Reformierakond vanal kursil

[Xender]

Väga õige tähelepanek. Nagu ma oma postitustes olen rõhutanud, ajateenistusest ei taha taha keegi loobuda. Pigem seda natuke lühendada ja suurendada kutsealuste arvu ning suurendada kaitseliidu osakaalu ning sõjalise õppe viimist koolidesse.

Kokkuvõttes tahetakse hoopis suurendada ajateenijate arvu ning suurendada sõjalist kasvatust ja harimist terves ühiskonnas.

Sealjuures tooks välja veel asjaolu, et Reformierakond on ainuke erakond kes oleks valmis meie kaitsekulusid viima ka üle 2% SKPst. See tähendab siis piisavalt rahalisi võimalusi, osade suht kalliste väeliikide nagu näiteks reaalse lahinglennuväe tekkimiseks.

Ka ei kärpinud nad masu ajal kaitsekulusid.

Kui võrrelda programme siis Reformierakond on ainuke kes räägib suuremast rahastamisest ja toob välja, et 2% kaitsekuludeks on miinimum, isegi IRL ei räägi sellest.

vaatamata paari ministri uitmõtetele on Reform siiski kõige enam huvitatud reaalsetest riigikaitse probleemidest, kui vaadata teiste erakondade programme, siis seal pea aegu polegi midagi riigikaitsest.

[Kapten Trumm]

Ma pidasin enne A4 huumorivaeseks inimeseks, aga selle ütlemise peale naersin nii, et tilk püksis

kuid ma võtan praegu mütsi maha Reformierakonna ees, kes kogu oma viimaste aastate populismi ja rahvalikkuse juures üldse julgeb enne valimisi ausalt ja avalikult tulla välja sellise ilmselgelt üsna ebapopulaarse teemaga nagu ajateenistuse kaotamise poole liikumine ja palgaarmee.

Kui ma olin ära naernud, tekkis küsimus, MIKS on RE-l vaja selle poole nii kangesti liikuda, et julgetakse lausa ebapopulaarne teema üles võtta? Minuteada pole meil ühtegi riikliku näidustust või vastunäidustust, palgaarmeele üleminekuks. Seda ei tingi ei julgeolekuolukord, riigikassa ületäitumine ega isegi mitte lääneriikide soovid. Isegi - avalik arvamus ei poolda seda. Märter Reformierakond tormab ihuüksi ambasuurile...mille nimel? Vastupidi, mitmed asjatundujad on öelnud, et hetke mudel on ainuvõimalik.

Ka ei kärpinud nad masu ajal kaitsekulusid.

[Lemet]

Me oleme Eestis sedavõrd dogmaatiliselt kinni ajateenistuse idees ning iga ajateenistuse mõttes kahtleja tembeldatakse kohe rahvavaenlaseks ja reeturiks, mistõttu pole keegi kunagi võtnud vaevakski vähegi tõsiselt analüüsida, kas reservüksusi saaks vajadusel mehitada ka mõnel muul moel.

Siis tulekski alustada sellise analüüsi rahvale tutvustamisega, mitte aga vihjata lambist "Lääne kogemusele". Eriti kui vähegi asja vastu huvi tundvatel on ammuilma selge, mis lääne kunagisest sõjalisest võimekusest tänaseks järgi on jäänud.

[Kapten Trumm]

Sellisel ideoloogidel, kes on vähemalt neljandat ametiaega Riigikogus, on reaalsustaju niipalju juba kadunud, et keegi ei vaevu aru saama, et sellistel fundamentaalsetel teemadel ei lähtuda dogmadest, vaid kainest analüüsist. Nende arust polegi vaja midagi argumenteerida või analüüsida, piisab kui nendel on oma kinnisidee ja lootus saada sellega lisahääli. Ja kui vastaspool julgeb mõne argumendiga oponeerida, järgneb pasarahe "tsiviilkontrollist" ja muus taolisest...

