HeiniR kirjutas:To Ants, kui selliseid järeldusi teed, siis võib ju vastupidiselt oletada, et Kunnas saab nende 20K hääled, kes muidu ehk valima ei tulekski või kes pole viimastel valimistel osalenud, kuna poliitikas/poliitikutes pettunud?
Kindlat lõpplahendust saame näha hiljem, kuid kui palju on neid inimesi Riigikogus olnud, kes on sinna valitud üksikkandidaadina ning väga suure, st. juba 15K häältega? Minule selliseid inimesi hetkel ei meenu, pigem tundub just hetkel selleks soodus pinnas olevat!
Ants: Üks rumal NLiidu aegne pähe taotud usk on nagu oleks mingi tähtsus valimis käinute arvul! Need kes valima ei lähe on lihtsalt erapooletud ja kõik. Nende lobisemine ei ole väärt isegi kopikaid mitte.
Valimas käinute häälte tähtsus vastavalt tõuseb.
Mõni naiivne või vastupidi, mõjuagent loeb neid vastaseks. Kelle vastaseks? Arvan, et päris hea, et nad valima ei lähe, ilmselt valiks nad kõige halvema poolt.
Tähtis on ainult see millise partei poolt hääl antakse.
HeiniR kirjutas:To Ants, kui selliseid järeldusi teed, siis võib ju vastupidiselt oletada, et Kunnas saab nende 20K hääled, kes muidu ehk valima ei tulekski või kes pole viimastel valimistel osalenud, kuna poliitikas/poliitikutes pettunud?
Kindlat lõpplahendust saame näha hiljem, kuid kui palju on neid inimesi Riigikogus olnud, kes on sinna valitud üksikkandidaadina ning väga suure, st. juba 15K häältega? Minule selliseid inimesi hetkel ei meenu, pigem tundub just hetkel selleks soodus pinnas olevat!
Ants: Mina mõtlen, et kui inimene on nii rumal, egoist või jonnakas, et taipa parteid teha siis ei ole tark tema poolt hääletada.
ants431 kirjutas:Mina mõtlen, et kui inimene on nii rumal, egoist või jonnakas, et taipa parteid teha siis ei ole tark tema poolt hääletada.
Vähemalt minu silmis küll Kunnas tõusis veelgi, et ta ei hakanud mingit parteid tegema ega ka kuskile astuma.
Ja üldse, kui oleks minu teha, siis ma keelustaks üldse igasugused erakonnad ära. See partiline lehmakauplemine mida kutsutaksed ka poliitikaks on juba ära tüüdanud.
Parem 101 otse rahva poolt valitut tegelast kui 101 parteilist idiooti Riigikogus. Mitte et nad oleks üksikult võttes idioodid, vaid lihtsalt nende kogu tulemus on lihtsalt idiootlik.
Lootus kustub küll viimasena aga proovida ju võib. Vaadates, mis meil (või tegelikult kogu maailmas toimub - kraanid tuleb kõvasti kinni keerata, et pööbel ei segaks jumalavallatu mölisemisega enda mõnusat valitsemist), siis erilisi illusioone ei hellita. Seni olen samuti alati valesti hääletanud. See selgub küll, paraku, alles hiljem. Pisikene (hästi pisikene) lootus on, et äkki Kunnas ei hakka RK-sse sattudes "normaalset poliitikat" panema. Muidu väga normaalsetel inimestel käib pumba juurde sattudes ajus mingi krõps ja järjekordselt leiab kinnitust, et "pullikakat tuleb, nagu poliitiku suust". Ei tea, millise ava kaudu neid seal mõjutatakse. Igatahes jalad paari aasta pärast enam maapinnaga kontaktis pole.
