Reformierakond vanal kursil

[Kurjam]

Pealegi on Laari eelmine valitsemisaeg veel meeles küll koos toimiva põllumajandussüsteemi lammutamisega midagi toimivat asemele pakkumata. Just siis sai alguse maaelu üldine allakäik.

Jälle see Laari põllumajanduse hävitamise möla. Jätke juba - aitab!
Põllumajandus käis alla, sest iga pops tahtis olla potipõllumees ja ühistud tassiti laiali nende samade popside poolt, kes praegu kiunuvad, et "Laar tegi, Laar tegi". Kas Laar oleks pidanud isiklikult endisi kolhoose koos hoidma? Ühistud, kus leidub ettevõtlikke inimesi ja ei lastud kõike laiali tassida/varastada, toimivad siiamaani. Edukalt. Riigi poolt oleks võinud rohkem tegeleda tollide ja dotatsioonidega põllumajandusele, sest minu arvates on võrreldes muu Euroopaga see valdkond jäänud suhteliselt tähelepanuta/rahata. Aga lähtudes corvuse retoorikast ühes teises teemas - süüdi on inimesed/kodanikud ise oma saamahimus ja laiskuses. Äriettevõttes ei toimi kolhoosiaegsed "mõisa-köis-las-lohiseb" meetodid.

Just Laar oli see, kes ütles,et meil pole põllumajandust vaja toome kõik sisse. Kust selleks raha pidi tulema seda see "likviidsuse likvideerija" ei täpsustanud. Lisaks on ta juba kaks korda peaministri ametist häbiga minema löödud, vahest aitab!

[Lemet]

Vaevalt see nüüd ikka Laari ainuisikuline süü oli, et selline ebaefektiivne süsteem nagu põllumajandus tookord oli,laiali lagunes. Vene turg kadus tagant ära, kütusehinnad oli selleaegse mõiste järgi laes, selline süsteem ei saanudki kesta. Mulle on jäänud jälle meelde Laari toonane täheldamine, et riik peab olema suuteline end ise toiduainetega varustama. Miskisugune kohtumine rahvaga see tookord oli.

[Kapten Trumm]

Kõige rohkem hävitas Eesti põllumajandust NSVL-Vene turu ärakadumine, esiteks koos NSVL laienemisega ja teise põntsu pani 1996. aasta.

Täiesti huvitav oleks vaadata statistikat, mitu % oma tarbimisest me ise toodame. Kui see arv on 100 ja rohkem. NSVL ajal läks siit toodangut tervete rongitäite kaupa suurele kodumaale, enam ei lähe, nii poliitilistel kui majanduslikel põhjustel.

Eestis on täna talunikke, kes elavad väga jõukalt. Popsid ei elanud jõukalt ka EW ajal. Kui Poolas on sigalad, kus on sigu alates 100 000-st ja meil on siin tuhande kaupa, siis on selge, et globaalses konkurentsis popsnikud ei ruuli. Umbes sama põhjus on ka asjaolus, et sisseveetud linnuliha on kohati poole odavam kodumaisest, ainus mis kodumaist pinnal hoiab, on jahutatud liha, kuna seda on kuskilt Hollandist tassida liiga ebatõhus (auto võtab liiga kaua ja lennuk on kallis). Aga külmutatu osas kodumaine ei ruuli.

[mutionu]

Täiesti huvitav oleks vaadata statistikat, mitu % oma tarbimisest me ise toodame. Kui see arv on 100 ja rohkem. NSVL ajal läks siit toodangut tervete rongitäite kaupa suurele kodumaale, enam ei lähe, nii poliitilistel kui majanduslikel põhjustel.

See protsent on minu teada 80 - 85(meelde jäi number 83, kuid ei anna pead, et see just see kõige õigem oli), põllumajandussaaduste kohalt. Eurostatis võiks see tegelikult ka kirjas olla, ainult, kas ta nüüd konkreetse numbrina on.

[Kapten Trumm]

80-85 oleks olematute siseturu kaitsemeetmete tingimustes ja EL ühtede madalamate põllumajandustoetustega ikka väga kõva tulemus ja ei räägi teps mitte surmast.

Muidugi 100 oleks parem ja 150 veel parem, aga siis hakkab mängima juba mastaabiefekt, kui Taanis on kanalas 400 000 kana ja meil 40 000, siis ei hakkagi see suurem olema, tootjad peavad olema suured ja tootmine koguneb vältimatult suurte kätte. Jääb mingi hulk nishitegijaid, aga nishitegija ei saa olema kartulikasvataja ühe lombaka belarussiga ja nelja hektari põlluga.

Sama on juhtunud juba jaekaubanduses ja mõnes sektoris veel.

[Manurhin]

See tuleneb mitte Laarist, vaid üle võetud nn euronõuetest.

Siin ongi üks konks. Kui kõiki muid euronõudeid täidetakse 110% püüdlikkusega, siis miks ei taheta sotsiaalhartat vastu võtta? Et miinimumpalk tuleks siis tõsta ca. 7000 kroonini ja ettevõtted läheks pankrotti? Mujal arenenud riikides, kasvõi nt. siinsamas Austraalias, saab ka lihttööline Eesti rahas ca. 30000-40000 EEK kuus kätte ja ükski ettevõtja ei vingu. Kusjuures hinnad on kohati isegi odavamad (nt. bensiin ca. 13-14 EEK liiter).

