Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?
Minust on vist saadud pisut valesti aru.
Mul ei olnud mõttes, et likvideerida KRK-d, vaid nimetada nende staabid ümber brigaadi staapideks järgides ajaloolist traditsiooni.
Kirde KRK staap = 1. jalaväebrigaadi staap (alluvuses Viru, Suurtükk, Pioneer, Õhutõrje, Staabi-ja tagalapat),
Lõuna KRK staap = 2. jalaväebrigaadi staap (alluvuses Kup, Staabi- ja tagalapat),
Lääne KRK staap = 4. jalaväebrigaadi staap,
Põhja KRK staap = 3. soomusbrigaadi staap (alluvuses Scouts, Kalev, Tagalapat, staabikompanii, sidekompanii, välismissioonid).
Erand oleks vaid Põhja KRK, mille töö võtaks üle praegune 1. jv-brigaadi staap, mis formeeritaks aga ümber 3. soomusbrigaadi staabiks. Vahipataljonist tuleks samas eraldada jalaväekompanii, mis viia üle virru või Võrru ja allutada ülejääv SP-kompanii loogiliselt kv SP-teenistusele. Nii ei jääkski Maaväel sealt enam midagi juhtida. Küll kuluks üks SP kompanii juurde formeerida, et tseremoniaalosa tagada. Lisaks vahetaks Sidepati ja Vahipati linnakud.
Nagu juba kirjutati, siis tänane KRK-de relvastus, ettevalmistus ega struktuur ei võimalda otseselt mingit suuremastaabilist sissisõja pidamist. Samuti ei ole juba viimased 5-10 aastat ajateenistuses (peale selle lühendamist) õpetatud vastavat taktikat ning ega seda poleks ka enam võimalik teha, sest puudub ressurss.
Need "KRK-d" peaksid olema siiski võimelised vaenlast viivitades taanduma sisemaa poole lääne- või loodesuunas. Kokkuvõttes ongi nad SA pigem brigaadi, kui mingi kummalise maakaitsemoodustise näolised asjad. Nimi lihtsalt teeks asja pisut militaarsemaks, arusaadavamaks ja loogilisemaks.
Sissindus ja tõeline maakaitsevõitlus peab jääma KL ülesandeks. Selleks peab KL loobuma (Leesiku ajal algatatud ja tänaseni kahtlase sisuga) pooletoobiste (ja tavarservistidega kokku segatud) maakaitsepataljonidega susserdamisest ja keskenduma kergete ja mobiilsete kompanii- ja rühma VG ettevalmistamisele. See vastaks ka KL reaalsele taktikalisele võimekusele. Need kompanii VG-d (mida oleks võimalik jagada-hajutada iseseisvateks rühm-VG-deks) alluksid SA operatiivselt kohaliku brigaadi staabile ja täidaksid vastavalt olukorrale järgnevaid ülesandeid:
1) kohaliku brigaadi tiibade ja tagala julgestamine ning vaenlase eriüksuste püüdmine,
2) edasi tungiva vaenlase varitsemine ja üllatusrünnakud tiibadele ja tagalale,
3) vaenlasele tegevuse tagamiseks vajaliku infrastruktuuri ootamatu rivist välja viimine tema tagalas
4) luureandmete kogumine vaenlase tagalas ja edastamine regulaarüksustele (kaugluure).
Iga KRK kohta peaks olema u 3-4 sellist kompanii VG, mida oleks võimalik vastavalt vajadusele jagada-hajutada u 9-10 ks rühma VG-ks. Eesti peale siis kokku 35-40 korralikku rühma VG kokku nii 2000 tubli võitlejaga, millest oleks minumeelst esialgu vaenlasele peavalu ja segadust kui palju.
Mul ei olnud mõttes, et likvideerida KRK-d, vaid nimetada nende staabid ümber brigaadi staapideks järgides ajaloolist traditsiooni.
Kirde KRK staap = 1. jalaväebrigaadi staap (alluvuses Viru, Suurtükk, Pioneer, Õhutõrje, Staabi-ja tagalapat),
Lõuna KRK staap = 2. jalaväebrigaadi staap (alluvuses Kup, Staabi- ja tagalapat),
Lääne KRK staap = 4. jalaväebrigaadi staap,
Põhja KRK staap = 3. soomusbrigaadi staap (alluvuses Scouts, Kalev, Tagalapat, staabikompanii, sidekompanii, välismissioonid).
Erand oleks vaid Põhja KRK, mille töö võtaks üle praegune 1. jv-brigaadi staap, mis formeeritaks aga ümber 3. soomusbrigaadi staabiks. Vahipataljonist tuleks samas eraldada jalaväekompanii, mis viia üle virru või Võrru ja allutada ülejääv SP-kompanii loogiliselt kv SP-teenistusele. Nii ei jääkski Maaväel sealt enam midagi juhtida. Küll kuluks üks SP kompanii juurde formeerida, et tseremoniaalosa tagada. Lisaks vahetaks Sidepati ja Vahipati linnakud.