Kuhu mujale teda siis pannakse kui mitte kaitsekomisjoni?! Üldine tava on siiski see, et inimesed vastavalt oma "pädevusele" valivad komisjoni,kus nad sisulist tööd teevad. Kui juba praegused "kaitseeksperdid" sinna kuuluvad, siis miks ei peaks Kunnas saama? Jabur jutt! Kui ta on üksikkandidaat, siis ei tähenda see seda, et tema puhul võib mingeid üldisi tavasi rikkuda, a´la ei lasta komisjonis tööd teha vms. Tõsiselt naeruväärne arvamus kui keegi nii mõtleb! Vastupidi, suure tõenäosusega saab ta oma komisjonis (loe: kaitsekomisjonis) väga tugevaks liidriks, sest tal on selleks pädevus, mida enamusel seal pole. Kõrgemad riigikaitsekursused, mida mõned "praegused" heal juhul läbinud on, küll mingit adekvaatset pilti süsteemist ei loo.
Ja Ants, vastates Sulle "Nõukaaja" mõtlemise kohta, siis Sulle vastupidiselt vastu väites ollakse Lääne ühiskonnas tihti seda meelt (lihtsalt ei viitsi neid teooriaid välja otsima hakata), et need, kes valimas ei käi, on hetkeolukorraga rahul ja neile asi sobib!
Tõlgendusi leiab mitmest aspektist. Pigem tuleb vastuseid otsida ühiskonnast, kus me elame. Kui Sina võtad veel EV kui NSV´d , siis ma ei imesta, kuid samas oleme me selle 20 aastaga ikka "Lääne" poolele nihkunud ja vastavalt sellele peaksime ka oma lähenemisi muutma...
ants431 kirjutas:Mina mõtlen, et kui inimene on nii rumal, egoist või jonnakas, et taipa parteid teha siis ei ole tark tema poolt hääletada.
Vähemalt minu silmis küll Kunnas tõusis veelgi, et ta ei hakanud mingit parteid tegema ega ka kuskile astuma.
Ja üldse, kui oleks minu teha, siis ma keelustaks üldse igasugused erakonnad ära. See partiline lehmakauplemine mida kutsutaksed ka poliitikaks on juba ära tüüdanud.
Parem 101 otse rahva poolt valitut tegelast kui 101 parteilist idiooti Riigikogus. Mitte et nad oleks üksikult võttes idioodid, vaid lihtsalt nende kogu tulemus on lihtsalt idiootlik.
Ants: Ilus jutt, et parteid keelasta! Olen varemgi kuulnud. Proovi aga kirjeldada reegleid kuidas siis tuleks toimida? Kuidas oleks parem? Seni pole teostatavaid ettepanekuid saanud! Kuidas korraldada 101 tegelase otsevalimist nii et tulemus poleks veel hullem kui seni?
Kes ütles, et parteide regemine ei tööta? Respublica puhul ju töötas, saadi palju hääli aga hiljem ei saadud hakkama!
Minu arvates tuleks uue partei põhikirja sisse panna punkt, et vähem hääli saanud partei liikmed loobuvad mantaadist rohkem hääli saanute kasuks. See on täiesti partei sisene küsimus kas käitub suletud või avatud nimekirja järgi.
Uue partei liikmeteks aga hakaku inimesed kes julgevad oma tahte koosolekul välja öelda ja maksma panna, mitte loota ainult juhtoinaste peale. Kas eestis leidub 1000 sellist julget?
HeiniR kirjutas:Jällegi Corvusega täiesti nõus!
.................
Ja Ants, vastates Sulle "Nõukaaja" mõtlemise kohta, siis Sulle vastupidiselt vastu väites ollakse Lääne ühiskonnas tihti seda meelt (lihtsalt ei viitsi neid teooriaid välja otsima hakata), et need, kes valimas ei käi, on hetkeolukorraga rahul ja neile asi sobib!
Ants????? Veider. Just sama mõtet, et need kes valimas ei käi, on erapooletud ehk olukorraga rahul, kaitsesin mina ka.
NLiidu aeg loeti neid kes "valimas" ei käinud, rahvavaenlasteks ja kiusati taga. Kuidas Sul õnnestus minu teksti nii valesti mõista?