[Madis22]

Statistikaameti andmebaasi järgi 2009a toodang söödakultuure arvestamata:

liha tapakaalus 76 000 tonni
piim 671 000 tonni
munad 173,3 miljonit tk
teravili 873 500 tonni
kaunvili 7600 tonni
köögivili 70600 tonni
kartul 139 100 tonni
kala 98 100 tonni

See teeb 1454 kg toitu inimese kohta aastas, ehk umbes neli kilo päevas ja sisaldab ainult nö. kommertstoodangut. Mille tootmine selles loetelus tõsiselt soovida jätab, on köögivili. Selle toodang täidab u. 60% vajadusest. Loetelust on välja jäetud toitumise seisukohalt küll väga oluline, kuid kommertstoodangu mahult tõsiselt soovida jättev puuviljade komponent. Liha ja kartulitoodang ületab vajadust umbes kahekordselt, teravili 5-6 kordselt ja piima toodang kaheksa kordselt. Vajaduse puhul on lähtutud TÜ õppejõudude Kokassaare ja Zilmeri vastavates töödes soovitatust.

Nimetatud toidu kogused aga annavad inimese kohta päevas u. 7550 kcal (normaalseks vajaduseks loetakse 2500) energiat, ehk toiduainete toodang kipub vajadust kolme kordselt ületama.

[Lemet]

See tuleneb mitte Laarist, vaid üle võetud nn euronõuetest.

Siin ongi üks konks. Kui kõiki muid euronõudeid täidetakse 110% püüdlikkusega, siis miks ei taheta sotsiaalhartat vastu võtta? Et miinimumpalk tuleks siis tõsta ca. 7000 kroonini ja ettevõtted läheks pankrotti? Mujal arenenud riikides, kasvõi nt. siinsamas Austraalias, saab ka lihttööline Eesti rahas ca. 30000-40000 EEK kuus kätte ja ükski ettevõtja ei vingu. Kusjuures hinnad on kohati isegi odavamad (nt. bensiin ca. 13-14 EEK liiter).

Aga Sa võta arvuti pihku ja rehkenda, kui suure summa ulatuses peab tööline tunnis/päevas toodangut andma, et talle saaks 30 000-40 000 krooni kätte välja maksta. Lihtne ju... See tähendab päevas 2000 krooni, jämedas joones maksud otsa (tulu, sots, käive, etc) 3200 krooni. Nüüd lisa veel üldkulud, ruumides toimuva puhul ruumi rent, elekter, küte jne. Oled nõus näiteks torujürile päevapalgana 4000-5000 krooni päevas maksma, et see saaks "inimväärset palka" nautida? Kahetunnine väljakutse 2000 krooni näiteks? Eesti praegustes oludes. Sealjuures pole veel arvestatud mingit firma kasumit. Mida võiks ka olla, natukenegi...Või siis - milline mõte oleks näiteks Rootsi, Norra või Inglismaa firmal kasutada siinseid firmasid ja töötegijaid, kui mitte odavam ja sama kvaliteetne tööjõud. Nii suur see tööjõu puudus seal ka pole et hea palga eest tegijaid ei leia. Või siis meie vedajad? Millega välisvedudel konkureerida?? Autod on sama kallid, haaked sama kallid,kütus on sama kallis, teemaksud on kõigile samad- jääbki üle vaid odavam autojuht. Corvus võib sulle vast lähemalt seletada, tal iga kandi pealt kogemus sedasorti majandamisest päris kõva...

[gruppen]

Kohe tuleb see meelde: "Aga midagi me peame ju kirja panema, öelge ükskõik mida..."

See käis siis madis22 postituses kasutatud andmete kohta.

[eldrp]

Vaatamata sellele, et olen siin foorumis ilmselt persona non grata mõned mõtted:
1) Kui mina oleksin siinne aktiivne foorumlane st teie asemel, siis valiksin iga juhul IRLi> Targad mehed, kes tevad, kuidas riigikaitse peaks toimima.
2) Laar hävitas Eesti põllumajanduse . Kummaline on siinses foorumis sellist odavat vana plaati kuulata> see sobiks kuhugi kesknoorte foorumi....
3) Sama kummaline on siin kuulata seda EV pettumise joru. Mina, kes ma olen ilmselgelt teist vähem patrioot, pean EV senist arengut ja tänast tulemust SUUREKS IMEKS> mis on isiklikult minu jaoks veel suurem ime sellel põhjusel, et selle otseseks loomiseks pole valatud tilkagi verd...
4) Aga vot Eesti omast rahast on küll kahju> ja see tunne on seda tugevam, mida ilmsemaks saab, kuhu pasa sisse me teel oleme...

Tänan tähelepanu eest!

