Ajaloost niipalju, et vedurite ehitust alustati 1942. Tootsid neid siusliselt kõik Saksamaa veduritehased kokku üle 8000 masina. Ehitati neid spetsiaalselt sõja jaoks, mistõttu olid ainult olulised pinnad ja detailid töödeldud, sellega võideti aega ja hoiti kokku raha ning materjali. Leida võib neid tänapäeval pea kõigist Euroopa riikidest, ka Venemaalt. Sibul kahmas suurel hulgal neid vedureid peale sõda endale ning tegi oma laiusele ringi. Piirilinnades (nagu Brest jne) olid osa vedureid ka euro laiusele (teadagi miks). Sõja ajal liikus Tapa depoos 6 BR 52 vedurit, Tallinnas neid polnud. Peale sõda tõi venelane neid suuremal hulgal Eestisse, viimane neist on säilitatud Haapsalu raudteemuusuemis.