Me oleme Eestis sedavõrd dogmaatiliselt kinni ajateenistuse idees ning iga ajateenistuse mõttes kahtleja tembeldatakse kohe rahvavaenlaseks ja reeturiks, mistõttu pole keegi kunagi võtnud vaevakski vähegi tõsiselt analüüsida

Minumeelest on dogmaatiline olnud jürgenligi ja co, kes pole tänaseni suutnud ühtegi vettpidavat argumenti tuua. Ja seda ei too ka viimane valimisplatvorm. Haritud inimene ei hakka argumenteerima ega arutlema sellega, kes laliseb kriitikavabalt oma dogmadest. RE tegemisi vaadates tundub, et palgaarmeed vajatakse seepärast, et RE dogma näeb seda ette, sest absoluutne enamus faktilisi asjaolusid räägib ju palgaarmee vastu. Tänase seisuga on võitlusvõimeline palgaarmee Eesti oludes rahaliselt, sotsiaalselt ja demograafiliselt TEOSTAMATU.

[krizz]

Simmid tegutsevad...

[Toddie]

Ajateenistuse kaotamine paneb meie väikese tööturu tingimustes kogu riigikaitsele erakordselt suure põntsu. Reformierakond see ilmselt ei huvitagi, sest kaitsevägi pole ju rahuajal rahaliselt kasulik.

Aga miks suure põntsu?
1. Kust tuleb suur osa meie kaadrikaitseväelastest, ehk siis kus on värbamisväli? AJATEENISTUS. Ajateenistus on see koht, kuhu siseneb kutsealuste mass, kellest 75 % on ulmetigedad, et nad peavad 8 või 11 kuud oma elust ära raiskama. Suurel osal neist tuleb mõistus pähe ja teatud osal omakorda tuleb mõte, et aga mis siis kui prooviks ka seda elukutset. Sellest mõttest algab juba tee lahingukooli, sõjakooli, scoutsi või kuhugi kolmandasse kohta. Ilma ajateenistuseta muutub ka kaadrikaitseväelaste värbamine "kõrgtehnoloogilisse palgaarmeese" erakordselt raskeks, sest palgad kindlasti ei saa konkureerima erasektoriga.
2.Kui minna poolkõva "vabatahtliku ajateenistuse" süsteemi peale välja, mis sisuliselt tähendab ikkagi senise riigikaitsemudeli lammutamist, siis tasuks uurida näiteks kui hästi leedukatel sellise mudeliga oma riigikaitse edendamine läheb. Keegi võiks välja uurida, kui palju leedukatel on neid vabatahtlikke ajateenijaid ja kui palju neist pärast asub tegevteenistusse ja kas see on kaadrivoolavuse kompenseerimiseks ja uute struktuuride mehitamiseks piisav?

Praegune süsteem on ainuvõimalik, kui tahame säilitada iseseisvat kaitsevõimet ning selle aluseks on ajateenistus ja nagu ma ülalpool selgitasin, siis mitte ainult reservarmee aspektist.
Reforomistide lollus on siinkohal loomulikult hämmastav, kui paar päeva tagasi tuli välja uuring, mis küll näitas pisikest langust kaitsetahtes, kuid kinnitas, et peaaegu kogu elanikkond toetab ja usaldab ajateenistust. Pärast sellise uuringu laiemat meediakajastust, ei ole just hea mõte tulla idioodi järjekindlusega välja plaaniga, mis näeb ette selle usaldatud ja toetatud institutsiooni kangutamist.
Loodame, et ühiskondlik-poliitiline vastukaja on piisavalt tugev, et nad oma lühinägelikkusest aru saaksid.

* Lisaks ka veel kaitseministri kiirelt ilmunud sõnavõtt selle rumaluse vastu: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 7&l=fplead

Võib olla oleks isegi hea kui sellest saaks enne valimisi IRL-i ja Reformi suurem vaidlusküsimus, see teeks selle teema olulisust ka tavakodanikule selgemaks.