Nagu juba kirjutati, siis tänane KRK-de relvastus, ettevalmistus ega struktuur ei võimalda otseselt mingit suuremastaabilist sissisõja pidamist. Samuti ei ole juba viimased 5-10 aastat ajateenistuses (peale selle lühendamist) õpetatud vastavat taktikat ning ega seda poleks ka enam võimalik teha, sest puudub ressurss.
Need "KRK-d" peaksid olema siiski võimelised vaenlast viivitades taanduma sisemaa poole lääne- või loodesuunas. Kokkuvõttes ongi nad SA pigem brigaadi, kui mingi kummalise maakaitsemoodustise näolised asjad. Nimi lihtsalt teeks asja pisut militaarsemaks, arusaadavamaks ja loogilisemaks.
Sissindus ja tõeline maakaitsevõitlus peab jääma KL ülesandeks. Selleks peab KL loobuma (Leesiku ajal algatatud ja tänaseni kahtlase sisuga) pooletoobiste (ja tavarservistidega kokku segatud) maakaitsepataljonidega susserdamisest ja keskenduma kergete ja mobiilsete kompanii- ja rühma VG ettevalmistamisele. See vastaks ka KL reaalsele taktikalisele võimekusele. Need kompanii VG-d (mida oleks võimalik jagada-hajutada iseseisvateks rühm-VG-deks) alluksid SA operatiivselt kohaliku brigaadi staabile ja täidaksid vastavalt olukorrale järgnevaid ülesandeid:
1) kohaliku brigaadi tiibade ja tagala julgestamine ning vaenlase eriüksuste püüdmine,
2) edasi tungiva vaenlase varitsemine ja üllatusrünnakud tiibadele ja tagalale,
3) vaenlasele tegevuse tagamiseks vajaliku infrastruktuuri ootamatu rivist välja viimine tema tagalas
4) luureandmete kogumine vaenlase tagalas ja edastamine regulaarüksustele (kaugluure).
Iga KRK kohta peaks olema u 3-4 sellist kompanii VG, mida oleks võimalik vastavalt vajadusele jagada-hajutada u 9-10 ks rühma VG-ks. Eesti peale siis kokku 35-40 korralikku rühma VG kokku nii 2000 tubli võitlejaga, millest oleks minumeelst esialgu vaenlasele peavalu ja segadust kui palju.
Ma kopin siia ka siin ühes teises teemas Peeter Suure Merekindluse kohta käiva alt oma jutu nelja Tallinna brigaadi kohta:
"Sellel teemal olen ma erinevat meelt Putkineniga. Mina pean Peeter Suure Merekindluse Maaliini taasloomist igati õigustatuks. Miks ma nii arvan:
Selle kaugus ja sügavus on optimaalsed. Lisaks võiks see hõlmata ka Ämari ümbrust. Loomulikult peaks kasutusele võtma seni rajatud punkrid jne, kuid see oleks vaid mõni % maa-alustest rajatistest. Kõik käigud oleks omavahel ühendatud ja moodustaks nn "vaiba", ehk siis sisuliselt mistahes asukohas oleks maapealsetel liikuvatel üksustel maa-alune tugi. Tugi sisaldaks moona, elektrit, vett, arstiabi, sidet jne.
See pole mõttetu kulutus, sest enamus rahast jääks Eestisse (tsement Kundast jne) mitte ei kaoks välismaale. Töö ei vaja erioskusi. Paljusid objekte saaks väga erineval moel kasutada tsiviilkäibes, tuues tagasi kulutatud raha.
Eesti ei saa loota vaid mööda maad ringi liikuvatele mob üksustele. Väga suur arv mehi (ja naisi) ei suuda (vanus, tervis jne) osaleda sellises ringijooksmises. Sellises kaitsetegevuses aga saavad nad hakkama suurepäraselt. Lisaks otsesele sõjategevusele vastase vastu on vaja tagada ka tsiviilelu. Paljud tsiviilfunktsioonid võiksid ka rahuajal paikneda nendes samades ruumides, kus nad asuks sõja korral.
Sellise süsteemi olemasolul saab reservistide koondamiskohad hajutada kogu sellele alale. Üksusi loodaks suurel hajutatud maa-alal, mitte vastasele teada olevate tegevväeosade alal.
Suurtükiväe moona saaks lähimast maa-alusest laost. Tulepositsioon ei pea asuma vahetult väljapääsu juures. Tulistades välja teatud koguse viidaks suurtükid kiirelt mujale.
Isegi kui vastasel oleks kogu süsteemi plaan ei muudaks see oluliselt selle efektiivsust. Kogu süsteem peakski arvestama sellega, et vastasel on olemas plaanid. Süsteem ei tohiks olla ülispetsiifiline. Ruumid peaks olema võimalikult universaalsed nii, et seal saaks tegeleda mistahes tegevusega.
Ma räägin väe suurusest 4 brigaadi. Brigaadide aluse moodustavad 4 tugevdatud jalaväepataljoni, suurtükipataljon (analoog 24 * D-30) ja ÕT kompanii/pataljon. Kogu tagalateenistus on sisuliselt jalaväepataljonide tasemel. See pataljon koosneks neljast kaitseotstarbelisest kompaniist, ühest ründekompaniist, 120 mm MP kompaniist ja staabikompaniist( sh ÕT rühm). Kohe komplekteerimise alguses hakatakse looma kõiki kompaniisid samaaegselt, juba rühmasuuruses koosseisus hakatakse täitma kompanii ülesandeid. Kompaniide tegevkoosseis kasvaks reservistide arvelt kiiresti, pataljoni suurus võiks küündida kuni 800 isikuni. Pataljonil on oma kindlustatud tegevuspiirkond raadiusega 4 ... 5 km ning see kattub servaaladel teiste pataljonide omadega.
