2010-12-17 / Виктор Мясников
"Proton-M" GLONASSi sputnikutega stardiks valmistumas
2009 aasta 5 detsembril ei jõudnud blokk kolme kosmoseaparaadiga "GLONASS-M" väljaarvestatud orbiidile ning kukkus Vaiksesse ooreani 1500 kilomeetri kaugusek Honolulust. Nii lõppes ebaõnnestumisega föderaalne sihtprogramm "Globaalne navigatsioonisüsteem", millele on alates 2001 aastast eraldatud 4,7 miljardit dollarit. Sputnikugrupp GLONASS tõestas end järjekordselt ja lõplikult kui kosmiline lõpetamata suurehitis.
Strateegiline vahelejäämine.
GLONASS omab Venemaa jaoks strateegilist tähtsust. Mööduva aasta augustis ütles Rjazanis satelliitnavigatsiooni alast nõupidamist läbi viiv peaminister Putin:
"Kõigile on hästi teada, et GLONASS, globaalne navigatsioonisüsteem, on mitmekülgse kasutusega. Seda liiki süsteemita on võimatu kaasaegsete relvasüsteemide areng, kaasaegne sõjapidamine ja ülitäpsed relvad." Samas rõhutas ta, et vähemtähtsad pole ka tsiviilaspektid ning et 2010-2011 investeeritakse GLONASSI kosmoses asuva ning maapealse infrastruktuuri arengusse ligi 48 miljardit rubla.
Sputnikute allakukkumine avaldb tugevat mõju Venemaa satelliitnavigatsiooni arengu tempole. Kolm aparaati, mis 5. detsembril üles lasti ning eksperimentaalne "GLONASS-K", mille start on planeeritud Plessetski kosmodroomil 28 detsembrile, pidid lõpetama GLONASSI täisväärtusliku, 24 satelliidist koosneva grupeeringu loomise. See oleks taganud pideva navigatsioonisignaali kogu planeedi pinnal ning avanud perspektiivi vene GLONASSI tehnoloogiate juurutamiseks kõigil kontinentidel.
Veidi enne starti, 30-ndal novembril teatas VF president Dimitri Medvedev oma läkituses Föderaalkogule, et lähima kahe aasta jooksul algab GLONASSi massiline kasutamine. Tänaseks on selge, et siiski ei hakka. Aga GLONASS oleks ju kõige mastaapsem näide kogu riigi innovaatilisest moderniseerimisest. Süsteemi täismahus käivitamine oleks saanud "aasta võiduks".
Esimesed teated Baikonurilt olid rõõmustavad- start toimus, tõrkeid pole, esimene aste eraldus korralikult. Raketi väljalaskmine oli ülimalt tähtis sündmus, kosmodroomile olid kogunenud peakonstruktorid ning GLONASSi programmis osalevate ettevõtete juhatajad, kes andsid reipalt intervjuusid. Seejärel teatati, et kiirendusblokk väljus raadionähtavuse piirkonnast. Kõik suundusid oma kohtadele, oodates lõplikku rõõmustavat teadaannet- "satelliidid on saavutanud arvestusliku orbiidi"
Siiski sai poolteise tunni pärast, kui satelliidid oleks pidanud uuesti ilmuma Venemaa jälgimisseadmete raadionähtavuse ulatusse, selgeks, et midagi on valesti. Mingi "kosmiliste aparaatide orbiidile viimisest osavõttev allikas" teatas, et sputnikud osutusid olevat kõrgemal orbiidil kui oleks vaja. Roskosmose spetside arvutustel tuli välja, et süüdi oli selles kiirendusblokk DM-3, mis andis liiga tugeva impulsi. Ning pole veel selge, kuidas olukorda lahendada. Harilikult järgnevad taolistel juhtudel nädalate, tihti ka kuude pikkused katsed viia satelliit lähemale arvestuslikule orbiidile, kasutades selleks korrektsioonimootoreid. Ka sellel juhul oodati midagi sarnast, kuid keegi tõmbas Roskosmose vahele. Arvatavasti Kaitseministeerium, sest vahendid kosmiliste objektide jälgimiseks on ainult sõjaväelastel ja Roskosmosel.