[ruger]

Mis on antud idee põhjuseks? Kellele on vajalik õhuke riik? Päästeamet alarahastatud, politsei- ja piirivalveamet ära kohitsetud. Kas tõesti tahetakse nüüd jälle kaitseväe areng poliitiliste tõmbetuulte kätte viia? Ehk küsimus selles, et on avastatud, et kaitsevägi on saavutanud teatud mõttes arengu. Otsima "simmi" tuleks hakata ka sellest erakonnast. Kes rahastab Reformierakonda? Samuti, kes on antud erakonna ideoloogiajuht? Nüüd vaja iga hinna eest hakata lõhkuma saavutatut. Kellele on see kasulik? Eelmine tormilainetus Ligi katsetustega palgaarmee teemadel mõjus päris tõsiselt. Vaevu sai see üle elatud. Kas Reform oma riigikaitse lõhkujana tahab antud otsusega silma visata Keskidele? Poliitiliselt on nad tegelikult suhteliselt sarnased erakonnad. Koos suudaksid nad võimul olles teha mida iganes. Riigikaitse viimine poliitiliste tõmbluste kätte on hävitav kogu riigile. Palju on Lätil ja Leedul alles jäänud võimekust riigikaitsega tegeleda? Kas Läti ja Leedu väljalülitamise järgi on kord Eesti käes? Tundub, et selleks hakkab nüüd minema palju jõudu. WikiLeaksist oli kuulda, et Läti poliitikutel oli ja on reaalsed rahalised huvid naaberriigi energiasektoris. Kas meie poliitikute tõmblemine on ka seotud sellega, et neid võidakse nendes lekkinud sõnumites ära tuua sarnaste juhtumitena? Mõni ülevaade meie poliitikute rahaliste sõltuvuste kohta naaberriigi palgal olles, oleks päris hea värskendus.

PS-vaadake, milline koorekiht on seal RK RK komisjonis koos? Palju neist on KV teenistuse läbinud? Kas tuleks hakata otsima sealt "simm 2-te"? PS-riigikogu liige saab RS-i loa automaatselt valituks osutuna. Samuti pole KAPO-l erilist õigust seda luba tühistama hakata. Teeks, ehk antud asutus kogu 101 tegelase kohta uue kontrolli? Mõne erakonna 100 esimest võiks ette võtta täies mahus. Rahumäe juhtum peaks valvsaks tegema juba piisavalt. Imelik, et teda veel hoitakse kohal.

Riigikaitsekomisjon
Komisjoni esimees: Mati Raidma
Komisjoni aseesimees: Toivo Tootsen
Komisjoni liikmed: Tõnu Juul
Jaan Kundla
Tarmo Kõuts
Lauri Laasi
Nelli Privalova
Jaak Salumets
Trivimi Velliste

Kellega teie neist luurele läheksite?
Riigikaitsekomisjon võiks lugeda KarS § 232-e.

Karta on, et need üleküpsenud poliitikud on reaalsustaju kaotanud. Aeg oleks vahetada kogu see seltskond välja. Eesti poliitiline süsteem on ennast ummikusse mänginud. Kogu valimiste esinumbrite asi on vale. Nii saavad pidevalt võimule ühed ja samad tegelased, kellel on tähtsaim asi enda ninaesine(partei poolt õeldud dogmad), kui riigi tulevik.

PS-allikakaitse seadus on hea võimalus kaitseväes oleva rahvusliku joone kärpimiseks ja suukorvistamiseks. Varsti hakatakse ka siin avaldatud kommentaaride eest jutule kutsuma või ühte ametkonda kallale ajama, kui pole valitseva erakonna poliitikaga nõus.