See on lühikokkuvõte palju mahukamast analüüsist.
PS! Iga pataljon peab olema valmis jooksvalt varustama sellel alal loodavaid muid üksususi, seda nii käsirelvadega, laskemoonaga jne. Rahuaja ladudest käiks kiire laialivedu. Lisaks peab kogu süsteem näiteks varustama isikuid toiduga, see eeldab kuu aja pikkuse kampaania tarbeks pataljoni tagavarasid alates 3 000 portsinit päevas, see teeb 100 000 söögikorda. Kus siin on meie kaitsevõimekus?
Putkinenile lisaks seda, et kui meil Eestis teha tunnel 12 ... 15 m sügavusele siis meil pole seal vastas mitte graniit vaid settekivim. Läbimine on kordades kiirem, kuid vaja on betoneerimist. Samas edasiliikumise kiirus ei kannata, sest käigu lagi ise kannab ning ehitamine on suhtkoht lihtne."
"Sellel teemal olen ma erinevat meelt Putkineniga. Mina pean Peeter Suure Merekindluse Maaliini taasloomist igati õigustatuks. Miks ma nii arvan:
Selle kaugus ja sügavus on optimaalsed. Lisaks võiks see hõlmata ka Ämari ümbrust. Loomulikult peaks kasutusele võtma seni rajatud punkrid jne, kuid see oleks vaid mõni % maa-alustest rajatistest. Kõik käigud oleks omavahel ühendatud ja moodustaks nn "vaiba", ehk siis sisuliselt mistahes asukohas oleks maapealsetel liikuvatel üksustel maa-alune tugi. Tugi sisaldaks moona, elektrit, vett, arstiabi, sidet jne.
See pole mõttetu kulutus, sest enamus rahast jääks Eestisse (tsement Kundast jne) mitte ei kaoks välismaale. Töö ei vaja erioskusi. Paljusid objekte saaks väga erineval moel kasutada tsiviilkäibes, tuues tagasi kulutatud raha.
Eesti ei saa loota vaid mööda maad ringi liikuvatele mob üksustele. Väga suur arv mehi (ja naisi) ei suuda (vanus, tervis jne) osaleda sellises ringijooksmises. Sellises kaitsetegevuses aga saavad nad hakkama suurepäraselt. Lisaks otsesele sõjategevusele vastase vastu on vaja tagada ka tsiviilelu. Paljud tsiviilfunktsioonid võiksid ka rahuajal paikneda nendes samades ruumides, kus nad asuks sõja korral.
Sellise süsteemi olemasolul saab reservistide koondamiskohad hajutada kogu sellele alale. Üksusi loodaks suurel hajutatud maa-alal, mitte vastasele teada olevate tegevväeosade alal.
Suurtükiväe moona saaks lähimast maa-alusest laost. Tulepositsioon ei pea asuma vahetult väljapääsu juures. Tulistades välja teatud koguse viidaks suurtükid kiirelt mujale.
Isegi kui vastasel oleks kogu süsteemi plaan ei muudaks see oluliselt selle efektiivsust. Kogu süsteem peakski arvestama sellega, et vastasel on olemas plaanid. Süsteem ei tohiks olla ülispetsiifiline. Ruumid peaks olema võimalikult universaalsed nii, et seal saaks tegeleda mistahes tegevusega.
Ma räägin väe suurusest 4 brigaadi. Brigaadide aluse moodustavad 4 tugevdatud jalaväepataljoni, suurtükipataljon (analoog 24 * D-30) ja ÕT kompanii/pataljon. Kogu tagalateenistus on sisuliselt jalaväepataljonide tasemel. See pataljon koosneks neljast kaitseotstarbelisest kompaniist, ühest ründekompaniist, 120 mm MP kompaniist ja staabikompaniist( sh ÕT rühm). Kohe komplekteerimise alguses hakatakse looma kõiki kompaniisid samaaegselt, juba rühmasuuruses koosseisus hakatakse täitma kompanii ülesandeid. Kompaniide tegevkoosseis kasvaks reservistide arvelt kiiresti, pataljoni suurus võiks küündida kuni 800 isikuni. Pataljonil on oma kindlustatud tegevuspiirkond raadiusega 4 ... 5 km ning see kattub servaaladel teiste pataljonide omadega.
See on lühikokkuvõte palju mahukamast analüüsist.
PS! Iga pataljon peab olema valmis jooksvalt varustama sellel alal loodavaid muid üksususi, seda nii käsirelvadega, laskemoonaga jne. Rahuaja ladudest käiks kiire laialivedu. Lisaks peab kogu süsteem näiteks varustama isikuid toiduga, see eeldab kuu aja pikkuse kampaania tarbeks pataljoni tagavarasid alates 3 000 portsinit päevas, see teeb 100 000 söögikorda. Kus siin on meie kaitsevõimekus?
