Terminoloogia

[ostius]

Jõuluajal on paslik pilk tagasi pöörata ja möödaniku peale mõelda. Mina jõudsin oma mõtiskluses eestikeelse terminoloogiani ja jäin jänni. Käsirelvade osas on juba kinnistunud mõisteid, nagu näiteks püstol, revolver, vintpüss, karabiin, kuulipilduja, granaadiheitja, tankitõrjepüss ning püstolkuulipilduja. Kuid viimase poole sajandi leiutisi nimetab iga autor omamoodi. Aitate ehk selles segaduses mingitki korda luua?

Relv: M1 Grand, SVT-40, G-43
Laskemoon: vintpüssi padrun
Tulereūiim: üksiklasud
Võõrkeelsed nimetused: Selbstladegewehr, self-loadning rifle, samaozarjadnaja vintovka, fusil semiautomatica, fusil a repetiton automatique.
Võimalikud eestikeelsed variandid: poolautomaatpüss, iselaadiv püss, poolautomaatne vintpüss, iselaadiv vintpüss.

Relv: FG-42, AVS-36, M-57
Laskemoon: vintpüssi padrun
Tulereūiim: üksiklasud ja valangud
Võõrkeelsed nimetused: Schnellfeuergewehr, automatic rifle, avtomatitđeskaja vintovka, fusil automatico, fusil-mitrailleur.
Võimalikud eestikeelsed variandid: automaatpüss, automaatne vintpüss.

Relv: M-14, SKS, FG-45
Laskemoon: 7,62x51, 7,62x39, 7,92x33
Tulereūiim: üksiklasud
Võõrkeelsed nimetused: Selbstladekarabiner, self-loading carabine, samozarjadnõi karabin, carabina semiautomatica, carabine a repetiton automatique.
Võimalikud eestikeelsed variandid: iselaadiv karabiin, poolautomaatne karabiin.

Relv: G3A3, FN FAL, AR-10
Laskemoon: 7,62x51
Tulereūiim: üksiklasud ja valangud (tugeva tagasilöögi tõttu tabab ainult esimene kuul )
Võõrkeelsed nimetused: Schnellfeuergewehr, automatic rifle, avtomatitđeskaja vintovka, fusil automatico, fusil-mitrailleur.
Võimalikud eestikeelsed variandid: automaat, ründevintpüss, automaatkarabiin.

Relv: AK-47, Galil AR, AK-74
Laskemoon: 7,62x39, 5,56x45, 5,45x39
Tulereūiim: üksiklasud ja valangud (mõlemal juhul tõhus)
Võõrkeelsed nimetused: Maschinenpistole, submachine gun (Jänkistanis: rifle), avtomat (đturmovaja vintovka), fusil automatico, pistolet-mitrailleur.
Võimalikud eestikeelsed variandid: automaat, ründevintpüss.

Ise arvan, et Eesti käsutuses olevaid käsirelvi tuleks nimetada nõnda:
Kalađnikov ja Galil – automaat
SKS ja M-14 – iselaadiv karabiin
AK-4 – automaatkarabiin

[oliver]

Minu teada on SVT ja M14 toodetud ka ridatuld võimaldavaid variante. Ja mina nimetaks neid poolautomaatideks. Ja AK-4 lihtsalt automaat.

[nublu]

Maschinenpistole, submachine gun, pistolet-mitrailleur

Need kolm terminit käivad siiski relvade kohta, mis eestikeeles kannavad nime püstolkuulipilduja.

Padrun - püstolipadrun
Tulerežiim - automaatne, vahel ka üksiklasu võimalus.

[propatria]

Kurb lugeda ja tõdeda, et üle kümne aasta oleme oma riiki saanud nautida, kuid ikkagi valitseb segadus (või teadmatus) isegi selles terminoloogias, mis oli olemas eelmise eesti ajal.

