Pärast vedurit pöördusin tagasi oma põhiliste liistude juurde. Võtsin kapi otsast ühe kevadel ostetud mudeli ja hakkasin raviprotseduuriga taas pihta. Tegu on siis ICM 1/48 luurelennukiga Hs-126A-1. Tavaline ICM kvaliteet, kritiseerida tuleb saba osa kus kiil ei ole kerega ühel teljel vaid vaatab veidi vasakule ja stabilisaatori pooled ei ole täpselt ühel kõrgusel. Seetõttu on saba veidi väärakas. Teiseks kohaks kus tuleb kiruda ukrainlaste läbimõtlematust on teliku rataste konsoolide kinnitus teliku külge - ei mingit fiksaatorit või muud taolist lihtsalt kaks siledat pinda mis tuleb kokku liimida. Liitekoht on kergesti murduv. Kolmas koht on tiib ja selle kinnitus. Tiib on tehtud väga massiivne mistõttu ka üpris raske - seda oleks saanud kergemaks teha kui seinad õhemad oleksid. Tiiva toed on peenikesed ja vedelast ning haprast plastikust, purunevad juba kergesti näpu vahele võttes (ka mitmed muud detailid). Kui lennukit liigutad, siis tiib väriseb kere küljes nagu süldi kallerdis. Plastiku valik on igatahes ebaõnnestunud. Võrdluseks võib tuua Hasegawa plastiku, mis on tunduvalt kõvem. Aga kokku ma ta sain võtke heaks või pange pahaks.
Ajaloo küljelt nagu minu haiguse puhul ikka on tegu Eestis kasutusel olnud lennukiga. Originaal kuulus luureüksusele 4.(H)SAGr 21, mis 1941. aastal paiknes Viljandis, siis Põltsamaal ja hiljem Saaremaal. Sellest masinast oli siin foorumis ka foto Viljandi lennuväljalt mingis teises teemas.
kogu lugu näete siit:
http://nagi.ee/photos/FWAnton/sets/293499/