Kui Dimitri Medvedevile kanti ette, et blokk sputnikutega kukkus ookeani,mitte ei jätka lendu, olgugi valel orbiidil, andis ta viivitamatult korralduse VF peaprokuratuurile ja presidendi kontrollvalitsusele viia läbi GLONASSile eraldatud vahendite kulutamise seaduslikuse kontroll ning esitada ettepanekud avariis süüdiolevate isikute vastutuselevõtmiseks. Järgmisel päeval kirjutas VF peaprokuröri esimene asetäitja Aleksander Buksman alla korralduse ettevõtetes kontrolli läbi viiva töögrupi moodustamiseks, sealhulgas ka nendes, kus toodetakse kanderakette "Proton-M" ning GLONASSi satelliite. Sama-aegselt prokuratuurile kontrollivad GLONASSi väljatöötamisega seotud ettevõtteid ka MVD, FSB, FAS, Rospatent, Venemaa rahandusjärelvalve ning Venemaa Kaitsetellimus.
Kontrollitakse ka enampakkumise seaduslikust, mille alusel valiti GLONASSi satelliitide kindlustamisega tegelev firma. Avariiga lõppenud start 5 detsembril oli kindlustatud firmas Kindlustuskeskus "Sputnik"mille litsents С 3541 77 on välja antud 28 oktoobril 2009 aastal, kindlustustagatise maht aga kahe miljardi rubla ringis. Kompaniid juhivad Roskosmose endise ja praeguse juhi pojad. Peadirektori postil on Dimitri Medvedtšikov- Roskosmose juhi endise asetäitja Aleksander Medvedtšikovi poeg, tema asetäitjana aga töötab Petr Remiševski-Roskosmose juhi praeguse esimese asetäitja Viktor Remiševski poeg. Kindlustuskeskuse "Sputnik" kaasomanikuks läbi "Kindlustuskeskus-Holdingu"struktuuri esineb veel Jelena Perminova, kuid kinnitatakse, et tegu pole siiski Roskosmose juhataja sugulasega, kes hiljuti vahetas perekonnanime Artemovaks.
"Sputniku" kontor paikneb Roskosmose naabruses, Štšepkini tänaval Moskvas. Samas hoones asub ka ФГУП «ЦЭНКИ» – Baikonuri kosmodroomilt toimuvate GLONASSi sputnikute startide ja nende startide organiseerimistööde läbiviija.
Alles 14 detsembril ilmus massiteabes teade, et "Sputnik" lubab"tingimusteta ja täies mahus täita oma kohustusi vastavalt kindlustuslepingus ettenähtud tingimustele ja ajale. Samuti teatati:
"Väljamaksete risk on vastavate lepingute abil kindlalt edasi kindlustatud". Tõsi küll, seda, millise summa eest on sputnikud kindlustatud, kus edasi kindlustatud ning milline osa vastutusest on "Sputniku" omavastutus, ei teatata.
Varem teatas Roskosmose juht Anatoli Perminov:
"Satelliidid olid osaliselt kindlustatud. Seetõttu saab osa rahasid tagastada". Kuid kindlustusrahade kättesaamine on tema sõnul pikk protsess, mis on seotud suure hulga formaalsustega. Kindlustuskompanii nime ei nimetanud ta kordagi.
Pakkige hapnik tünnidesse.
Ametkondadevahelist sputnikuavarii uurimiskomisjoni, milles osales ka kaitseministeerium, juhtis "sõltumatu" (vähemalt Anatoli Perminovi sõnul)ЦНИИМАШ-i direktor Gennadi Raikunov, Perminovi asetäitja. Sõltumatu oli ta , nagu selgus, GLONASSis osalemises. Isand Perminov unustas sobivalt, kuidas nad selle aasta suvel koos Raikunoviga panid nurgakivi GLONASSiinformatsiooni ja analüütilisele keskusele, mis kuulub ЦНИИМАШ-i struktuuri. See instituut juhib GLONASSi teaduslik-tehnilist programmi. Kuigi ametkondadevaheline komisjon kuulutas välja embargo "Protonite" startidele, teatas Hruntševi-nimelise Riikliku Kosmose Teadusliku Uurimis-Tootmiskeskuse
(ГКНПЦ) peadirektor Vladimir Nesterov 10 detsembril, et kanderaketil pole ebaõnnestunud stardis mingit süüd. See aga oli muideks selge juba algusest saadik- rakett ei tõrkunud ega lõhkenud. Kuid vahetult peale starti anti teadaanne, et ta kaldus trajektoorist kõrvale kaheksa kraadi, mis saigi satelliitide allakukkumise põhjuseks. See aga tähendab, et lennu tsüklogrammis oli jäme matemaatiline viga. On raske uskuda, et vigane arvestus leidis ilma kontrolli ja modelleerimiseta koha lennuprogrammis ning laeti seejärel "Protoni" juhtimissüsteemi. Kohe tekib mõte kurjast kavatsusest, peitmaks ookeanivette mingeid finantsotsi ja tehnoloogilisi läbikukkumisi.
