Veidi sidusteemat, mitte küll otseselt militaristika, aga servapidi õrnalt seotud. Ja venekeelses meedias pidas ka militaarsait vajalikuks selle ilmutada. Vast pakub siingi kellelegi huvi. Öeldakse, et mõningane distants aitab asju õigesse valgusesse seada...
Üheksa müüti Venemaast ja Läänest vene emmigrandi silme läbi.
28 июля 2011
Juhtus nii, et kolm aastat tagasi sõitsime „põlvilt tõusvalt Venemaalt“ ära. Kolm aastat- see on juba piisavalt pikk ajavahemik, et mingeid järeldusi teha. Möödunud aja jooksul, nii kummaline kui see ka pole, hakkasin suures jaos mõistma, mis ja kuidas Venemaal sünnib. Väga kasulik on mõnikord „vaadata kõrvalt“.
Vaatamata täiesti teadlikule valikule „jalga lasta“ oli minul kui inimesel, kes on sündinud NSVL ja elas „põlvilt tõusva Venemaa“ inforuumis alateadvuse tasemel kivistunud mõned raudsed müüdid nii sellest, mis toimub Venemaal kui ka sellest, mis toimub Läänes.
Suur osa neist müütidest on ka praeguse Vene Föderatsiooni jaoks „süsteemiloovateks“, tema ideoloogiliseks vundamendiks ja isegi legitiimsuse aluseks.
Antud read ei pretendeeri tõsise uurimuse rollile, see on see, mis mind ennast üllatas. Keda huvitab- arvud ja faktid võib igaüks ise internetist leida.
Jah, ma kirjutan „Lääs“ ja mitte Canada, kuna just taolisel põhimõttel on vene ühiskonnas võetud kõike vastandada, samuti sellepärast, et „kuldse miljardi“ riigid erinevad üksteisest märksa vähem kui ükskõik milline neist Venemaast.
Müüt Nr. 1
Vaimsuseta Lääs piiramatu vaimsusega Venemaa taustal.
Alustuseks tuleb lihtsalt mõista- mis on vaimsus. Kanooniline vaimsuse mõiste pole seotud ei kirikukuplite kullatud ristide suurelisusega ega elanikkonna „mõistatusliku ja salapärase“ hingega, selle tabamatu, kuid sellele vaatamata kahtlusi( mille eest võib ka „molli sõita“) mitte väljakutsuva mõistega. Vaimsus on seotud hoolitsemisega laste, vanurite ja piiratud võimalustega ühiskonnaliikmete eest. Madalate mõrvade ja enesetappude arvuga 1000 elaniku kohta. Enese ümber puhta looduse säilitamisega. Loomade eest hoolitsemisega. Agressiivsuse puudumine igal sammul ja vähimalgi põhjusel. Suure hulga priitahtlike organisatsioonide, kus inimesed tööst vabal ajal isiklikul initsiatiivil “- mitte „Jedinaja Rossija“ käsu järgi- aga lihtsalt niisama oma soovil avaldavad ja väljendavad seda sama „vaimsust“.
Nii et kui Venemaal üldse ongi kuskil mingit „vaimsust“, siis kindlasti pole see see üldiselt mõeldud „kanooniline“ vaimsus.
Vaimsuse kohta Venemaal on väga hästi öeldud siin:
http://lurkmore.ru/%D0%94%D1%83%D1%85%D ... 1%82%D1%8C
Eriti „vaimuliku inimese 21 reegli“ kohta.
Müüt Nr. 2
Sellest, kuidas Lääs „magab ja näeb unes, et Venemaa hukkub“
Tegelikus on hoopis märksa hullem ja solvavam. Venemaa ei huvita siin mitte kedagi. Või pea-aegu mitte kedagi. Erinevalt Venemaast endast, kus on kombeks viidata „maailma kulissidatagustele salakavalatele plaanidele“.
„Salakavalate plaanide väljahaudumisega“, „vihkamise viisminutite korraldamisega“, iga Venemaa ebaõnnestumise üle rõõmustamise ja vältimatu krahhi ootel kätehõõrumisega pole läänes kellelgi lihtsalt asja.
Siin huvitub ühiskond rohkem probleemidest, mis on seotud nende endi elu mugavamaks tegemisega või siis nendesamade erinevate humanitaarabi vormidega „vähekindlustatud elanikkonnakihtidele“ ükskõik millises riigis.