Minu teada on terminoloogia küsimustega tegelenud Kaitseministeeriumi töötajad, nende koostatud õppevahenditest on minuni jõudnud vaid pr. Virve Kortel'i koostatud Inglise-Saksa-Eesti pioneerialane sõnaraamat, Tallinn 2000.
Kuulduste järgi on ilmunud ka muud kirjandust.

Kõigele vaatamata võib lugeda kõrgel tasemel kinnitatud dokumentides mitmeid naljakaid termineid (näiteks: trikkel... /päästik/) jne.
Õnn, et ei kasutata veel selliseid universaalseid nimetusi, nagu "jublakas" või "huijoovin"

Automaatrelvade klassifitseerimisel on venelased võtnud aluseks padruni:

1. Automaatrelva, milline tulistab vintpüssipadrunitega, nimetatakse sõltuvalt tulerežiimist kas poolautomaatvintpüssiks (e. iselaadivaks vintpüssiks) või automaatvintpüssiks

2. Automaatrelva, millise laskemoonaks on püstolipadrun, nimetatakse püstolkuulipildujaks (vanemas, II MS aegses kirjanduses ka automaadiks)

3. Automaatrelva, millise laskemoonaks on aga püssipadruni ja püstolipadruni vahepealne nn. uue põlvkonna padrun, nimetatakse automaadiks.

Tervitustega ProPatria

[ostius]

Aitüma, sai selgemaks küll.
Simjonovi iselaadiva karabiini ja M-14 kohta kõlab poolautomaat tõesti hästi. Aga G3 ega FN FAL-i automaadiks küll ei tahaks nimetada. AK-4 on ju pikk kui meremadu ja raske kui patt! Svenssonid nimetavad teda küll automaatkarabiiniks.
Aga olgu, mis keeleuuendaja mina olen.

[VANA LÖUKOER]

nende automaatide kohta on küll mul üks söna öelda.lugesin mingist välismaa militaar foorumist täpselt seda sama diskussiooni ja seal teatas keegi usa armee veteran,et teise mm söja ajal öpetati,et ei ole olemas automaati vaid selle tegelik nimetus on hoopis ründevintpüss.nimetus automaat tuli venelastelt oma pps-ga mis tegelikult on hoopis püstolkuulipilduja.tol ajal ei olevat aga millegipärast seda nime tahetud kasutada ja sai nime automaat.
tänapäeval on aga lihtslat kergem eristada ründevintpüssi vintpüssist sönaga automaat kuna ühega saab ridatuld lasta,teisega mitte.mina isiklikult eelistan söna ründevintpüss,aga see on mu enda asi loomulimult.

[propatria]

Eks see pisut kohmakas termin "ründevintpüss" pärine ilmselt saksakeelse sõna "sturmgewehr" otsetõlkest...
Seega on relva täpset olemust selles ajaloolises ja riikide läbilõikes erinevas terminoloogilises mitmekesisuses kohati kaunis keeruline määrata.

Tervitades ProPatria

[Karl Marx]

Ühe vana teema jätkuks.... Paistab, et 10 aasta jooksul põle ka ülemakstud terminoloogiakomisjon suutnud ka ELEMENTAARSEID termineid (nt kerge kuulipilduja, pool-automaat, täis-automaatrelv jne) suutnud vasteid genereerida!

http://www.mod.gov.ee/et/sojandusterminoloogia

TMV!, ma olen vihane

[jaankask]

"Automaat" on täiesti jube termin. Miks ei võiks öelda ründepüss (rynnäkökivääri)? Või käibekeeles lihtsalt püss? Tänapäeval kasutavad kõik armeed üksikvõitleja relvana nn automaate. Seega võiks neid nimetada ilma peenutsemiseta lihtsalt püssideks ja kui on soov väljendada end täpsemalt võib öelda poltlukuga/poolautomaat/automaat/iselaadiv jmt.