Seda informatsiooni hakkasid aga kohe katma versioonid kiirendusbloki DM-3 valest impulsist. Muideks, kohe selgus, et kiirendusblokk ujus planeeritud väljalülitusmomendil juba kaheksa minutit Vaikses ookeanis. Seejärel ilmus uus versioon liigsest kaalust. Algul tuli arvestuste põhjal välja, et liigset kaalu oli ligi tonn. Seejärel arvutati veel veidi ning hakati rääkima juba poolteisest tonnist. Lõpuks jäi ametkondadevahelise komisjoni pea Raikunov pidama kahel tonnil.
Põhjusena nähti anduri riket ja meeskonna ekslikku tegevust raketi tankimise ajal. Seoses sellega peaksime tutvuma, kas on võimalik eksituse tulemusel valada kiirendusbloki paakidesse kaks tonni liigset vedelat hapnikku?
Raketikütuse komponentide tankimiseks jõudis blokk DM-3 ööl vastu 3 detsembrit tankimisjaama. Ühte paaki valati petrooli, mida on kerge massi ja mahu osas kontrollida. Teise paaki valati vedel hapnik, mis osaliselt kipub aurustuma ning tekitab massiliselt probleeme. Seepärast valatakse ettenähtud kogus vedelat hapnikku esmalt spetsiaalsesse dosaatorisse, mis paikneb suure täpsusega kaaludel. S.T liigset grammigi pole võimalik valada, rääkida tonnidest on aga üldse absurdne. Ühe anduri ülesütlemisel paljudest tankimine lõpetatakse ning dosaator vahetatakse. Sestap ütleski Gennadi Raikunov lõppettekandes niimoodi:
"Esialgsetel andmetel oli tehtud tangitava kütusekoguse ebakorrektne arvestus. Pole välistatud, et viga lipsas sisse raketi-kosmilise korporatsiooni "Energia"(РКК «Энергия») poolt ettevalmistatud dokumentatsioonist. Meeskond, kes vastutas kiirendusbloki tankimise eest, pole süüdi, nad tegutsesid vastavalt saadud dokumentatsioonile."
Sealjuures on informatsioon probleemist kütusekontrolli anduriga umbmäärase iseloomuga ja pole leidnud ühest kinnitust. "Ametkondadevahelise komisjoni töö pole veel lõppenud. Kõik selgunud puudused täpsustatakse ja kontrollitakse kindlasti põhjalikult üle, seetõttu on kõik siinöeldu oletatava iseloomuga," rõhutas Gennadi Raikunov. Kui tegu on veaga dokumentatsioonis, siis mida siin veel täpsustada saab? Kirjutage akt ja pange presidendi lauale. Aga kui niivõrd elementaarne viga tankimisdokumentatsioonis on siiani kõigest oletus, siis ei kõlba uurimiskomisjoni juhil päevast päeva kogu riigile sisendada seda kahtlast versiooni. Kõik, kes on seotud kiirendusbloki tankimisega, teavad eeskujulikult petrooli ja oksüdandi suhet paagis. Liigsed kaks tonni hapnikku oleks kõiki üllatanud ning kutsunud esile massiliselt küsimusi. Nii et rääkida saab ka ülearusest petroolikogusest, mitte vaid hapnikust. Sel juhul saaks nõustuda versiooniga kahest liigsest tonnist. Aga ka seda vaid siis, kui mitte teada üht tähtsat üksikasja- raketi päisosa (satelliidid, kiirendusblokk, kate) kaalutakse üle enne kanderaketile paigaldamist. Arvestus käib jällegi grammides. Sestap pole vaja midagi välja arvutada ja oletada. Nagu ütles maleklubi liige- "Suurmeister, mul on kõik käigud üles kirjutatud!" (Ilf ja Petrov- "12 tooli"-LEMET)
Omalt poolt võime samuti välja pakkuda mõned versioonid. Näiteks oletada, et Roskosmosmoses on otsustatud kindlalt teha süüdlasest pöörmeseadjaks kiirendusblokk. Ja käib kauplemine raketi-kosmosekompleksiga "Energia", et "leida" sellele dokumentaalne kinnitus ja paar inimest karistatavateks. Igal juhul näikse kõik Roskosmoses endas ja GLONASSiga seotud struktuurides tundvat ennast kindlalt, rahulikult ning vallandamisi ei kardeta.