Tõlgendusi leiab mitmest aspektist. Pigem tuleb vastuseid otsida ühiskonnast, kus me elame. Kui Sina võtad veel EV kui NSV´d , siis ma ei imesta, kuid samas oleme me selle 20 aastaga ikka "Lääne" poolele nihkunud ja vastavalt sellele peaksime ka oma lähenemisi muutma...
Ants: Seda minagi püüan selgeks teha, et proovige mõtelda nagu lääne demokraatiale sobib, proovige teha partei ja mitte unistada heast tsaarist keda ilmselt Jumal peab saatma.
Lääne inimesed ei karda poliitikat vaid teavad, et see on vaja ise ära teha!
Njahh, riskantne otsus Kunnaselt, aga ega tal ju midagi kaotada ka ei ole. Tutvunud erinevate erakondade pakutavate võimalustega leidis ta ilmselt, et ükski neist ei võimalda tal oma asja ajada. Ega erakondadest väljaspool ju palju muid võimalusi polegi, kui üksikkandidaat või uus erakond. Mulle igatahes meeldib, et ta endale kindlaks jäi. Ega meie ju ei tea, mida talle erakondade kontorites räägiti. Vbla oldi avasüli valmis vastu võtma, kuid valimisteks pakuti kohta nimekirjas nii 30. ja allapoole... Ei tea. Kui nüüd huumoriklassikuid parafraseerida, siis "mul ei ole kahtlusi, mul on kõhklused" . Tahaks, et ta pääseks RK-sse, samas oleks ka mitme tuhande hääle "libisemine" ülbikute- ignorantide-broilerite kaukasse kurvastav ja halb. Tarandi eeskuju on igatahes julgustav ja ilmselt annan ka oma panuse "Tarandi fenomeni" jätkumisse.
HeiniR kirjutas:
Kuhu mujale teda siis pannakse kui mitte kaitsekomisjoni?! Üldine tava on siiski see, et inimesed vastavalt oma "pädevusele" valivad komisjoni,kus nad sisulist tööd teevad. Kui juba praegused "kaitseeksperdid" sinna kuuluvad, siis miks ei peaks Kunnas saama? Jabur jutt! Kui ta on üksikkandidaat, siis ei tähenda see seda, et tema puhul võib mingeid üldisi tavasi rikkuda, a´la ei lasta komisjonis tööd teha vms. Tõsiselt naeruväärne arvamus kui keegi nii mõtleb! Vastupidi, suure tõenäosusega saab ta oma komisjonis (loe: kaitsekomisjonis) väga tugevaks liidriks, sest tal on selleks pädevus, mida enamusel seal pole. Kõrgemad riigikaitsekursused, mida mõned "praegused" heal juhul läbinud on, küll mingit adekvaatset pilti süsteemist ei loo.
Siin on sulle suht ammendavad vastused Riigikogu kodulehelt: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31539 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
Riigikogus on järgmised alatised komisjonid:
1) keskkonnakomisjon;
2) kultuurikomisjon;
3) maaelukomisjon;
4) majanduskomisjon;
5) põhiseaduskomisjon;
6) rahanduskomisjon;
7) riigikaitsekomisjon;
8 ) sotsiaalkomisjon;
9) väliskomisjon;
10) õiguskomisjon;
11) Euroopa Liidu asjade komisjon
Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus.
Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat.
Mis asi on fraktsioon? Aitab jälle RK koduleht: Riigikogu fraktsioonid
Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla.
Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus.
Kuna Kunnas ei kandideeri ühegi erakonna nimekirjas, siis ei saa ta kuuluma ka ühessegi fraktsiooni. Järelikult ei esitata teda ka fraktsioonide poolt mõnda alatisse komisjoni (näit. riigikaitsekomisjoni). Ei maksa sattuda eufooriasse "sõltumatust" riigikaitsekomisjoni liikmest Kundlast - ta oli varem keskerakondlane, kuid parteikarjääri lõpetamisel komisjoniliikme kohta maha ei pannud. Kuhu Kunnas siis pannakse? Tahaks retooriliselt vastu küsida, et mis tähendab "pannakse" ja kes paneb? Ok vastan ise, et "pannakse" ta sinna, kuhu ikka "sõltumatud" on pandud, nimetatakse neid seetõttu vist "aknaalusteks." Mida ta valituks osutudes teha saab on arupärimiste esitamine ja muidugi oma häälega kauplemine a´la "aitate mind riigikaitsekomisjoni ja ma hääletan mingites asjades teie poolt". Vbla on veel mingeid variante, kes teab öelgu ka teistele. Aga nagu corvus ütles, tähtis on ots lahti teha ja suhtumist muuta, ehk tulevad siis ka muutused valitsemises ja muudatused seadustes.