[Manurhin]

Oled nõus näiteks torujürile päevapalgana 4000-5000 krooni päevas maksma, et see saaks "inimväärset palka" nautida? Kahetunnine väljakutse 2000 krooni näiteks? Eesti praegustes oludes.

Väga õige tähelepanek. Selles see üks praeguse Eesti hädasid ongi, et on tekkinud nn. surnud ring. Mina oleksin iseenesest heameelega sellele torumehele nõus selle 4000-5000 EEK päevas maksma, kui ka minu enda päevapalk oleks samas suurusjärgus. Või OK, olgu see siis kasvõi minu kahe päeva palk, kui torumees head tööd teeb, poleks ka kahju maksta. Aga praegustes Eesti oludes lihtsalt poleks seda raha. Ja SMS-laenu selleks ka võtma hakata ei tahaks. Küsimus ongi, kuidas sellest nõiaringist välja murda. Siinkohal meenub mulle taas see jutuke :


Sügisene väikelinn, vihma kallab, linn näib hüljatud. Rasked ajad, kõik on
kõigile võlgu.

Ühtäkki saabub rikas turist, astub linna ainsasse hotelli, annab
hotellipidajale 100eurose ning läheb tuba valima.

Hotellipidaja haarab rahatähe ning jookseb kaupmehe juurde võlga
tasuma. Kaupmees rõõmustab, võtab raha ja kiirustab pagarile võlgu
maksma. Pagar tormab saadud kupüüriga möldrile maksma. Mölder tormab
linna prostituudile võlga tasuma, kes omakorda läheb ja tasub
hotellipidajale kasutatud numbritubade eest võla.

Turist tuleb alla tagasi, teatab, et talle ei sobi ükski tuba, võtab
oma raha ja lahkub linnast.

Keegi ei teeninud midagi, kuid terve linn on võlast vaba ning vaatab
tulevikku optimistlikult.

[MadMan]

manurhini mõistuloo kohta paar tähelepanekut:
- hotelliomanik on andnud laenu isikule, kes seda suure tõenäosusega ei tohiks saada
- hoolimata sellest, et kõik on kõigile võlgu pole elu seisma jäänud, vaid kaubeldakse edasi usalduse baasil, et võlg saab kunagi tasutud

[Lemet]

Põhiline argument on meil maksuvabad päevarahad

A see ju jälle kahe otsaga asi. Kes sügada saab, on sohver. Kelle elu on niigi nagu penil (tead ju isegi seda kolme põhjust- elab kuudis, sööb kausist ja soristab rattale). Ei sissetulekule vastavat puhkusetasu, haigusraha ega pensionit. Nii et rangelt reeglite järgi võttes kaoks ka sealt konkurentsivõimet kohinal, kui peaks reeglitekohast palka(s.o. palk pluss maksud) maksma.

[araterI]

Eelpool kirjeldatud nö põllumajandustemaatika kohta üks tinglike numbritega arvutus. Oletame, et SKP on 250 mrld, põllumajanduse osakaal sellest 3,5% ehk 8,75 mlrd. Kuna Eesti asub Soomega võrreldavates klimaatilistes tingimustes, siis talutava põllumajanduse omamiseks peaks me põllumajandust subsideerima suurusjärgus 60% maksumustest ehk siis 5,25 miljardit, mis on suurem number kui meie kaitsekulutused. Reaalselt on riik pannud 1,5 mlrd tuuri. Ülejäänu on EU abirahad, mis varsti lõppevad.

Sellega aga asi ei lõpe. Kui põllumajandus muutub nii rentaabliks, siis põllumajanduse osakaal SKP-s tõuseks 2-3-4 korda suuremaks ja vastavalt siis ka subsiidiumite maht. 2-3-4 korda suuremaks kui kaitsekulutused. Põllumajandussubsiidiumitest vabanemine on pea võimatu ülesanne. EU eelarvest moodustavad põllumajanduskulutused 60% ja nende vähendamisest räägitakse viimased 20 aastat. Ja iga kord kui tõotab asjaks minna tulevad prantslased-hispaanlased ja kukuvad teid blokeerima.

Oletame, et kogu taasisesisvumise aja oleks aetud unelmate põllumajanduspoliitikat ja subsideeritud põllumajadust keskeltläbi täiendavalt 5 miljardi krooniga. Kokku oleks see ca 100 miljardit ehk rohkem kui meie riigieelarve. Raha mujale poleks saanud kulutada.

See on hea harjutus poliitikas tihti tehtavate alternatiivsete valikute koha pealt. Küsimus on ju ka kaitsepoliitikas lihtne, et kas kaitsekulutused + ajateenistusega kaotatav maksutulu või SKP puudujääk on väärt natuke suuremat turvatunnet. Mõned arvavad, et iseseisvusel pole hinda, mõned arvavad, et abstraktsed isikuvabadused ja diskonteeritud rahavood on olulisemad.

[kangelaspioneer]

Niisiis, oleme kõik asjast absoluutselt valesti aru saanud. Kuidagi pole see tõsiasi meile kohale jõudnud, et reform on aegade algusest alates olnud ajateenistusel põhineva armee eestseisja ja propageerija: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 9&l=fplead