[araterI]

1) Reformi palga-armee hulluse taga pole ei vandenõuteooriad ega loodritele meeldidatahtmine. Selle taga on, veider küll, aga täiesti fundamentalistlikud ideoloogilised seisukohad. Juba Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei seltskonnas oli kaitseküsimuste vaieldamatu lahendus palgaarmee. Selle kohta toodi tõestusi tarkadest väljamaa raamatutest ja keerulisi arvutusi. See on üks valdkond, kus Reform absoluutselt ei taju realiteete. Jutud vandenõuteooriatest jms võimaldavad mõnedel ainult pea liiva alla peita.

2) Kaitsepoliitika on üks väheseid valdkondi, kus Ref on IRL-i pantvang praeguses koalitsioonis. IRL pole seda punkti nõus peenrahaks vahetama küll aga oleks seda nõus tegema Kesk ja Sotsid ja koalitsioon nendega on vägagi võimalik.

3) Märke Refi populaarsuse vähenemisest pole märgata. Kõige muu toreda ja kasuliku kõrval on üsna tõenäoline, et justkui möödaminnes tehakse palga-armee otsus 3-5 aasta pärast ära. Taustaks Venemaa ehk ajutine leebus ja Lääne-Euroopa laastav eeskuju.

Reformis pole ühtegi tõsiseltvõetavat sõjandus-spetsialisti sellepärast, et ... ükski tõsiseltvõetav sõjandus-spetsialist pole sinna astunud. Kõlab totralt? Eks igaüks teeb sellest oma järeldused. Erakonda astumine ja seal aktiivne tegutsemine ei tähenda ilmtingimata nõustumist erakonna seisukohtadega. See võib tähendada ka soovi neid seisukohti aktiivselt kujundada.

Kes arvab, et täielikul ajateenistusel ja totaalkaitsel põhineva kaitseväe säilitamine on võimalik pelgalt militaar.net-is kõvatades või 'ilmselgelt loogilisi põhjendusi' neid niigi jagavatele sõpradele korrutades võiks juba praegu emigreeruda, sest kui võitmatu 5000 pealine palgaarmee idahordide söödaks marsib, on juba hilja.

Kellel on mõni parem idee, tahaks väga kuulda. Kohe-kohe valimised kinni panevatest uutest erakondadest ja üksik-kandidaatidest paluks mitte luulutada.

[LeBon]

1) Reformi palga-armee hulluse taga pole ei vandenõuteooriad ega loodritele meeldidatahtmine. Selle taga on, veider küll, aga täiesti fundamentalistlikud ideoloogilised seisukohad. Juba Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei seltskonnas oli kaitseküsimuste vaieldamatu lahendus palgaarmee. Selle kohta toodi tõestusi tarkadest väljamaa raamatutest ja keerulisi arvutusi. See on üks valdkond, kus Reform absoluutselt ei taju realiteete. Jutud vandenõuteooriatest jms võimaldavad mõnedel ainult pea liiva alla peita.

Mind selle uudise juures panigi imestama, et miks nad ei taju realiteete? Reiting on ju enne valimisi kõrge, nad teavad, et selle teemaga hääli nad ei püüa -milleks? Võiks ju arvata, et mingi tagatoapoliitika kaudu on liberastlikum seltskond ruulima hakanud, millest avalikkus ei aga nagu öeldud - reitingud ju ideaalses seisus. Väljastpoolt surve?

2) Kaitsepoliitika on üks väheseid valdkondi, kus Ref on IRL-i pantvang praeguses koalitsioonis. IRL pole seda punkti nõus peenrahaks vahetama küll aga oleks seda nõus tegema Kesk ja Sotsid ja koalitsioon nendega on vägagi võimalik.

Noh, võib-olla see oli sõnum ka IRLile, et võime ka sotsidega koalitsida; viimaste jaoks kutseline ajateenistus prioriteet pole ehkki seni on seda pooldanud... Näis.