Hämmastav, et nimelt Venemaal ei aita Lääs kedagi. Seda sellepärast, et esiteks ei lase võimud, teiseks aga seetõttu, et üldise vihkamise „kraad“ Venemaal „lääne käe“ vastu on väga kõrge.Kreml takistab läbi jõustruktuuride absoluutselt teadlikult välismaiste heategevusorganisatsioonide tegevust, et mitte luua konkurentsi Venemaa Õigeusu Kirikule. Nii näiteks Päästearmeed Venemaale ei lubatudki. Praegu aga pitsitatakse korealestest protestante (kes on muideks Venemaa kodanikud, kuid „vaimselt kiiva kiskunud“ vihatud ookeanitagustel mõjutustel).
Müüt Nr. 3
„Kuldvasika“ kuningriigist.
Meid õpetati juba lapsepõlvest peale, et reaalses maailmas „tuleb kõige eest maksta“. Nagu praktikas ilmnes, võimaldab nimelt kohalik ühiskondlik süsteem teha igal inimesel enam-vähem kindla valiku- kas teenida raha või elada ühiskondlikku või vaimset elu.
Raha ei ole lääne ühiskonna ainsaks väärtuseks, ta töötab kompleksis koos teiste väärtustega. Ja paljud neist väärtustest on mittemüüdavad. Öelge, milleks on lihtsal keskkoolil kolm (!!!) staadionit, igaüks neist Venemaa oblastikeskuse keskstaadioni tasemel? Ning sealjuures ei kaubelda neil hilpudega, õlut ei müüda ning tegelada võib nendel igaüks täiesti tasuta. Maa aga on seal VÄGA kallis.
Nii et võite kindlad olla- andamikorjamise osas on Venemaa juba ammu kõigist lääneriikidest ette jõudnud.
Enamgi veel-„räpases läänes“ oskavad mõned kodanikud üleüldse kogu elu elada kas hoopis ilma rahata või siis vähemalt ilma raha teenimata.
Kui te pole professionaalne narkomaan või alkohoolik, siis võite vabalt elada „Venemaa keskklassi“ tasemel, kasutades erinevaid sotsiaalprogramme ning sealjuures mitte tööd tehes. Kui olete alkohoolik, siis paraku ei õnnestu, sest osalemine taolistes programmides ei ole „võõral kulul“ ses mõttes, et tulid ja saad raha, vaid tuleb kuidagi näidata aktiivsust oma elustaatuse muutmiseks. Näiteks võidakse teile raha anda kuuks või kaheks stipendiumina, kui külastate mingeid „töö leidmise“ kursusi. Nõustugem- ideelisele lumpen-proletaarlasele on see lausa solvav. Sestap istuvad marginaalid teistel programmidel- tasuta toiduproduktid, tasuta metadooniprogrammid, tasuta öömajad, jne. Ja ka raha antakse neile veidi- suitsudeks. Töötama ja õppima ei sunni keegi, kuna kõik on rikkaliku diagnoosiga…Statistika kohaselt tuleb Vancouveris ühe bomži kohta kaks sotsiaaltöötajat.
Müüt Nr. 4
Lääne suurest sotsiaalsest kihistumisest.
Suurte majanduste seas jääb Venemaa tänapäeval ebavõrdsuses alla vaid Ladina-Ameerika maadele. Gini koefitsient mis iseloomustab ühiskonnas tulude jaotumise ebaühtlust, moodustab Venemaal 0,42. (Eestis 0,31, arenenud tööstusmaades 0,2 ja 0,35 vahel-LEMET)
https://www.cia.gov/library/publication ... /2172.html
Veel mõned põhjused, miks „kihistumine“ on Läänes märksa väiksem
*Tervikuna mitte vähetähtsa fooni loovad ühiskonnas kristlikud käitumisnormid- praaliv luksus loetakse metslaste käitumistavaks, kusjuures jõukust iseenesest(ausalt teenitut) patuks ei peeta.
*Rikkuse korruptiivse ümberjagamise puudumine ja „administratiivrendi“ puudumine, mis lubab piiratud ringi oligarhide piiramatut rikastumist ülejäänud elanikkonna vaesumise juures.
*Suure hulga sotsiaalsete „liftide“ olemasolu.
*“Progresseeruv“ maksuskaala
*Konkreetne majandus, mida ei pidurdata korruptiivsete barjääridega- ootamatult rikastuda on siin võimatu, kuid inimene, kes on püstitanud enesele ülesande heal tasemel elujärje kindlustamiseks omab kõik võimalused enese teostamiseks, astumata sealjuures üle seadusest ja moraalinormidest.
*Reaalselt töötav monopolidevastane seadusandlus
*Efektiivsed, mitte imitatsioonilised sotsiaalabi mehhanismid
Kõik see loob märksa ühtlasema pildi ühiskonnakihtide tasakaalust.
