Henschel Hs P. 75

[Lemet]

Henschel HS projekt 75 (1941 aasta)

Projekt kujutas endast tänaselgi päeval aktuaalset lahingulennuki konstruktsiooniskeemi, mis oli sõjaeelsetel aastatel mitmetes riikides intensiivse poleemika allikaks. Mõningad sarnaste lennukite katseeksemplarid läbisid lennukatsetused veel enne 1945 aastat. Näiteks itaallaste Ambrosini SS4,

ameeriklaste Curtiss XP-55 “Ascender”

http://www.youtube.com/watch?v=ybEDawKLvjE

või jaapanlaste Kyushu J7W Shinden

http://www.youtube.com/watch?v=GDhwLLll ... re=related

Laiema leviku said sellised konstruktsioonid küll alles peale reaktiivmootorite ilmumist
Masin oli mõeldud asendama rasket hävitajat Me-110. Aerodünaamiliste iseärasuste tõttu andis Henschel kontseptsioon võimaluse paigutada raske relvastuse nelja 30 mm suurtükiga Mk.108 lennukikere ninamikku. Kere märkimisväärsed mõõtmed ja koostamistehnoloogia osutusid ideaalseks laia ja raske mootori DB-610 paigaldamiseks, mis koosnes kahest ühendatud mootorist DB605.

Sabakiil paiknes erinevalt traditsioonilisest lennuki all ja kaitses ühtlasi propellerit maaga kokkupuutumisest. Lennukil oli kolm kütusetanki, kaks tiibades ning üks lenduri kabiini taga. Masina meeskond koosnes ühest piloodist, kelle kabiin paiknes umbkaudu lennuki keskosas. Ohuolukorras lennukist lahkumine eeldas (analoogselt Do 335) eelnevalt propelleri puruks laskmist.
Mudelkatsed aerodünaamilises torus andsid küllalti häid tulemusi. Projekt jõudis staadiumisse, mis oleks võimaldanud hakata välja töötama tehnoloogilist ja konstruktsiooni dokumentatsiooni. Selleni asi siiski ei jõudnud. Vaatamata tehniliste teenistuste toele, keeldus Luftwaffe projektist põhjendusel, et “piloodid ei suuda harjuda sellega, et propeller asub lennuki tagaosas saba ees või taga.”



Lennukatsetused oleks pidanud muidugi selgitama, kas niivõrd raske masina oodatav lennuomaduste kasv võimaldab selle kasutamist hävitajana, eeskätt lahingutes viraažidel.

Jõuseade: 1x Daimler-Benzi 613 A/B, 24 silindriline vedelikjahutusega mootor võimsusega 3500 jh, mis liigutab pikal võllil kahte 3,2 m läbimõõduga propellerit.
Mõõdud:
Tiivaulatus 11,3 m
Tiiva noolsus 16 kraadi
Tiiva pindala 28,4 m2
Pikkus 12,2 m
Suurim kõrgus 4,3 m
Stardikaal 7200-7500 kg
Max kiirus(oletatav) 790 km/h 7000 m kõrgusel
Lennulagi 12 000 m
Relvastus 4xMk 108, 30 mm lennuki ninaosas.

[Kilo Tango]

Eee... Muidu tore lugu aga kas sa oleksid nii hea ja korrigeeriksid pisut seda kiiruse numbrit. See oleks küll enneolematu lugu olnud kui propellerlennuk SR-71 ümber ringe oleks lennanud.

[Lemet]

Üks null läks üle võlli jah... Tänud tähelepanu juhtimise eest.

[Kilo Tango]

...Vaatamata tehniliste teenistuste toele, keeldus Luftwaffe projektist põhjendusel, et “piloodid ei suuda harjuda sellega, et propeller asub lennuki tagaosas saba ees või taga.”

See põhjendus on küll üsna veider.

Sedalaadi pealtnäha kiretute väljaütlemiste taga tuleb näha tõsiasja, et Luftwaffe juhtkond käitus (sarnaselt ka teiste riikide militaarostjatega) suht-koht korporatiivselt. Tihtipeale kaitsti oma perset, mis väljendus selles, et uuendused, mille kohta ei osatud seisukohta võtta (samamoodi ka Heinkeli maailma esimesed reaktiivlennukid) lükati lihtsalt kõrvale.