[UR]

See on veel lillekesed. Ytled mehele et vöta oma toru asi sellega klaar.

Kui ma saan, vöi pean andma käsu "kaevuda!" voot siis alles töeline tsirkus algab. Senini vastu tulnud variandid:

- yksikmehe kaevik - NL ustav
- lahingpaari kaevik- soome, saksa variandid
- poolkaares usa lahingpaari kaevik
- y haaradega kuuulipilduja kaevik
- v kuulipilduja meeskona kaevik
- TT granaadiheituri laskepesa - nii NL kui muid variante on vastu tulnud.

Et minu kysimus teemaga liituvalt:
Kuskohast ma nyyd teadma peaks saama mis see öige army kosher on? Kas KVLK ja Scouts on ikka veel "eri teemade" peal selles osas? Kus see Know how baas on?
See "öige", mitte KL x maleva koduraamatukogu skannitud riigikaitsekursuse materjal, aastast 1996.

Ja veel nohh niipalju et teema algatajal on kahh asjaga ikka päris point sees. Roomba on kahh "automaat". Automaatne tolmuimeja nimelt.

[alban]

poltlukuga jmt.

Mind häirib igal pool see poltluku kasutamine. Ilmselgelt on tegemist anglitsismiga ja tuleneb sõnadest "Bolt action". Minu teada kasutatakse eesti keeles selle kohta sõna "riivlukk" või teab keegi mõnda paremat/täpsemat sõna?

[Silmsirkel]

Pillimehena tahaks ütelda semi-automaatne vintpüss (nagu semi-akustiline kitarr).

[Madis22]

Angloameerika maailm kasutab mõistet assault rifle (ründe vintpüss) ikka vahepealse padruniga automaat- ja poolautomaat-tuld võimaldaval käsitulirelval. Täiemõõdulist padrunit kasutavad nii poolautomaat- kui täisautomaat-tuld võimaldavad käsitulirelvad on neil battle rifle (lahingu vintpüss).

[hillart]

Vabandage mind, aga ma tõepoolest ei saa aru, et milleks tekitada probleemi mitte millestki, kui vastav terminoloogia on eesti keeles juba ammu ilma välja töötatud ja isegi vastavad raamatud on välja antud.
See, kui mingi tõlkija või keegi kodumaine Kulibin miskit omast peast kirja paneb ja selle tegevuse protsessis mingeid uudissõnu välja mõtleb ning lihtsalt ei viitsi ennast vastava erialaterminoloogiaga (erinevad sõjandussõnaraamatud) kurssi viia, on sügavalt selle mehe enda mure. Ja kui taolisi "üllatustest" pilgeni täis üllitisi ostetakse, siis pole ju miskit kurta. Ostja ise teadis, millise BS ta ostis, kui ta selle juba ostis. Üllatav on siinjuures aga hoopis see, et hakataks süüdistama eesti keelt selles, et just-kui seda ja teist sõna pole või, et see või teine termin on üdini väärakas, selmet oma kriitika hoopis seda kriitikat ajendanud harimatu sulerüütli pihta suunata.
Selle viimase faktiga seoses tuletaksin meelde vägagi sageli silma torkavat saasta, millist me sageli TV-filmide eestikeelsetes subtiitrites veel tänagi näeme. "Veel" on pehmelt öeldud, sest millegipärast paistab see jama viimasel ajal lausa hullemaks minevat. Kui varem tekitati eesti keelde uudissõnu vene keelele baseeruvalt, siis nüüd paistab selleks uudissõnade varamuks inglise keel olevat.
Mõned näited:
Koomiline on näiteks, kui pea-aegu 20 aastat peale EV taasiseseisvumist tõlgitakse inglise keelest sõna company rooduks (vastava allüksuse ekvivalent vene relvajõududes). Sama hästi võiks siis nimetada seda allüksust mingi jaapani, türgi või mis iganes teise riigivastava terminiga, kuigi eesti keeles on vastava allüksuse nimetus, kompanii, vägagi ammust aega olemas.
Isegi populaarses laulus "Ajateenija" räägitakse EKV allükusest - roodust.
Mitä v... !
Inglise keelest pannakse miinipildujat eesti keelde, kui mortiiri.
Sa püha müristus!
Ja neid pärle ikka jätkub. Ja ei paista see jama mitte vähenemise suunas liikuvat. Pigem vastupidi.