Putkinenile lisaks seda, et kui meil Eestis teha tunnel 12 ... 15 m sügavusele siis meil pole seal vastas mitte graniit vaid settekivim. Läbimine on kordades kiirem, kuid vaja on betoneerimist. Samas edasiliikumise kiirus ei kannata, sest käigu lagi ise kannab ning ehitamine on suhtkoht lihtne."
Lihtsustatult pean mina VG-sid vastase liikumise peasuundades liikuvate vägede pidurdajateks. Sissid aga on pigem need, kes juba mööda läinud läinud vastase jõudude varustamist häirivad. Paljuski on vahe tegemine tinglik, see on kui skaala poolitamine kus ühes otsas on kaevikusõdur ja teises otsas metsavend, kes end peidab ja aastas kolm pauku revolvrist teeb. VG on siis skaala keskmest rindesõduri poole jääv osa ning siss skaala keskosast metsavenna poole jääv osa.
Tallinna brigaadide rahuaegse koosseisu moodustaks iga bataljoni üks ajateeniajate kompanii (moodustab rahuaegse koondbataljoni), bataljonide staabituumik + brigaadide otsealluvad üksused, mis on komplekteeritud sõjaaegsest koosseisust 1/3 ulatuses, millest ajateenijad moodustavad umbes poole. Hästi organiseeritud reservistide koondamine (see on Tallinna lähedal kergem kui mujal, lisaks siin on ka potentsiaalseid reserviste rohkem) tagab üksuste kiire (24 ... 48 h) viimise sõjaaegse kooseisuni.
Tallinna brigaadide rahuaegse koosseisu moodustaks iga bataljoni üks ajateeniajate kompanii (moodustab rahuaegse koondbataljoni), bataljonide staabituumik + brigaadide otsealluvad üksused, mis on komplekteeritud sõjaaegsest koosseisust 1/3 ulatuses, millest ajateenijad moodustavad umbes poole. Hästi organiseeritud reservistide koondamine (see on Tallinna lähedal kergem kui mujal, lisaks siin on ka potentsiaalseid reserviste rohkem) tagab üksuste kiire (24 ... 48 h) viimise sõjaaegse kooseisuni.
Minu pakutud brigaadide sõjaaegne kooseis olekski umbes 4000 isikut (4*800 tugevdatud bataljonides ja 800 muudes brigaadi üksustes), rahuajal umbes 1000.Qtec kirjutas: Siia lihtsalt kommentaariks, et üldjuhul liigutakse maailmas 4000 isikkoosseisuga brigaadide poole, et anda neile suuremat paindlikkust.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Täiesti ebareaalne ülesande püstitus. Tuleme taas tagasi selle juurde, palju on allüksuse elementaartaseme saavutamiseks vaja harjutada igal aastal, kui palju tegelikult harjutatakse (milline on 1. võimalused kutsuda inimest igal aastal 1-2 kuuks armeesse 2. kuidas riik seda toetab - nt kaitsmisega tööandja omavoli vastu).indus ja tõeline maakaitsevõitlus peab jääma KL ülesandeks
Täna on seis, et ainukesed, kes suudadad arvestatavalt kohal käia on
1. tõsised friigid - neid on käputäis ja nad on paremates üksustes hõivatud juba
2. noored õpilased/üliõpilased, kel pole veel erilisi kohustusi.
Mingit maakaitset ilma KV reserve kaasamata EI OLE VÕIMALIK teha. Tõenäoliselt saavadki VG-d ja luurerühmad lähimal kümnendil ainsaks KL allüksuseks, tasemel on. Need kompaniid ja pataljonid on lihtsalt....eluvõõras fantaasia, mida meie regulaararmee arusaamaga kolonelid-kindralid ei taipa ega taipa...
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kulla sõber, armeed ehitataksegi üles toimimaks keskkonnas, kus asjad ei lähe plaanipäraselt ning vastane tegutseb su plaanide vastu. Armee, mis sellises olukorras välja ei vea, on vilets armee lihtsalt.tommy kirjutas:See Gruusia-põhine demagoogia hakkab ära tüütama...
Gruusia armee sai hakkama kõigega, milleks ta oli loodud, ehk siis separatistide relvaüksuste purustamisega ja (loogiliselt) sellele järgnema pidanud riigi ühendamisega...Et sekkus ülekaalukas suurriik, millega selgelt polnud arvestatud, on kivi mitte niiväga sõjaväelaste kapsaaeda...
Kui see rutiin on võetud 1:1 üle põhjusel, et hetkel plaane koostav kolonel õppis selle või tolle riigi akadeemias ja talle tundus, et see on huvitav plaan....siis tulemus ei tule suurt parem kui ilma plaanita. Kogu asi algab riigi olustikku sobivast kontseptsioonist ja mina nt ei näe, et meil olemasolev kontseptsioon oleks maksimaalse heidutuse/kulu suhtega. On natuke seda, natuke toda ja täiesti pole suurt midagi.On vaja ka aega, harjutada, treenida....Et tekiks sissekujunenud taktika, rutiin....süsteemne käitumine...