[LeBon]

Samas ei ole ajateenistuse küsimusest minu arvates mõtet teha ka Eesti riigikaitse KÕIGE tähtsamat ja olemuslikumat küsimust. Ajateenistus ei ole ju tegelikult midagi muud, kui vahend kaitseväe sõja-aja üksuste mehitamiseks. Ajateenistuse kaotamine (kuigi sellist võimalust ilmselgelt nähtavas tulevikus ei eksisteeri) ei tähenda tingimata loobumist reservarmee süsteemist ning 25 000-mehelise alalise palgaväe loomist, sest reservüksusi saab mehitada ja mobilisatsiooni korral püssi alla kutsuda ka muude moodustega.

Me oleme Eestis sedavõrd dogmaatiliselt kinni ajateenistuse idees ning iga ajateenistuse mõttes kahtleja tembeldatakse kohe rahvavaenlaseks ja reeturiks, mistõttu pole keegi kunagi võtnud vaevakski vähegi tõsiselt analüüsida, kas reservüksusi saaks vajadusel mehitada ka mõnel muul moel. Näiteks kui 3500 elukutselise kaitseväelase ja 3000 iga-aastase ajateenija asemel lasta lisaks 3500 elukutselisele igal aastal väljaõppetsüklist läbi 1000-1500 vabatahtlikku „palgasõdurit“, kes seejärel määrataks 10-aastaks reservi koos õppekogunemistega iga 3-4 aasta tagant. 10 aastaga koguneks niimoodi umbes 10 000-meheline reservvägi, mis oleks küll poole väiksem kui praegune 25 000-meheline vägi, kuid samas parema väljaõppe ja motivatsiooniga, kui näiteks Lasnamäelt võrguga kokku korjatud kahtlase motivatsiooni ja lojaalsusega našistid. Kui sellele juurde liita iga-aastaselt suurenev Kaitseliit, siis väga paha polekski.

Aga nagu ma ütlesin, tegemist on vaid uitmõttega (mitte minu kindla veendumusega), mida keegi pole tegelikult sisuliselt vaevunud analüüsima.

No mida siin analüüsida?
Mille põhjal sa leiad, et 3000 ajateenija asemel oleks 1000-1500 "väljaõppetsüklist läbilastavat vabatahtlikku palgasõdurit" oleks alternatiiv reservüksuste jaoks? Kas sinna läheksid üliõpilased nagu praegu? Kuidas sinna "Lasnamäelt võrguga korjatuid" vähem sattuks? Mille põhjal nende motivatsioon parem peaks olema, kui nad võivad igal ajal vabatahtlikena asja pikalt saata ja minema minna (arvestades, et nad pole ajateenistust läbinud, pole sõjaväelise korra ja distsipliiniga kokku puutunud jne. Rääkimata sellest, et kuna neist lihtsalt valmistatakse ette reservi, ei saaks ka väljaõpe ja tasustatavus olla kuigi tasemel)?
Ma ei hakka rääkimagi sellest, et ühiskonna helgem osa ja ajapikku terve rahvas niimoodi kaugeneks kaitseväest; et halbadel aegadel ummistaks selle lihtsalt töötud, õitsengu korral ei saaks jälle mehi kokkugi jne.

[Kapten Trumm]

Milline on peamine sotsiaalne grupp USA "profiarmees"? Getode töötud luuserid! Igasugu immigrandid jms.

Milline on tänane algmaterjal EKV-s? Keskharidusega ja USA sõdurite keskmisest ajumahust kaugelt suurema "mahuga", kes saab tsiviilis ka suurepäraselt hakkama.

Mis oli veel mõni aeg tagasi Scoutspataljoni problem? Ei saadud kokku keskharidusega mehi. Tuli haridustaset alandada 9. klassini. Kui meil on vaja 10 000 meest, alandame äkki 3. klassini? Ja ka siis püüame Lasnamäelt neid võrguga.