[andrus]

Heinkelil polnud selle projektiga küll mingit pistmist. Ingliskeelsetel lehtedel oli firma nimi õigesti edasi antud, kas tegu ehk tõlkija "parandusega"?

jälle üks näide, et keelt mitte oskav inimene peab sageli leppima võhikute ülejala tehtud tõlgetega, rääkimata juba küsitavast algmaterjali valikust.

[Lemet]

Minu viga, parandus tehtud. Meeldiv, et leidub asjatundjaid, kelle sisulised märkused ja parandused on alati teretulnud.

[Castellum]

jälle üks näide, et keelt mitte oskav inimene peab sageli leppima võhikute ülejala tehtud tõlgetega, rääkimata juba küsitavast algmaterjali valikust.

Võiks ikka selliste hinnangutega pisut tagasihoidlikum olla...aga foorumlased peavad paraku tihti leppima ülejala tehtud hinnangute ja kommentaaridega...

Materjal on ju täitsa hea - ehk leidub kuskil ka mõni tänapäevasem uurimus või arvamus, miks siis projekt ikkagi põhja lasti? See propellerijutt meenutab ju neid igapäevaseid ametiasutustest saadavaid pabereid, millel otsitud formaalne põhjendus peal?

[urmas]

luft46.com täis sarnaseid projekte, mõni ulmelisem mõni reaalsem....

[Tiam]

See põhjendus on küll üsna veider.

Sedalaadi pealtnäha kiretute väljaütlemiste taga tuleb näha tõsiasja, et Luftwaffe juhtkond käitus (sarnaselt ka teiste riikide militaarostjatega) suht-koht korporatiivselt. Tihtipeale kaitsti oma perset, mis väljendus selles, et uuendused, mille kohta ei osatud seisukohta võtta (samamoodi ka Heinkeli maailma esimesed reaktiivlennukid) lükati lihtsalt kõrvale.

Väga õige tähelepanek, sama moodi ju tegelikult otsustati poliitiliselt Luftwaffe massihävitajaks teha Me109, kuigi kõigis põhilistes punktides oli tema peamine rivaal He100 parem (odavam toota ning paremate kiirus ja manööverdusnäitajatega). Samuti raskehävitaja Me110 tootmisesse surumine ja arendamine (He100 arvelt jällegi).

Samuti ei võetud tootmisesse ei Fiat G55 ega ka Reggiane Re2005 tüüpi hävitajaid, kuigi 1943 tehtud Kurt Tanki kaasanud testides näitasid mõlemad lennukid ennast parematena kui FW190 kui ka Me109. Kurt Tank ütles 1943 vist Fiat G55 kohta, et see on parim hävitaja, mis teljeriikidel hetkel relvastuses on.

[EOD]

Heinkel 100 oli küll väga heade lennuomadustega, kuid keerukas ja õrn jahutussüsteem tegid selle masina lahingus kasutamise praktiliselt võimatuks. Juba tavalise vintpüssikuuli tabamus võis saada masinale saatuslikuks. Seega siin oli küll valik õige.

[andrus]

Minu viga, parandus tehtud. Meeldiv, et leidub asjatundjaid, kelle sisulised märkused ja parandused on alati teretulnud.

Sõbralik soovitus, postita vähem - esiteks väiksemas arvus postitustes on võimalik teha vähem vigu, teiseks jääb rohkem aega viimistleda igat üksikut postitust.

Materjal on ju täitsa hea - ehk leidub kuskil ka mõni tänapäevasem uurimus või arvamus, miks siis projekt ikkagi põhja lasti? See propellerijutt meenutab ju neid igapäevaseid ametiasutustest saadavaid pabereid, millel otsitud formaalne põhjendus peal?

Oled sa kindel, et põhjendus ei ole mõne käsipatu harrastaja, vabandust luftwaffe 46 austaja, väljamõeldis? Sellised projekte oli Saksamaal ilmselt jalaga segada, aga tundub, et seal oli otsustamas siiski arukaid inimesi, kes said aru, et kolbmootoriga lennukid olid oma arengupiiri lähedale jõudmas - keskendusid paari massihävitaja tootmisele/täiustamisele ja arendasid perspektiivikaid reaktiivlennukeid.