Ilmselt pole Venemaal ühtki põhjust, mille tõttu mispärast peaks sotsiaalne kihistumine vähenema, kuid on mitmeid, mille tõttu see suureneb ka tulevikus
Müüt Nr. 5
„Vereimejalikust süsteemist“ kui ainsast töö motivaatorist Läänes
Kõigile teadaolevad arvud kinnitavad tööviljakuse olevat Läänes 3-4 korda kõrgem kui Venemaal. Seotakse seda reeglina absoluutselt jampslike põhjustega, pakkudes sama jampslikke (tegelikuses aga juhtladvikule kasulikke) lahendusteid .
Tegelikuses on kõik märksa lihtsam- Läänes on mõttekas töötada palju ja efektiivselt, kuna nii „sotsiaalsed liftid“ kui ka võimalus realiseerida keskmise venemaalase „täitumatute unistuste“ täiskomplekti stiilis ookeanijaht ja 300 ruutmeetrine maja on siin täiesti vabalt realiseeritav ka medõe või veoautojuhi tasemel. S.t. täiesti tavaliste keskmiste inimeste tasemel, isegi ilma kõrgema hariduseta, kes töötavad rängalt, vastutusrikastel kohtadel ning teevad aeg-ajalt ületunde.
Venemaal aga võib täheldada paradoksaalset (kuid igale orjanduslikule ühiskonnale tüüpilist) olukorda. Kui sul vedas, ja sa sattusid „Venemaa eliiti“, võib üldsegi mitte töötada, vaid saada renti ja lihtsalt „peesitada“. Kui aga ei vedanud, siis palju ja hästi töötada pole mõtet. Isegi kui sa hakkad saama mitte seitsesada, vaid poolteist tuhat dollarit kuus, ikkagi ei suuda sa elu seeski endale jahti ja maja osta. Kuid töötada tuleb sul üüratult rohkem.
Ja tegelikult ka- miks „metsalangetamisel“ neli normi täita? Et saada neli korda rohkem „laagrilobi“? Parem saada üks, aga magada kauem.
Müüt Nr. 6
Vene emmigrantide suurest väärtusest, nagu „oleks endalegi vaja olnud“ aga „lääs meelitas ära“.
Pean teid kurvastama- saasta on siinse venekeelse elanikkonna hulgas rohkem kui Venemaal.
Märkimisväärne osa nn. „vene“ emmigrante on 20 aastat tagasi „uttu tõmmanud“ vähem või rohkem „venekeelseid“ „liiduvabariikidest“. Toona oli lihtsam sõita Läände, kui pöörduda tagasi Venemaale. Palju on ka „vorstiemigrante“, kes on mentaalselt siiani 90-ndates, ületamatu püüdega „sisse viksida“ ja „huugama panna“.
„Vene diasporaa“ on üleüldse oksümoron. Venelased on ainukesed suhteliselt suurematest emigreerunud rahvustest, kus lihtsalt ei eksisteeri mingitki toetust kaasmaalastele ja sinuga ühes keeles rääkijatele, enamgi veel- teid, värskelt saabunut, püüavad „omad“ tingimata petta ja paljaks teha. Väga laialt levinud ja absoluutselt motiveerimatu on värskelt saabunute suhtes üleolev ja matslik käitumine just „kaasmaalaste“ poolt. Nii kummaline kui see ka pole, kuid Venemaal kohtab keskmiselt märksa suurema agressiivsuse juures sellist suhtumist märksa harvem, sest isikud, kellel on kalduvust selliseks käitumiseks, kardavad banaalselt „saada karmi füüsilist vastulööki“. Ja ka võmmide juurde ju ei lähe- isikuvastase vägivalla eest on ette nähtud karmid sanktsioonid.
Pole imekspandav, et üleüldise vihkamise, vaenu ja põlguse atmosfääris suurt midagi ei teki ega arene. Teised Vancouveri etnilised diasporaad –hiinlased, sihid ja isegi ukrainlased(!!!) on saavutanud Canada pinnal suurt edu.
Mitte väike osa venelasi teeb madalakvalifikatsioonilist tööd, nutab taga NSVL lagunemist ning tegeleb pidavate sisemiste klaarimistega. Aga keegi Venemaale kah ära ei sõida!
Kusjuures- mida vähem „venelasi“ ühes või teises asustatud punktis on, seda ilmsemad need tendentsid on…
Loomulikult on ka erandeid, kuid need vaid kinnitavad reeglit. Kahjuks kerkib „vaht“ alati pinnale ja mitu korda „kõrvetada“ saanud emigrandid hakkavad kaasmaalasi lihtsalt vältima.