Tõepoolest, võib-olla Kunnase kandideerimine nii lootusetu ettevõtmine ei olegi, kui esmapilgul tundub. Parafraseerides seltsimees Stalinit – see, mida on tehtud Euroopa Parlamendi valimistel, on võimalik teha ka Riigikogu valimistel. Kandideerimine Harju- ja Raplamaa ringkonnas on samas muidugi kahe teraga mõõk. Ühest küljest on tegemist ühe suurima ringkonnaga, st võimalus sealt 4000-6000 häält kokku ajada on suhteliselt suurem, kui Lõuna- või Kirde-Eestis (viimases pole keegi Kunnasest ilmselt niikuinii midagi kuulnud). Samuti on tegemist ainsa piirkonnaga peale Tallinna, kus levib Eesti Päevaleht ehk väljaanne, mis seni on olnud Kunnase arvamusavalduste peamine tribüün. Teisalt kandideerivad samas piirkonnas ka teiste parteide üsna populaarsed esinumbrid, mis kaudselt taas tõstab Riigikokku saamise lävendit. Aga elame-näeme.
Küll aga jääb endiselt ülesse küsimus, et kuidas hakkab Kunnas isegi Riigikokku pääsemise korral riigikaitse arengut mõjutama. Siin on kaks aspekti – esiteks see, et tegemist on üksikkandidaadiga. Teiseks – ja see on esimesest isegi olulisem ning sellele pole siin foorumis keegi veel eriti tähelepanu pööranud – sõjalise riigikaitse igapäeva-elu korraldamisel (st. väesade paiknemine, relvastus, varustus, taktika jne jne) on Riigikogul ja tema riigikaitsekomisjonil üsna marginaalne, et mitte öelda olematu roll. Ja seda olenemata sellest, kas riigikaitsekomisjonis istuvad Raidma, Tootsen, Salumets ja Kõuts või satuvad sinna kunagi hoopis tõelised professionaalid Kunnas, Laaneots, Kert ja Roosimägi.
Riigikogul on Eesti riigisüsteemis selgelt SEADUSANDLIK roll, ning seegi roll on aastatega kaotanud omajagu aktuaalsust, sest meie riik on sisuliselt valmis ning uute tervikseaduste treimise asemel tegeletakse pigem olemasolevate kõpitsemisega. Riigikogu poolt kinnitatavad riigikaitselised õigusaktid piirduvad järgmistega: Rahuaja riigikaitse seadus, Sõjaaja riigikaitse seadus, Kaitseväe korralduse seadus, Kaitseväeteenistuse seadus, Kaitseliidu seadus.
Ükski nendest seadustest ei määra sisuliselt ära seda, milline on meie kaitseväe struktuur, taktika, varustus jne, vaid tegemist on õigusaktidega, mis annavad riigikaitse arendamiseks üldise raamistiku, olenemata sellest, kas meil ajateenijatega reservarmee või täiskutseline palgaarmee. Tõsi, lisaks nendele seadustele kinnitab (kuid ei koosta) Riigikogu veel ka Julgeolekupoliitika alused, kuid see paber paneb paika vaid väga-väga üldised sõjalise riigikaitse arendamise suunad, nagu nt 2% eraldamine SKP-st, ajateenistuse säilimine, NATO operatsioonidel osalemine jms. Samuti kinnitab Riigikogu ka välismissioonidel osalemise mandaadid, aga meie riigi senisest ajaloost ei ole veel teada ühtegi juhtu, kus Riigikogu POLEKS heaks kiitnud valitsuse (loe: kaitseministri) esitatud missioonide mandaate.