Väga õige tähelepanek, sama moodi ju tegelikult otsustati poliitiliselt Luftwaffe massihävitajaks teha Me109, kuigi kõigis põhilistes punktides oli tema peamine rivaal He100 parem (odavam toota ning paremate kiirus ja manööverdusnäitajatega). Samuti raskehävitaja Me110 tootmisesse surumine ja arendamine (He100 arvelt jällegi).

loetled äkki need "kõik põhilised punktid"?

Samuti ei võetud tootmisesse ei Fiat G55 ega ka Reggiane Re2005 tüüpi hävitajaid, kuigi 1943 tehtud Kurt Tanki kaasanud testides näitasid mõlemad lennukid ennast parematena kui FW190 kui ka Me109. Kurt Tank ütles 1943 vist Fiat G55 kohta, et see on parim hävitaja, mis teljeriikidel hetkel relvastuses on.

Et võetakse mingi suvaline, mitte saksa tehaste tehnoloogia jaoks välja töötatud lennuk ja asutakse kohe tootma? Ja kõik alltöövõtjad lähevad ka kohe üle uute detailide tootmisele? Loetle siingi neid "põhilisi punkte", milles itaalia lennukid paremad olid kui Fw ja Me? Ühtlasi võid ka kohe ära mainida, millised lahendused Kurt Tank enda Fw190D ja Ta152 peale üle võttis itaalia lennukitelt?

[Würger 190G]

Samuti ei võetud tootmisesse ei Fiat G55 ega ka Reggiane Re2005 tüüpi hävitajaid, kuigi 1943 tehtud Kurt Tanki kaasanud testides näitasid mõlemad lennukid ennast parematena kui FW190 kui ka Me109. Kurt Tank ütles 1943 vist Fiat G55 kohta, et see on parim hävitaja, mis teljeriikidel hetkel relvastuses on.

MC 205 Veltro oli ilus ja hea ka. Aga kõik need kolm nn 5-seeria hävituslennukit võlgnesid oma head tehnilised näitajad Daimler-Benz DB 605 mootorile. Itaalias oli krooniline võimsate lennukimootorite puudus.

[T-62]

Sama sõbralik soovitus: ära üldse postita - ei tee ka vigu
P.S. eksimatuid inimesi pole olemas.

Minu viga, parandus tehtud. Meeldiv, et leidub asjatundjaid, kelle sisulised märkused ja parandused on alati teretulnud.

Sõbralik soovitus, postita vähem - esiteks väiksemas arvus postitustes on võimalik teha vähem vigu, teiseks jääb rohkem aega viimistleda igat üksikut postitust.

Materjal on ju täitsa hea - ehk leidub kuskil ka mõni tänapäevasem uurimus või arvamus, miks siis projekt ikkagi põhja lasti? See propellerijutt meenutab ju neid igapäevaseid ametiasutustest saadavaid pabereid, millel otsitud formaalne põhjendus peal?

Oled sa kindel, et põhjendus ei ole mõne käsipatu harrastaja, vabandust luftwaffe 46 austaja, väljamõeldis? Sellised projekte oli Saksamaal ilmselt jalaga segada, aga tundub, et seal oli otsustamas siiski arukaid inimesi, kes said aru, et kolbmootoriga lennukid olid oma arengupiiri lähedale jõudmas - keskendusid paari massihävitaja tootmisele/täiustamisele ja arendasid perspektiivikaid reaktiivlennukeid.

Väga õige tähelepanek, sama moodi ju tegelikult otsustati poliitiliselt Luftwaffe massihävitajaks teha Me109, kuigi kõigis põhilistes punktides oli tema peamine rivaal He100 parem (odavam toota ning paremate kiirus ja manööverdusnäitajatega). Samuti raskehävitaja Me110 tootmisesse surumine ja arendamine (He100 arvelt jällegi).

loetled äkki need "kõik põhilised punktid"?

Samuti ei võetud tootmisesse ei Fiat G55 ega ka Reggiane Re2005 tüüpi hävitajaid, kuigi 1943 tehtud Kurt Tanki kaasanud testides näitasid mõlemad lennukid ennast parematena kui FW190 kui ka Me109. Kurt Tank ütles 1943 vist Fiat G55 kohta, et see on parim hävitaja, mis teljeriikidel hetkel relvastuses on.

Et võetakse mingi suvaline, mitte saksa tehaste tehnoloogia jaoks välja töötatud lennuk ja asutakse kohe tootma? Ja kõik alltöövõtjad lähevad ka kohe üle uute detailide tootmisele? Loetle siingi neid "põhilisi punkte", milles itaalia lennukid paremad olid kui Fw ja Me? Ühtlasi võid ka kohe ära mainida, millised lahendused Kurt Tank enda Fw190D ja Ta152 peale üle võttis itaalia lennukitelt?