Oh, see on omaette teema, mida saab jahuda lõputult. Kui paljud peavad selle mõne lennuki allatulistamist suureks eduks, siis tasuks meenutada, et peale venelaste esimest SAM sweepi lõpetaski nende õhukaitse tegevuse.Nt., BUK-tõrjesüsteemid sai Gruusia kätte 2008-aasta esimestel kuudel...Poole aasta pärast tuli lahingusse astuda...Milline võiski olla nende lahinguline efektiivsus...reaalsuses polnudki..
Meie probleem pole mitte struktuur see või too, vaid kõik hakkab peale sellest, et meil fantaseeritakse liigselt. Me võime kopeerida soomlaste valmidusprikaadit, kuid tõde on selles, et soomlaste iga-aastane "kevadtorm" on 18 000 mehe suurune ja kus on võimalik saada korralik praktika. Meie Kevadtorm on sisuliselt pataljoni harjutus brigaadi raamistikus ja Siilid-värgid on kompanii harjutused pataljoni raamistikus (pataljon saab kokku paariks päevaks).Nüüd, meile...
See et rahuajal tegutseb väeüksus brigaadi formaadis, on üks asi...Väeosad vajavad ülalpidamist/majandamist ja eksisteerima peab mingi kindel struktuur...See ei tähenda, et rangelt selle järgi tuleb astuda lahingusse ka sõja ajal..Kas tegutsetakse brigaadi suuruse üksusega, formeeritakse selle baasil mingeid väiksemaid lahingugruppe jms. saab selgeks siis kui aeg on käes....Peab olema võimekus tegutseda vastavalt olukorrale, situatsioonile, vastasele...Nt. lahingutes Bagdadi tänavatel saatsid Abrams tanke jälaväekattena hoopis pioneerid ja "Paladin" liikurkahurite meeskonnad...Lihtsalt, olukord kujunes selline välja...
Ehk kui meie taktikaline lagi on KV-s kompanii ja KL-s rühm (hummel), siis tuleb oma plaanid ka sellest lähtudes teha, mis reaalselt töötab. Või teha väljaõppe kontseptsioon selline, et need suuremad üksused ka reaalselt koos töötanud oleksid. Tehes sõjaplaanid kaks astet kõrgemate üksuste peale on tulemuseks nende üksuste fiasko mõne päevaga. Kui vaadata relvapoes ringi, siis tänapäeval on paljud brigaadi taseme tulejõuga asjad võimalik ka sõduril juba seljas tassida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Sven - siin on nüüd seltskond lapsemeelseid lahti saanud.Kindralite kokkutulek siin! Kõik räägivad brigaadidest ja ühtlasi planeeritakse Tallinna kaitset.
VG on ju ainult rühm. Peaks selle väikse rühma asjad selgeks arutama.
Neil kõigil on pea täis struktuure, mis mõnel puhul on isegi "osa suuremast analüüsist".
... iseasi on see, kas inimesed saavad üldse aru, mis asi on analüüs?! Või kas antud kohas tuleks analüüsi asemel kasutada sünteesi ...Algne teema oli vist võitlusgrupp
Algne teema oli vist võitlusgrupp? Mida teeb 50 meheline kergejalaväe rühm (vabandust meil vist nüüd popiks "Võitlusgrupiks nimetatud), kes käivad koos kord või kaks kuus ja kärutavad ringi maleva parima tehnikaga ja vehivad modifitseeritud relvadega, kelle üks suurtest juhtidest käib "KK" järgi 2 x2 päeva s Soomes õppimas esmaseid metsavõitluse tarkusi. Kas tegemist KV allakäiguga või oleme idiootidega või on meie pead kandilised.
Andke andeks Juhani kannatlikkus, kes nagu lastele seletab mida soomlased arvavad sissivõitlusest ja mida me peaksime tegema. Siin on arutatud, et vabandust, et võitlusgrupid peaksid tegema varitsusi ja tuleüllatusi jne. Andke mulle andeks, aga 90% meie vaprast KV on kergejalavägi. Kas siis meie suurepärased jalaväe jagudele ei õpetata enam varitsusi tule üllatusi ja muud sarnast tegevust. Kui meie reservi arvatud seersandist jaoülem ei saa hakkama klassikalise jao varitsuse korraldamisega, siis on ajateenistus Eesti Kaitseväes küll üks maha visatud aeg.
Võib olla on viimase 10 aastaga midagi kardinaalselt muutunud, et algtaseme oskused on kadunud või uinuvas olekus. Samas näen ma ka järjest rohkem mehi, kes ei ole läbinud ajateenistust, ei ole käinud NAK-s ei VAK-s ei sõjakoolis vaid kelle sõjaväline haridus kuni ohvitseri tärnideni on omandatu lühiajalistel KL kursustel. Ma ei heida neile ette, et nende agarust vaid olen rahul , et nad soovivad anda oma panust riigikaitsesse. Kuid kummalisel kombel just see seltskond tahaks olla nn „special unit“ õppida tegema midagi ägedat, mida 90-ndatel õpetati tavalisel ilma liigse trummipõrinata tavalisele jalaväejaole.