Riigikaitse sisuline arendamine ei toimu mitte seadusandlikul, vaid täitevvõimu tasandil – Vabariigi Valitsuse tasemel või madalamal – kaitseministeeriumi ja kaitseväe tasandil koostatud ja kinnitatud dokumentidega. Riigikogu lihtsalt annab Julgeolekupoliitika aluste kinnitamisega valitsusele väga üldise suunise. Sisuline dokument, mis paneb paika kaitseväe RA ja SA suuruse, paiknemise, relvastus- ja varustushanked, infrastruktuuri arendamise, on ministeeriumi ja kaitseväe koostatav ja valitsuse poolt kinnitatav Sõjalise kaitse 10-aastane arengukava. Sellest järgmised dokumendid on juba kaitseministri kinnitatav Sõjalise kaitse 4-aastane tegevuskava ning iga-aastased kaitse-eelarved. Väeosade igapäeva-elu, väljaõppe korraldus ja -kavad, relvaliikide lahingumäärustikud jms pannakse paika veelgi kaugemal Toompeast – kaitseväe juhataja või väeliikide ülemate tasemel.
Jah, Riigikogu riigikaitsekomisjoni hoitakse ametnike ja kaitseväelaste poolt kursis ka kõikide nende kavade koostamise ja sisuga, kuid riigikogulastel puudub teoreetiline ja praktiline võimalus aga ka professionaalne kompetents neid sisuliselt muuta.
Ja väga õige ongi. Põhjus on väga lihtne. Ühest küljest on riigikaitse-aparaadi arendamine suhteliselt keeruline ja kõrget professionaalsust eeldav töö, millega tegelevad kümned kaitseväelased ja ametnikud ning millega neli-viis riigikogulast iseseisvalt hakkama ei saaks, ükskõik kui suured strateegid nad ka poleks. Teiseks ei näe mina ka vajadust, miks peaks kaitseväe detailne areng olema avatud poliitilistele tõmbetuultele või üksikute parlamendiliikmete isiklikele arvamustele või huvidele.
Toon näite. Oletame, et Riigikogu pädevuses oleks seadusandluse koostamise kõrval ka selle paikapanek, kus asuvad kaitseväe rahuaegsed üksused (loe: sajad töökohad). Kujutame nüüd ette, et kaitseväes tehtud analüüs ütleb üheselt, et väeosa X maakonnas Y on otstarbekas sulgeda, kuna seal puuduvad väeosal mõistlikud laienemis- ja väljaõppevõimalused ning väeosa edasivindumine senises asukohas põletab vaid mõttetult riigikaitse nappi eelarvet sisulist sõjalist väärtust vastu andmata. Tänases olukorras käib asi lihtsalt – mõeldud-tehtud – väeosa pannakse kinni ning seal teenivad kaitseväelased suunatakse teistesse, perspektiivikatesse pataljonidesse. Just nii juhtus kaitseväelaste juhitud töögrupi ettepanekute kohaselt omaaegse Tartu jalaväepataljoni ja Kalevi pataljoniga Jägalas. Kui aga kaitseväe RA paiknemine oleks otsustatav Riigikogu poolt, siis jääksid sellised mikro-väeosad ilmselt sulgemata, sest samadest piirkondadest Riigikokku valitud parlamendiliikmetel tekkiks suurepärane võimalus avalikkuse ees „telnjaškat rebida“ ning kohaliku väeosa ja töökohtade eest võidelda.
Just selline olukord on täna mitmes mõttes USA-s, kus alamkoja ja Senati relvajõudude komiteedel on üsna suur võim relvajõudude paiknemise kindlaksmääramises, mistõttu on kogu USA kaetud väeosadega, mida hoitakse lahti (ja mis põletavad tühjalt sadu miljoneid Ameerika maksumaksja dollareid) ainult sellepärast, et keegi hea onu Kongressis on selle väeosa oma tiiva alla võtnud.