[UR]

Ka USA P-51 Mustangi vöis alla tuua yksainus önnelik kuulike jahutuses, on mulle körva jäänd veteranide meenutustest. Aga kasutatai ikkagi ja veel aastaid pärast söda.

[Tiam]

MC 205 Veltro oli ilus ja hea ka. Aga kõik need kolm nn 5-seeria hävituslennukit võlgnesid oma head tehnilised näitajad Daimler-Benz DB 605 mootorile. Itaalias oli krooniline võimsate lennukimootorite puudus.

Kus ma olen midagi teistmoodi väitnud või öelnud, et itaallastel oli parem mootor???????? Lihtsalt deforseeritud itaalias toodetud DB605 (-100hj võrreldes saksamaal toodetud DB605) kasutavad Re2005 ja G55 olid paremad lennukid kui sama mittedeforseeritud mootorit kasutavav Me109.

G55 ja Re2005 ei ole väga võrreldavad lennukid Machi C205. Kõik viited nendelt itaalia lenduritelt, kes on lennanud nii C205 kui ka kas siis G55 või Re2005 teevad selles võrdluses C205/C202 maha.

Et võetakse mingi suvaline, mitte saksa tehaste tehnoloogia jaoks välja töötatud lennuk ja asutakse kohe tootma? Ja kõik alltöövõtjad lähevad ka kohe üle uute detailide tootmisele? Loetle siingi neid "põhilisi punkte", milles itaalia lennukid paremad olid kui Fw ja Me? Ühtlasi võid ka kohe ära mainida, millised lahendused Kurt Tank enda Fw190D ja Ta152 peale üle võttis itaalia lennukitelt?

Kus ma olen kopeerimisest rääkinud??????
Minu point põhineb sellel:

The tests began 20 February 1943 with the German commission very impressed by the Italian aircraft, the G.55 in particular. In general, all the Serie 5 fighters were very good at low altitudes, but the G.55 was also competitive with its German opponents in term of speed and climb rate at high altitudes still maintaining superior handling characteristics. The definitive evaluation by the German commission was "excellent" for the G.55, "excellent" for the Re.2005 but very complicated to produce and "average" for the C.205. Oberst Petersen defined the G.55 "the best fighter in the Axis" and immediately telegraphed his impressions to Goering. After listening the recommendations of Petersen, Milch and Galland, a meeting held by Goering on 22 February 1943 voted to produce the G.55 in Germany..........
The interest in the G.55 program was still high after the Armistice. In October 1943, Kurt Tank, who previously personally tested a G.55 in Rechlin, having nothing but praise for the aircraft, was in Turin to discuss G.55 production............

But one British fighter pilot and fighter leader of World War II, G. Capt. Duncan Smith, DSO DFC, greatly respected this aircraft:
The Re.2005 'Sagittario' was a potent aircraft. Having had a dog-fight with one of them, I am convinced we would have been hard pressed to cope in our Spitfires operationally, if the Italians or Germans had had a few Squadrons equipped with these aircrafts at the beginning of the Sicily campaign or in operations from Malta. Fast, and with excellent manoeuvrability, the Re.2005 was altogether a superb aeroplane. Neither the Macchi 205 nor the Me 109G measured up to the capabilities of the Re.2005 series in manoeuvrability or rate of climb. I think it was easily the best aircraft Italy produced. It is a pity that no Re.2001/5s survive this day because they were fine examples of Italian engineering craftsmanship.

Lisaks hulk neid itaalia pilootide positiivseid võrdlusi Fiat G55 ja Re2005 kohta, kes olid ise lennanud nii Me109 Gustaviga kui ka siis ühega itaalia toodangust (G55 või Re2005)

Hiljem otsin täpsemad Kurt Tanki hinnangud välja. ww2aicraft foorumis üks itaallane oli need ühest raamatust ilusti tsiteerinud.

Sama sõbralik soovitus: ära üldse postita - ei tee ka vigu
P.S. eksimatuid inimesi pole olemas.

Eksid siin kahjuks, kasutaja andrus on eksimatu inimene. See lubab tal siin sõimavas laadis minusuguseid amatööre harida.