Esiteks - millises seisukorras oli tehnika Eestist väljaviimise hetkel? Kui vaadata augustiputshi ajal toimunut, mil piiri tagant Tallinnat "kaitsma" saadetud kergesoomukid iseenesest teel "ära surid", siis tundub üsna kahtlane, kas siinne tehnika paremal järjel oli. Samas, kindlasti oli neil mingisugune n.ö. reserv, mingi teatud protsent masinaid, mis iga kell pidid valmis olema "eesmärki teenima"
elik siis et olid pidevamalt ning kindlamalt hooldatud/remonditud kui ülejäänud.Teiseks - kunagi juhtusin lugema (kahjuks ei oska hetkel viidata allikatele), et kui vene karu oma sõjardid Eestis kodumaale kutsus, pakkusid venelased oma tehnikat kas tasuta või lihtsalt võileivahinna eest Eesti Kaitseväele. Ilmselt ajendas neid sellist pakkumist tegema ka asjaolu, et nad lihtsalt ei viitsinud tegeleda selle bürokraatiaga, mis kaasnes kogu selle kola ära viimisega ning eks omajagu oli tegemist ka puht majandusliku poolega - lihtsam oleks olnud ju see siia jätta, kuna äravedu maksab ju siiski üsna suure kopika. Kuna aga meil oli tol hetkel kõige olulisem (tagantjärele mõeldes ehk üsna mõtlematu käitumine), et võõrväed põhimõtteliselt kodumaalt kaoksid, mida kiiremini, seda parem, siis jäi see teema pooleli. Küsimus aga selles, millises korras ja missugune tehnika meile oleks jäänud?
Kolmandaks - kas meil oleks olnud kasulik nende pakkumine vastu võtta või hoopis käituda nagu mõni endine liiduvabariik, kes sundkorras konfiskeeris kogu sõjatehnika ning saatis mehed paljaste kätega koju?
Neljandaks - millised võimalused oleks siia jäänud nõukogude sõjatehnika meile andnud, kuidas mõjutanud meie väeosaliikide ja kaitsestruktuuride kujunemist? Kindlasti oleks kogu masinaparki mõnda aega võimalik olnud ekspluatatsioonis hoida, kuid igal asjal on omad piirid - hiljem, näiteks NATOga liitumise eel, kui tehnika pidi vastama selle organisatsiooni standarditele, oleks võinud tehnika (kas osaliselt või täielikult) müüa edasi mõnele endisele sõbralikule vennasvabariigile, kes veidi halvemal järjel kui Eesti. Saadud raha oleks olnud võimalik investeerida juba tänapäevase sõjatehnika hankimisse.
Viiendaks ja ühtlasi viimaseks - kui on teadjamaid mehi/naisi, siis oleks huvitav teada, millises koosseisus (just tehnika poole pealt) NSVL, tõsi toona juba Vene Föderatsiooni, väeosad siin olid - palju oli kergelahingtehnikat, rasketehnikat, eriotstarbelisi masinaid jne.?
Loodetavasti pakub teema huvi ning saame asjakohase arutelu kaudu kõik ennast harida
Lugupidamisega,
, lennukid (mis hiljem küll varuosade puudumise tõttu alla hakkasid pudenema) ja kui mälu ei peta ka osa laevastikust.