See muusika saab olema igavene.
GLONASSi orbitaalgrupeeringu taastamine algas 2001 aastal vastava föderaalse sihtprogrammi vastuvõtmisega. 2008 aasta lõpuks pidid 18 tehiskaaslast kindlustama kogu Venemaa kaetuse pideva navigatsioonisignaaliga. 2009 aasta lõpuks pidid GLONASSi grupeeringu 24 lõplikult laialipaigutatud kosmilist aparaati katma terve maakera.
Panus tehti satelliitidele "GLONASS-M" eeldatava elueaga seitse aastat. Sputnikud aga niikaua elada ei tahtnud, eelistades selle asemel tegutseda keskmiselt kolmest ja poolest kuni viie aastani. Seetõttu ei suudetud grupeerimist kuidagi lõpuni viia, seda isegi startide kahekordistamisel. Sel aastal on juba üles saadetud kuus aparaati, jäi saata veel kolm viimast. Aga ei õnnestunud.
Ametlikult töötab praegu 20 aparaati. Kuigi 15 detsembril ЦНИИМАШ-i ЦУПa tabelist näppudel üles loetud töötavate seadmete arv võrdus 19-nega. Veel viis olid välja lülitatud, või nagu kõlas korrektne põhjus- "asusid peakonstruktori uurimisel". Kaks reservsputnikut No. 714 ja 722 viidi punktidesse 14 ja 17 järgnevaks eesmärgikohaseks kasutamiseks. Alates 15. detsembrist peab sputnik No. 714 olema sisse lülitatud. Ilmselt seetõttu jääbki tegutsevate aparaatide arv 20-le. Kuid tuleb märkida, et see aparaat on lastud üles juba 2005 aasta detsembris ja on lennanud juba 60 kuud. Kaua ta veel kestab, on suur küsimus.
Antud hetkel on GLONASSi kõige vanem aparaat asunud kosmoses 71,7 kuud. Veel kaks on orbiidil olnud 47,4 kuud. 2011 aastaks on planeeritud kolme "GLONASS-M" tüüpi sputniku start, et asendada neid kolme vana satelliiti. Veel kolm lastakse vahetuseks üles 2012 aastal. Mis tähendab, et vähemalt lähimaks kaheks aastaks jääb GLONASS lõpetamata suurehitiseks. Kui mingeid erimeetmeid kasutusele ei võeta. Muideks, sputniku ettevalmistustsükkel kestab aasta. Edaspidi planeeritakse üles lasta kolmanda põlvkonna sputnikud "GLONASS-K" elueaga 10 aastat tänu radiatsioonikindlamatele elektroonikaelementidele, mis ilmselt saavad olema importpäritolu. Esialgu pole teada, kuidas need aparaadid end üleval pidama hakkavad.
Hetkel saab GLONASS mitte enam kui 1% maailma navigatsioonituru sissetulekutest, mida hinnatakse 60-70 miljardile dollarile aastas. Perspektiivis võiks Venemaa omada 15%, mis on kuskil 9-10 miljardit dollarit aastas ehk rohkem, kui on tulud relvamüügist. Esialgu ei ole aga millesti taolisest juttugi. 2014 aastal algab Euroopa navigatsioonisüsteemi "Galileo" katseekspluatatsioon ning GLONASS, kui ta suudab selleks ajaks täies mahus tööle hakata, saab endale märksa suurema usaldatavuskoefitsendiga väga tõsise konkurendi. 2020 aastal aga alustab täies mahus tööd hiinlaste "Kompass".Sealjuures on ameeriklaste GPS süsteem juba alustanud üleminekut järgmisele arenguastmele, mis koosneb 48 tehiskaaslasest positsioneerimistäpsusega 0,9 meetrit.
Vene kosmonautika elab üle tõsist kriisi. Kõrgtehnoloogiline teadusmahukas tööstusharu on muutunud lihtsalt kapitalimahukaks. Midagi uut peaaegu ei looda. Ühtede mitmemiljardiliste programmide asemele tulevad teised, mis kutsuvad eelaevest rahade saajatel esile veel suuremat entusiasmi. Juba kümme aastat töötatakse välja korduvkasutusega "Angarad", küll suletakse, küll avatakse "Svobodnõi" kosmodroomi. Nii et GLONASS on vaid kriisijäämäe tipp. Nelja kuu pärast tähistab riik Juri Gagarini lennu 50-ndat aastapäeva. Aga mis edasi?
http://nvo.ng.ru/armament/2010-12-17/6_glonass.html