Veel grotesksemaks muutuks asi siis, kui Riigikogus hakkaksid tekkima vaidlused selle üle, kas kaitseväel peaksid olema 122mm või 152mm haubitsad; või kas jalaväelase lahingukomplektis peaks olema 120 või 160 padrunit. Sellised asjad võiksid ikka jääda tegevteenistuses olevate kaitseväelaste otsustada, nagu seni.
Seega, kui Kunnas tahab Riigikogu liikmena hakata edendama kaitseväe igapäevaelu, siis on tema võimalused selleks üsna piiratud ning targem oleks olnud jääda edasi tegevteenistusse, kust keegi teda minema ei ajanud, pigem vastupidi. Kui ta aga kavatseb aktiivselt hakata muutma ja mõjutama riigikaitse-alast seadusandlust, siis selleks on tema võimalused üksikkandidaadina paraku üsna piiratud. Kuid kahtlemata – arvamuste paljusus riigikaitsekomisjonis paraneks kindlapeale.
Larry, jutt fraktsioonidest ja komisjonidest juba enamjaolt tuttav, kuid teisalt tuleb tõdeda, et komisjonidesse "panemine" või määramine toimub siiski väga palju RK liikmete enda "pädevust" arvestades!
Samas on ju öeldud, et RK liikmed kuuluvad ühte RK alatisse komisjoni? Liikmed määrab komisjonidesse fraktsioon ehk siinkohal ongi ju nö. pädevuse kaudu ja siiski fraktsiooni sisese konsensuse põhjal ja kas sellisel juhul üksikkandidaat ei saa mitte ise vastavalt RK juhatuse otsusele end lasta mingisse vastavasse komisjoni määrata?
Lisaks kui võrdled komisjonide ja fraktsioonidesse kuuluvate liikmete arvu (mainitud J.Kundla+ veel 7 liiget), siis fraktsioonidesse kuulub tunduvalt vähem inimesi kui alatistesse komisjonidesse. Nad on küll kandideerinud erakondades, kuid siiski, kuidas saab eirata üksikkandidaati ?
Alatistesse komisjonidesse kuulub 98 liiget ehk (101-3=98) kõik RK liikmed, kes ei kuulu juhatusse.
Viimati muutis HeiniR, 26 Dets, 2010 0:53, muudetud 2 korda kokku.
ants431 kirjutas:
Ants: Ilus jutt, et parteid keelasta! Olen varemgi kuulnud. Proovi aga kirjeldada reegleid kuidas siis tuleks toimida? Kuidas oleks parem? Seni pole teostatavaid ettepanekuid saanud! Kuidas korraldada 101 tegelase otsevalimist nii et tulemus poleks veel hullem kui seni?
Kes ütles, et parteide regemine ei tööta? Respublica puhul ju töötas, saadi palju hääli aga hiljem ei saadud hakkama!
Minu arvates tuleks uue partei põhikirja sisse panna punkt, et vähem hääli saanud partei liikmed loobuvad mantaadist rohkem hääli saanute kasuks. See on täiesti partei sisene küsimus kas käitub suletud või avatud nimekirja järgi.
Uue partei liikmeteks aga hakaku inimesed kes julgevad oma tahte koosolekul välja öelda ja maksma panna, mitte loota ainult juhtoinaste peale. Kas eestis leidub 1000 sellist julget?
See ei ole see teema ja see ei ole see foorum kus seda arutada.
Aga see mida ma kirjutasin oli veel leebe. Ma ise pooldan valgustatud monarhiat või valgustatud diktatuuri või kuidas iganes seda ühte kutsutaks. Ja kui see üks tegeleb rahva silmis lollustega, siis panna Raekoja platsi üles giljotiin ja ...
Samuti on tegemist ainsa piirkonnaga peale Tallinna, kus levib Eesti Päevaleht ehk väljaanne, mis seni on olnud Kunnase arvamusavalduste peamine tribüün.
On see ikka päris nii või..?
