mida veel ?

Miks lätakad siis pole peale 3 tanki saamist endale soomusarmeed ehitanud ja sõidavad ainult siis, kui eestlastel demo tarvis on?
Vot aga lõunanaabrite armee kohta on üldse pagana palju miks-küsimusi...