Andke andeks Juhani kannatlikkus, kes nagu lastele seletab mida soomlased arvavad sissivõitlusest ja mida me peaksime tegema. Siin on arutatud, et vabandust, et võitlusgrupid peaksid tegema varitsusi ja tuleüllatusi jne. Andke mulle andeks, aga 90% meie vaprast KV on kergejalavägi. Kas siis meie suurepärased jalaväe jagudele ei õpetata enam varitsusi tule üllatusi ja muud sarnast tegevust. Kui meie reservi arvatud seersandist jaoülem ei saa hakkama klassikalise jao varitsuse korraldamisega, siis on ajateenistus Eesti Kaitseväes küll üks maha visatud aeg.
Võib olla on viimase 10 aastaga midagi kardinaalselt muutunud, et algtaseme oskused on kadunud või uinuvas olekus. Samas näen ma ka järjest rohkem mehi, kes ei ole läbinud ajateenistust, ei ole käinud NAK-s ei VAK-s ei sõjakoolis vaid kelle sõjaväline haridus kuni ohvitseri tärnideni on omandatu lühiajalistel KL kursustel. Ma ei heida neile ette, et nende agarust vaid olen rahul , et nad soovivad anda oma panust riigikaitsesse. Kuid kummalisel kombel just see seltskond tahaks olla nn „special unit“ õppida tegema midagi ägedat, mida 90-ndatel õpetati tavalisel ilma liigse trummipõrinata tavalisele jalaväejaole.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Meil vahepeal olid ju NATO ja nishiarmee fantaasiad - mis võitlusvõimet tõstis ja vastupanu pikendas, polnud aktuaalsed teemad. Oma osa neelas muidugi teenistuste lühendamine ning kõrgema taseme allüksuste õppe sissetoomine - tehti seda sissiõppe arvelt.
Gruusia sõda loksutas ajud natuke õigema koha peale kui seda tagument on. Paraku hakkab see võõral nahal kogetu meelest minema - liiga kauge ja meie jaoks tajumatu oli see kogemus.
Venelase jaoks saab sõjapidamine väga lihtne olema, kui kogu meie raha kanaliseerida kokku harjutmata ja kehvalt relvastatud suurarmee üksustesse. Kui me need veel kuskile kindlasse kohta üles rivistame, polegi muud teha, kui sisestada koordinaadid kuskile ja edasise teeb ära venelaste suurem ja pikema käega tulejõud. Veel parem oleks, kui need oleks eksterritoriaalsed (noh, mis territoriaalse brigaadi me saaks kokku Ida-Virus, targad brigaaditeadlased?), siis saaks need üksused ära nullida enne, kui nad üldse positsioonidele jõuavad. Vastase lennuväele pole paremat sihtmärki kui kehva õhukaitsega kümnete kilomeetrite pikkused veoautode kolonnid - lase mõni sild puruks ja ongi valmis.
Selles mõttes pole need KRK põhised maakaitselahendused sugugi mingi demilitariseerimine. Tegu on lihtsalt suurarmee mõtteviisiga inimestele arusaamatu zanriga. Minuarust tuleks veelgi rohkem ressurssi sinna suunata ja selle võrra vähem suurarmeed mängida (mida meie suurriikide taustaga kolonelid-kindralid teha armastavad).
Kes siin ironiseeris lastest ja analüüsist - mis juhtuks Talibaniga, kui ta üritaks nt kuskil Kandaharis koalitsioonile mahtrat teha? Koalitsiooni kindralid lööks õnnest kahte kätt kokku, tassiks oma relvastuse kohale ja nädalaga oleks asi läbi - taliibidel laskemoon otsas (kes veel elus on). Obama lükkaks vägede väljatoomist kindlasti ka edasi - kui avaneks sedavõrd tore võimalus end maksma panna. Umbes sama tulemuse saaks ka siis, kui kanaliseerida kogu maakaitse papp VG-desse, spetsnazil oleks vaja vaid 30 kõri üle Eesti läbi lõigata, et seda ebameeldivat asja vältida.
Gruusia sõda loksutas ajud natuke õigema koha peale kui seda tagument on. Paraku hakkab see võõral nahal kogetu meelest minema - liiga kauge ja meie jaoks tajumatu oli see kogemus.
Venelase jaoks saab sõjapidamine väga lihtne olema, kui kogu meie raha kanaliseerida kokku harjutmata ja kehvalt relvastatud suurarmee üksustesse. Kui me need veel kuskile kindlasse kohta üles rivistame, polegi muud teha, kui sisestada koordinaadid kuskile ja edasise teeb ära venelaste suurem ja pikema käega tulejõud. Veel parem oleks, kui need oleks eksterritoriaalsed (noh, mis territoriaalse brigaadi me saaks kokku Ida-Virus, targad brigaaditeadlased?), siis saaks need üksused ära nullida enne, kui nad üldse positsioonidele jõuavad. Vastase lennuväele pole paremat sihtmärki kui kehva õhukaitsega kümnete kilomeetrite pikkused veoautode kolonnid - lase mõni sild puruks ja ongi valmis.