Viimati muutis LeBon, 26 Dets, 2010 1:36, muudetud 1 kord kokku.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Larry,
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus § 27. Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme osalemine alatistes komisjonides
Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme määrab Riigikogu alatisse komisjoni Riigikogu juhatus, lähtudes Riigikogu liikme soovist ning töökorralduse huvidest.
§ 90. Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus
(1) Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on:
1) Riigikogu liikmel;
2) Riigikogu fraktsioonil;
3) Riigikogu komisjonil;
4) Vabariigi Valitsusel.
ants431 kirjutas:
Ants: Ilus jutt, et parteid keelasta! Olen varemgi kuulnud. Proovi aga kirjeldada reegleid kuidas siis tuleks toimida?
See ei ole see teema ja see ei ole see foorum kus seda arutada.
Aga see mida ma kirjutasin oli veel leebe. Ma ise pooldan valgustatud monarhiat või valgustatud diktatuuri või kuidas iganes seda ühte kutsutaks. Ja kui see üks tegeleb rahva silmis lollustega, siis panna Raekoja platsi üles giljotiin ja ...
Ants: Millises foorunis siis oled nõus selliseid probleeme arutama? Võiksid kirjutada listi hobi.asjalikud@lists.ut.ee Selles listis ei ole poliitika keelatud .
Ei ole Sina ainuke kes nii arvab. Õnnetuseks näib olema eestlaste enamiku olemus, et ainult unistavad mingist valgustatud monarhiast ja muust võimatust. On rahul kui saavad valitsust kõvade sõnadega kiruda. Reaalset tegevust, mis midagi muudaks, aga kardavad, valitakse meelega tegevus millel mõistlike tulemusi ei saa olla.
Loomulikult on iga rahvas oma valitsust väärt!
Küsisin kord tuttavalt asutuse juhatajalt, et miks ta uksest sisse tulles nii kõva häälega "tere" ütleb. Ta seletas. "Mida need minu töötajad enamiku ajas teevad? Joovad ja kiruvad mind. Piinlik, kui neile ootamatult peale sattun. Kui aga kuulevad minu teretamist siis jõuavad pudeli ära peita ja lõpetada minu kirumise. "
venemaal pidada kah olema miski "valgustatud monarhia" moodi asi...oma 2. valitsusaja lõpul mainis putin ajakirjanikele, et ta on saavutanud selle, et 30% ta käske ka täidetakse...ja et ega rohkemat pole loota ka...( kunagi Kadri Liik'i suust kuuldud väide)
kogu see "valgustatud valitsejate" jutt vajub kolinal kokku siis, kui me üldiste fraaside pealt läheme konkreetsete asjade peale: nt valgustet valitseja teeks õiged otsused rahava heaks, aga misasi on see "õige" ja kelle või mille moodustab "rahvas"??? (kari vaeseid, kes nõuavad riigilt leiba ja vaatemänge??)
palun mitte seda jura ajada kuidas valgustatud valitseja jagaks aga muudkui vaestele ( või vähemalt peksaks riigikogud laiali aind selleks et kibestunud töötud ja laenuvõlglased saaksid tsipa parastada.)
see on täielikult offtopic, aga s.ta ajab keema mingi valgustet tsaari järgi õhkamine kes kõik laiali peksaks, et siis "õieti" tegutsema asuda.
Kunnase juurde tagasi tulles, aitüma A4-jale postituse eest: lõi õhu klaarimaks, siin asi kippus juba emotsioonidest tiineks minema
Midagi pole teha, enamuse jaoks oleks siin Kunnas eeskätt "protestikandidaat".
Üksikkandidaatidel komisjonidesse asja pole, viimastes tehakse aga enamus tööst.
. Tahaks, et ta pääseks RK-sse, samas oleks ka mitme tuhande hääle "libisemine" ülbikute- ignorantide-broilerite kaukasse kurvastav ja halb. Tarandi eeskuju on igatahes julgustav ja ilmselt annan ka oma panuse "Tarandi fenomeni" jätkumisse.