Müüt Nr 7
Sellest, et „meid pole seal kellelegi vaja“
Osaliselt on see müüt õige- kui silmas pidada „vene ühiskonda“, siis 100%. Ja kui te hakkate paluma 100 taala „palgapäevani“ „toidu jaoks“ oma vähetuttavalt naabrilt, siis ma ei usu, et annab. Sellistel juhtudel pakuvad annetajad sageli võimalust, et nad ostavad ise teile produktid- et olla kindel, et teil on just toiduainetest puudus, mitte „ainest“.
Aga kui rääkida rohkearvulistest sotsiaalteenistustest, siis olete neile väga vajalikud. Teie olete nende tegevuse põhiline sihtmärk, nende „leib“, töötasu ja preemia. Lihtsalt pole vaja häbeneda seda süsteemi kasutada, mida siin õpetatakse juba noorest east. Sul on probleemid? Vägivald perekonnas, solvav ülemus töö juures, pole millegagi üüri maksta, depressioon surub maadligi? Pöördu vastavasse teenistusse ja sind aidatakse. Kvaliteetselt ja tasuta. Sotsiaalkindlustuse süsteem pole siin mingi „imitatsioon“, nagu Venemaal, vaid on üheks elanikkonna uhkuse allikaks.
Müüt Nr. 8
Sellest, et Läänes võib „nälga kõngeda“.
Noh, see on nüüd kõige naljakam müüt. Linna igas rajoonis on „toidupangad“, harilikult kirikute juures. Tule ja saa suur pakk toiduainetega. Mitte kõrgeima kvaliteediga, värskeid homaare seal loomulikult pole, kuid elada võib. Ja Venemaa mõistete järgi isegi väga hästi. Üldiselt on hinnad toiduainetele madalamad kui Venemaal, sealjuures on kvaliteet märksa kõrgem.
Müüt Nr.9
Lääne „kõdunemisest“ ja sellest , et varsti on neil ots käes.
„Ei jõua te seda ära oodata“, nagu öeldakse vanas Odessa anekdoodis. Müüt lääne peatsest hukust on Kremli juhtkonna (kes ise omab hunnikus sellesama vihatud lääne aktsiaid) esituses Venemaa elanike lemmiklaul
Üldiselt on „kuldse miljardi“ ühiskond märksa eripalgelisem, dünaamilisem avatum oma probleemide arutamisel. Mitte nagu näiteks hiljaaegu NSVL ühes endises Aasia liiduvabariigis, kus pool linna suurtükiväe ladude plahvatuse tulemusena varemeteks muutus, ametlik propaganda aga teatas vaid väikesest „tulekahjust ilutulestiku kaupluses“. Siin on kõik vastupidi (kuna vene mõistete järgi „suukorvistamata“ ajakirjanikke on piisav kogus), ükskõik milline ühiskondlik sündmus(isegi väljamõeldud) püütakse avalikuse ette tuua ja sellele lahendust pakkuda.
Aktiivselt arendatakse transpordiinfrat, realiseeritakse „kolmeminutilist ligipääsu“ programmi, s.t. suvalisest elamust lähima sportliku infrastruktuuriga pargini oleks maksimaalselt kolme minutiga võimalik kohale jalutada .
Toimub aktiivne üleminek „rohelisele“ tehnoloogiale. Haridussüsteem häälestub operatiivselt muutuva tööturu vajaduste järgi. Probleemid muidugi on, aga on ka neile pakutavad lahendused. Viimase kolme aasta jooksul on see rajoon Vancouveris, kus me elame(ja mis ka juba enne seda polnud Venemaa mõistes just kõige hullem- umbes nagu suletud elitaarlinnak), muutunud kaasaegsemaks ja elamiseks mugavamaks. Aastatagune sõit Venemaale lihtsalt šokeeris mind- lagunemine jätkub kiireneva tempoga…
Kokkuvõtte asemel.
Otsustasite Venemaalt ära sõita. Ärge uskuge nõukogude müüte ja sõitke. Kuid sealjuures:
-õppige sihtkoha riigi keelt.
-tundke huvi ja omandage kohalikul tööturul nõutud eriala, olge aktiivsed ja positiivsed
-suhtuge ettevaatusega endistesse kaasmaalastesse.
Ja kõik hakkab teil kenasti laabuma. Võib-olla mitte kohe, aga aasta kolme-nelja jooksul kindlasti.
http://www.zemlyaki.ca/adaptatsiya_cana ... ow&id=1169Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
). Ka Krizz saab temalt kiita kui "tark vaenlane":