Lisaksin veel, et kui kellelegi meist see või teine nimetus ei meeldi, siis on see paraku samuti selle arvamuse avaldaja enese mure.

Enamus senises arutelus äratoodud sünonüümid on tegelikkuses ka eestikeelsena olemas, kuid vastavate oskussõnaraamatute kasutamisel on 1 põhireegel: Kui loetelus on antud mingid eestikeelsed terminid, siis on reegliks, et neist esimene on selle sõna kasutamisel esmavalikuks, järgmine selle asendamiseks, jne. Ja pole kellegi asi meist, et vaat see termin mulle või sulle ei meeldi ja mina tahan hoopis miskit neljandat-viiendat kasutada. Eestikeelne termin lihtsalt on selline, ja nii see on.
Võtke seda lihtsalt kui fakti.

P.S.
Õppige lugema, kamraadid!

Ah jaa! Veel miskit kripeldab keelel.
Nimelt ajab mind sisemiselt kangesti naerma, kui kuulen Vahipataljoni imekäsklusi. Krt teab, kes need kõll välja mõtles, aga koomilised on need küll.
Näiteks: "Püssid, ..."
90-ndate alguses kui tõepoolest püüti piinliku täpsusega taastada eestikeelset sõjandusterminoloogiat ja EW Kaitseväe omaegselt välja töötatud käsklusi, siis olid vastavate instruktorite mõrgised kommentaarid, kui keegi meist taolise sünaga eksis, et - Mees! PÜSSIGA käib su vanaisa jahil, meil on RELVAD. Ja tegelikult kah - EW Kaitseväes oli vastavaks eelkäskluseks "Relvad, ...".
Ja veel - kui taolisele imetabasele eelkäsklusele järgneb mingi laialivalguv täitekäsklus, missugust polegi võimalik fikseeritult täita - " ..., õlale" või veel miskit imelikumat, siis on kõrvaltvaatajale koomika täielik.
Ah, mis ma ikka ... Nagu ma juba eelnevalt ütlesin - pole minu asi seda kritiseerida, kui juba kord see selliselt toimib.
Arvan, et need imekäsklused tekkisid Vahipataljonis samuti, nagu selle praeguse Vahipataljoni aukompanii valvelsammgi. Tehti lihtsalt omast peast oma hea äranägemise järgi, sest neid, kes seda 10-15 aastat tagasi õpetasid ja seda oskasid, enam lihtsalt polnud käepärast võtta (või siis peeti neid mehi noorte novaatorite poolt nende arvastamiseks liialt lubjakateks).

[TTA]

Arvan, et need imekäsklused tekkisid Vahipataljonis samuti, nagu selle praeguse Vahipataljoni aukompanii valvelsammgi. Tehti lihtsalt omast peast oma hea äranägemise järgi, sest neid, kes seda 10-15 aastat tagasi õpetasid ja seda oskasid, enam lihtsalt polnud käepärast võtta (või siis peeti neid mehi noorte novaatorite poolt nende arvastamiseks liialt lubjakateks).

Eip, too püssid õlale oli juba 2000'te alguses teemaks. Normaalse valvelsammu ärakaotamise kohta olen selliseid kõlakaid kuulnud et KVJ'le lihtsalt ei meeldinud vaadata kuidas allüksused, kes ei olnud võibolla nii hoogsalt kui mõned teised enne paraadi rivi drillinud, valvelsammust täieliku komöödia genereerisid.