Selles mõttes pole need KRK põhised maakaitselahendused sugugi mingi demilitariseerimine. Tegu on lihtsalt suurarmee mõtteviisiga inimestele arusaamatu zanriga. Minuarust tuleks veelgi rohkem ressurssi sinna suunata ja selle võrra vähem suurarmeed mängida (mida meie suurriikide taustaga kolonelid-kindralid teha armastavad).
Kes siin ironiseeris lastest ja analüüsist - mis juhtuks Talibaniga, kui ta üritaks nt kuskil Kandaharis koalitsioonile mahtrat teha? Koalitsiooni kindralid lööks õnnest kahte kätt kokku, tassiks oma relvastuse kohale ja nädalaga oleks asi läbi - taliibidel laskemoon otsas (kes veel elus on). Obama lükkaks vägede väljatoomist kindlasti ka edasi - kui avaneks sedavõrd tore võimalus end maksma panna. Umbes sama tulemuse saaks ka siis, kui kanaliseerida kogu maakaitse papp VG-desse, spetsnazil oleks vaja vaid 30 kõri üle Eesti läbi lõigata, et seda ebameeldivat asja vältida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Üks point, kui tohib.
Ülemad, saage lahti (mõistlikkuse piires) nö. kaitsementaliteedist. Vahepeal on vaja ründele ka minna.
Ma olen suht kindel et vaenlane ei oska sellist asjade käiku oodata, kuna ka tema on harjunud jutuga kui pisikesed ja väetid me kõik siin oleme.
Ehk siis lihtsamalt. Seersant Jüri on oma rühmaga metsatukas kotti võetud. Mida Ta teeb? Kindlustab ja valmistub (viimaseks) kaitseks.
Seersant Peedu. Sama situatsioon. Mida Ta teeb? Läheb rühmaga ründele, ja murrab vaenlase "rindest" läbi.
On vahet näha?
Sama kehtib minumeelest ka suuremas plaanis.
Ülemad, saage lahti (mõistlikkuse piires) nö. kaitsementaliteedist. Vahepeal on vaja ründele ka minna.
Ma olen suht kindel et vaenlane ei oska sellist asjade käiku oodata, kuna ka tema on harjunud jutuga kui pisikesed ja väetid me kõik siin oleme.
Ehk siis lihtsamalt. Seersant Jüri on oma rühmaga metsatukas kotti võetud. Mida Ta teeb? Kindlustab ja valmistub (viimaseks) kaitseks.
Seersant Peedu. Sama situatsioon. Mida Ta teeb? Läheb rühmaga ründele, ja murrab vaenlase "rindest" läbi.
On vahet näha?
Sama kehtib minumeelest ka suuremas plaanis.
Eestlane omal maal
Gfreak-ile vastaks seda, et kaitse ja ründe üle otsustama peaks sellesama üksuse juht. Iga olukord on niivõrd erinev, et vahest saab teha neid kahte asja korraga. Vahest saab teha isegi rohkemat kui rünnata ja taganeda. Vahest on näiteks ka 2 h relvarahu sobiv lahend.
Söesilm analüüsi ("sünteesi") seda:
1. Praeguse KV olukorras see neutraliseeritakse ilma selleta, et sõjavägi üle piiri tuleb. A'la pronksiöö üksuse väravas, ja "Vabade Eestimaalaste riik kutsub appi Venemaa rahuvalvajad".
Ilma konkreetse kaitsepiirkonnata ("Suur-Tallinn") vallutatakse Tallinn 24 h jooksul ja võimule tuleb uus "Rahvavalitsus".
Ilma VG/sissideta vallutatakse Tallinn 24 h jooksul ja võimule tuleb uus "Rahvavalitsus".
2. Reaalse tulejõu tagamiseks on meil vaja analoogset asja kui 120+ D-30. Niisiis kuipalju selline "pisiasi" moona vajab 24h aktiivsete lahingute jooksul, kuipalju kahe nädala jooksul? Kui varuda see mitmekümnesse lattu siis kus paikneksid ja kuidas neid rahuajal hallataks ja valvataks lahingutegevuse algamisel?
3. Genfi Kokkuleppe alusel on reaalne ja seaduslik vajadus 300 000 siinse Venemaa kodaniku koondamine nn väljasaatmis-laagritesse. Milline on sellealane võimekus?
Söesilm analüüsi ("sünteesi") seda:
1. Praeguse KV olukorras see neutraliseeritakse ilma selleta, et sõjavägi üle piiri tuleb. A'la pronksiöö üksuse väravas, ja "Vabade Eestimaalaste riik kutsub appi Venemaa rahuvalvajad".
Ilma konkreetse kaitsepiirkonnata ("Suur-Tallinn") vallutatakse Tallinn 24 h jooksul ja võimule tuleb uus "Rahvavalitsus".
Ilma VG/sissideta vallutatakse Tallinn 24 h jooksul ja võimule tuleb uus "Rahvavalitsus".
2. Reaalse tulejõu tagamiseks on meil vaja analoogset asja kui 120+ D-30. Niisiis kuipalju selline "pisiasi" moona vajab 24h aktiivsete lahingute jooksul, kuipalju kahe nädala jooksul? Kui varuda see mitmekümnesse lattu siis kus paikneksid ja kuidas neid rahuajal hallataks ja valvataks lahingutegevuse algamisel?