[Heigo]

Tegemist on valimiseelse võitlusega. Erakonnad panevad välja oma maksimum soovid ja, siis hakkab kauplemine jälgides milline on teiste erakondade valulävi. Samas on erakondadel nn. miinimum kuhu maani on nad nõus tegeme kompromisse. Jälgige ajakava: avaldati kaitseväe usalduse reiting- reformierakonna ettepanek riigikaitse arenguks- istuva kaitseministri vastus. Kõik see toimub meedias. Võib olla on asi lihtsam, raha lihtsalt ei ole kaitseväe arengukava 2011-2018 täitmiseks, sellest ka valmiseelsed ettepanekud, häälte arvestused ja erakondade vahelised kompromissid.
Ennustan tulemust: ajateenistus 6 kuud (erialad), mehaniseeritud brigaad, Kaitseliidu reform, mis jätab alles 4 territorialset malevat, reservkogunemiste arvu suurenemine ning võimalus läbida ajateenistus etappide kaupa ( 3 kuud põhikursust- vastavalt lepingule etappide kaupa mõne aasta jooksul).

[TTA]

Võib olla on asi lihtsam, raha lihtsalt ei ole kaitseväe arengukava 2011-2018 täitmiseks.

Aga miks sa nii arvad? Sellepärast et eelarveprognoosid selle jaoks tehti enne majanduskriisi? Aga siis arvesta ka seda et prognoositud relvastuse hinna kiiret tõusu ei ole toiminud ja ehitushinnad on hoopis langenud. Ehitushinnad aga (jägala kompleks) ning relvastus moodustavad täiesti arvestatava osa SKAK'ist.

[setu]

Praegu ajateenistuse läbinu kompetents on kõrgeim võrrelduna tõesti kasvõi EKLiga, kui nüüd see kogu pilti vaadates "kõrgem tase" vahetada välja teise mehitamiskontseptsiooni alusel koostatud "kõrge tasemega" siis sisuliselt suures pildis ei toimunud muutust, küll aga stagnatsioon hakkab toimuma pikas perspektiivis. Paraku EKJ arendus käib pikas perspektiivis (analüüsitud vaba 20. aastat siin foorumis juba paljuski terviklikult ja iga nurga alt). Seega toimuv nihe oleks selgelt libastumine.

Ma võin müüa ka tasuta pleediga pensionisammast kui selline "aga teeme koolidesse juba EKV" änksa vaht sinna meedia tarbeks tähemärke juurde toob - siinkohal soovitan ärksamatel EKLi tegelastel kuskil malevas see katse ära teha, vastav pauerpoint seinale manada ja instantsidesse saata ja näidisprojekt ära teha, kui hea on Kaitseliit juba koolis ära teha. Sealt meediasse sõnum teha, et kui Kaitseliit koolis toimib, miks EKV peaks paralleelselt sama tegema?

võimleme edasi,

[Lemet]

Meenutuseks siinkohal peaminister Ansipi intervjuukatke aastast 2005...

Peaminister Andrus Ansip, lõik usutlusest Postimees 28.12.05.

Aga sõjaline algõpetus koolides? Kas ka see peaks kohustuslikuks muutuma?

Kaitsetahe on ülioluline. Ei saa jääda lootma vaid sellele, et kutseline kaitsevägi meid kaitseks. Iga kodanik peab olema valmis, ka relv käes, oma riiki kaitsma. Selleks vajame väga laialdase võrgustikuga Kaitseliitu. Ka sõjalised algteadmised koolis ei ole kindlasti liiast.

Ja ajateenistusele tõmbame tulevikus kriipsu peale?

Ei tahaks hakata siin ennustusi tegema. Aga kõik huvilised teavad, et juba praegu on Eesti kaitseväes rohkem professionaale kui kutsealuseid. Üldistades võime öelda, et juba praegu on Eestis kutseline kaitsevägi. Kui me kõneleme ajateenistusest, siis me kõneleme vähemusest.

http://www.postimees.ee/281205/esileht/187197_1.php