3. Genfi Kokkuleppe alusel on reaalne ja seaduslik vajadus 300 000 siinse Venemaa kodaniku koondamine nn väljasaatmis-laagritesse. Milline on sellealane võimekus?
Viimati muutis Wrangel, 07 Dets, 2010 2:39, muudetud 1 kord kokku.
Keegi küsis Jõhvi ja Võru kohta.
Jõhvi kahjuks on see ala, et me ei saa seal sõdida rünnaku algfaasis, sest oma vägede omamine seal on vastase kaugtule tõttu mõttetu ning vastu tulistada ei saa. See muutub alaks, kuhu tunginud vastast on meil legaalne tappa.
Võru puhul on pikem jutt. Ma pean kogu Lõuna-Eestit mobiilse kaitse-rünnaku alaks, KV kompanii ja KL rühma tasandil. See tugevneb oluliselt kui seal tegutseks kümmekond "taibukat moona" kasutavat mobiilset suurtükimasinat. Siin tuleb ühe dimensioonina sisse ka Läti kaitse vajadus Valgevene rünnaku vastu. Selline rünnak on KORDADES tõenäolisem kui Venemaa rünnak meie vastu. Nato sees olles on sellisel juhul väga suur vastutus just meil. Kui lätlased kannavad selle turbe ka meile üle siis ka meie Lõuna-Eesti saab eeldatavalt neilt mobiilset tuge.
Soesilmale personaalselt: http://www.youtube.com/watch?v=xJ1XalSmHmQ
Jõhvi kahjuks on see ala, et me ei saa seal sõdida rünnaku algfaasis, sest oma vägede omamine seal on vastase kaugtule tõttu mõttetu ning vastu tulistada ei saa. See muutub alaks, kuhu tunginud vastast on meil legaalne tappa.
Võru puhul on pikem jutt. Ma pean kogu Lõuna-Eestit mobiilse kaitse-rünnaku alaks, KV kompanii ja KL rühma tasandil. See tugevneb oluliselt kui seal tegutseks kümmekond "taibukat moona" kasutavat mobiilset suurtükimasinat. Siin tuleb ühe dimensioonina sisse ka Läti kaitse vajadus Valgevene rünnaku vastu. Selline rünnak on KORDADES tõenäolisem kui Venemaa rünnak meie vastu. Nato sees olles on sellisel juhul väga suur vastutus just meil. Kui lätlased kannavad selle turbe ka meile üle siis ka meie Lõuna-Eesti saab eeldatavalt neilt mobiilset tuge.
Soesilmale personaalselt: http://www.youtube.com/watch?v=xJ1XalSmHmQ
No mida mul siin ironiseerida on?
Teema on VG aga siin võetakse sõna Eesti kaitsmisest teemadel brigaadid, kaitseringkonnad, rannakaitsepatareid jne jne.
Seejuures viitab teemakäsitlus ja termonoloogia võhiklikkusele , suured plaanid aga lapsikule õhinale. Tögage pealegi lollakaid "suurarmeede" kummardajaid, kuid enne võiks omale põhitõed selgeks teha.
Trumm - uuri järgi Taliibide ja koalitsiooni kaotuste suhe ja siis katsu vastata ühele mu varasemale küsimusele - kas Eesti on selliseks "võiduks" valmis?
Enamuse jaoks siin on juhtimine halvem, kui mittejuhtimine - eestlasele omane suhtumine.
Targem on teha IED-sid ~40kg mürsust, sest 25kg kaitselaengut on raske tassida.
Mida mul siin ironiseerida veel on? Wrangel oma viimase postitusega on piisavalt eneseirooniline.
Teema on VG aga siin võetakse sõna Eesti kaitsmisest teemadel brigaadid, kaitseringkonnad, rannakaitsepatareid jne jne.
Seejuures viitab teemakäsitlus ja termonoloogia võhiklikkusele , suured plaanid aga lapsikule õhinale. Tögage pealegi lollakaid "suurarmeede" kummardajaid, kuid enne võiks omale põhitõed selgeks teha.
Trumm - uuri järgi Taliibide ja koalitsiooni kaotuste suhe ja siis katsu vastata ühele mu varasemale küsimusele - kas Eesti on selliseks "võiduks" valmis?
Enamuse jaoks siin on juhtimine halvem, kui mittejuhtimine - eestlasele omane suhtumine.
Targem on teha IED-sid ~40kg mürsust, sest 25kg kaitselaengut on raske tassida.
Mida mul siin ironiseerida veel on? Wrangel oma viimase postitusega on piisavalt eneseirooniline.
Mis mõttes?soesilm kirjutas:Wrangel oma viimase postitusega on piisavalt eneseirooniline.
PS Jõhvi juures me ei saa vastu tulistada mitte sellepärast, et me seda ei suudaks vaid me ei saa lubada, et meid süüdistatakse Venemaa alade tulistamises. Kuna tegu ei ole aastate vaid tundidega siis ei saa identifitseerida, kes esimeseks tulistas. Sealt edasi saame me vastast rünnata vaid oma riigi alal, siis on kindel, et meid interversioonis ei süüdistata.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist