Elamistingimused naaberriigi armees
Minu 5 kopikat.
NA elustandart oli selline, et sooja vett kasarmutes ei olnud. Isegi siis kui keskküte seal oli.
Narid on kahekorruselised, nende vahel on kitsas vahe.
Toit oli kas vilets või väga halb. Tavaline oli pärlipuuder, kombirasvas tervikuna praetud kala jne.
Ja minul on jäänud mulje, et mida rohkem ida poole, seda karmim kord oli seal. Enamus õuduslugudest mida ma olen kuulnud puudutasid Uurali, Siiberi ning Taga-Baikali ringkonna, ja absoluutne tipp oli Kaug-Ida Ostrov Russki "utsebka"
Aga üldiselt, minul jääb tunne et 80.ndate lõpus oli Nõukogude Armee rohkem ja rohkem sarnane vanglaga, kus kehtisid vanglareeglid.
NA elustandart oli selline, et sooja vett kasarmutes ei olnud. Isegi siis kui keskküte seal oli.
Narid on kahekorruselised, nende vahel on kitsas vahe.
Toit oli kas vilets või väga halb. Tavaline oli pärlipuuder, kombirasvas tervikuna praetud kala jne.
Ja minul on jäänud mulje, et mida rohkem ida poole, seda karmim kord oli seal. Enamus õuduslugudest mida ma olen kuulnud puudutasid Uurali, Siiberi ning Taga-Baikali ringkonna, ja absoluutne tipp oli Kaug-Ida Ostrov Russki "utsebka"
Aga üldiselt, minul jääb tunne et 80.ndate lõpus oli Nõukogude Armee rohkem ja rohkem sarnane vanglaga, kus kehtisid vanglareeglid.
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
perlovka on selline valge puder mida mäludes kruubiterad käivad suus ringi ja mille söömine nõudis väga suurt kannatust sest harilikult oli see ollus täiesti maitsetu
väliselt nägi välja nagu oleks hunnik pärleid kausis
mingi standard oli veel parasha (veega pooleks karulipudru ilma mingi maitseta ,garneeringuks ainult kartulisilmad , kivikesed ning liiva ja kruusasegu teinekord
samuti ka psheno - kollakas kõva pudru kus lusikas püsti seisis
haisvad mm.soljanoje ogurtsõ ja zeljonoje tomato olid suht haruldased aga neid ei riskinud puutuda
kompot oli keedetud datlitega -no need ajasid oksele
üldiselt oli menüü isegi töölissöökla omast mitu astet allpool
ohvitserid seda gavnod reeglina väeosas ei puutunud - kui siis ainult väeosa korrapidaja kes pidi riviga kaasas käima ja mõningad vaesemad leitnandid
õppustel käisid kõik ,ka ohvitserid välisööklas - kuda to denes s podnodnoi lodki
sest ümberringi oli poolkõrb ja midagi süüa oli ju vaja
õppustel oli söögi kvaliteet parem kui väeosas
väliselt nägi välja nagu oleks hunnik pärleid kausis
mingi standard oli veel parasha (veega pooleks karulipudru ilma mingi maitseta ,garneeringuks ainult kartulisilmad , kivikesed ning liiva ja kruusasegu teinekord
samuti ka psheno - kollakas kõva pudru kus lusikas püsti seisis
haisvad mm.soljanoje ogurtsõ ja zeljonoje tomato olid suht haruldased aga neid ei riskinud puutuda
kompot oli keedetud datlitega -no need ajasid oksele
üldiselt oli menüü isegi töölissöökla omast mitu astet allpool
ohvitserid seda gavnod reeglina väeosas ei puutunud - kui siis ainult väeosa korrapidaja kes pidi riviga kaasas käima ja mõningad vaesemad leitnandid
õppustel käisid kõik ,ka ohvitserid välisööklas - kuda to denes s podnodnoi lodki
sest ümberringi oli poolkõrb ja midagi süüa oli ju vaja
õppustel oli söögi kvaliteet parem kui väeosas
Toit vene kroonus
Toit oli selles kohas kus mina olin, teisel 1962 aastal tulnud valgevene poiste arvates väga hea. Nemad enamuses kinnitasid, et kodus nii hästi süüa ei saanud. Minule isiklikult avaldas toit samuti soodsat toimet. Kui läksin kodumaad teenima siis kaalusin 90 kg. Paari kuu pärast kaalusin normaalsele inimesele ette nähtud 84 kg ja kui tuulise ilmaga oli vaja peldikusse minna siis sõbrad soovitasid paar tellist igaks juhuks tasku panna, et tuul ära ei viiks. Kahjuks ei olnud telliseid käepärast ja pidin riskima. Teised eesti poisid muidugi virisesid toidu üle kuigi enamus neist kõhnemaks ei jäänud.
Püüan meenutada kui tihti võid anti, kas kord päevas või kord nädalas.
200 grammi anti laua peale (10 inimest oli lauas). Või oli pärit kas eestist, valmis 200 grammised pakid ja nägin ka võid mis oli pakitud paarikümne kilostesse püti taolistesse puust kastidesse ja peal kiri Danish butter. Toidunõudeks oli alumiinium kauss ja lusikas. Kahvlit ja nuga tarvitati ohvitseride sööklas. Musta leiba sai 2 viilu nina peale aga oli ka võimalus juurde küsida. Laua peale ei saadud lisa leiba vabalt panna, prooviti paar korda aga see hakkas kiiresti tüki kaupa õhku tõusma ja sööklas ringi lendama. Liha oli olemas aga muidugi oleks seda rohkem söönud. Sibulat oli kapsa supis olemas aga teine aasta andis tunda vitamiinide puudus. Mina sain vitamiine kui õnnestus väeosa poest osta mandariine ja sain teenisin kõrvalt paar kilo ploome. Tundsin kuidas tervis paranes tänu puuviljadele. Eesti poodides tollal mandariine ei näinud.
Ohvitseride jaoks oli sööklas eraldi ruum, umbes 4 ruutmeetrit. Vähemalt osalt sõid sama toitu mis sõdurid.
Kui söökla juhataja koju läks siis võttis tavaliselt tööd koju kaasa, paari kilose lihatüki näol. Muidugi mitte kõigile nähtavalt vaid korralikult kotti pakituna.
Eestlastele üldiselt ei maitsnud hirsi ja tatra puder ja kapsa supp jäi reeglina pool järgi. Sööklas töötasid kohalikud naised. Sõdurite toimkond tõi produktid laost kööki, kooris kartulid , porgandid ja sibulad.
Püüan meenutada kui tihti võid anti, kas kord päevas või kord nädalas.
200 grammi anti laua peale (10 inimest oli lauas). Või oli pärit kas eestist, valmis 200 grammised pakid ja nägin ka võid mis oli pakitud paarikümne kilostesse püti taolistesse puust kastidesse ja peal kiri Danish butter. Toidunõudeks oli alumiinium kauss ja lusikas. Kahvlit ja nuga tarvitati ohvitseride sööklas. Musta leiba sai 2 viilu nina peale aga oli ka võimalus juurde küsida. Laua peale ei saadud lisa leiba vabalt panna, prooviti paar korda aga see hakkas kiiresti tüki kaupa õhku tõusma ja sööklas ringi lendama. Liha oli olemas aga muidugi oleks seda rohkem söönud. Sibulat oli kapsa supis olemas aga teine aasta andis tunda vitamiinide puudus. Mina sain vitamiine kui õnnestus väeosa poest osta mandariine ja sain teenisin kõrvalt paar kilo ploome. Tundsin kuidas tervis paranes tänu puuviljadele. Eesti poodides tollal mandariine ei näinud.
Ohvitseride jaoks oli sööklas eraldi ruum, umbes 4 ruutmeetrit. Vähemalt osalt sõid sama toitu mis sõdurid.
Kui söökla juhataja koju läks siis võttis tavaliselt tööd koju kaasa, paari kilose lihatüki näol. Muidugi mitte kõigile nähtavalt vaid korralikult kotti pakituna.
Eestlastele üldiselt ei maitsnud hirsi ja tatra puder ja kapsa supp jäi reeglina pool järgi. Sööklas töötasid kohalikud naised. Sõdurite toimkond tõi produktid laost kööki, kooris kartulid , porgandid ja sibulad.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44016
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Täpsustuseks praporshiku auastme juurde. Paluks seda EV lipnikuga mitte segamini ajada. Lipnik (ensign, üks tärn) on läänemaailmas noorim ohvitser sõja-ajal/reservohvitser, mis vastab vene nooremleitnandile. Vene sõjakooli lõpetaja sai kohe leitnandiks ja nooremleitnant oli viimasel ajal rohkem nagu reservohvitseride teema. Näiteks USA torpeedokaatritel olid mitmed tegusid teinud mehed komandörid lipnikud - st sõja jaoks kähku koolitatud nooremohvitserid, kes sõja lõppedes demobiliseeriti.
Praporshik on läänemaailma mõistes vanemallohvitser, veebel, mitte lipnik.
Kui auastmete skaalasid võrdlete, siis nt Eesti maaväes puudub selline auaste nagu vanemleitnant. Kolme tärniga on siin leitnant, kahe tärniga nooremleitnant (vastab vene leitnandile - selle auastme saab siin ja seal sõjakooli lõpetades) ja vene nooremleitnandile (kelleks saadi tavaliselt sõjalise kateedrites - nt Jürgen Ligi) vastabki Eesti lipnik (mis on reservohvitseri auaste).
Praporshik on läänemaailma mõistes vanemallohvitser, veebel, mitte lipnik.
Kui auastmete skaalasid võrdlete, siis nt Eesti maaväes puudub selline auaste nagu vanemleitnant. Kolme tärniga on siin leitnant, kahe tärniga nooremleitnant (vastab vene leitnandile - selle auastme saab siin ja seal sõjakooli lõpetades) ja vene nooremleitnandile (kelleks saadi tavaliselt sõjalise kateedrites - nt Jürgen Ligi) vastabki Eesti lipnik (mis on reservohvitseri auaste).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
eee...kas minul on jäänud mulje, et põhimõtteliselt oli võimalik saada oma kaloorite normi üksnes leiva, või ja suhkruga (vene keeles хлеб масло чай)
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
Ja nii päevast päeva?Täpselt niipalju kui putru keedeti, täpselt niipalju ka toimkond sigalasse saatis... Poisid üle aia ja püstijalaeinelauda või kohvikusse sööma... Ja mõistagi toidu kõrvale klaas punast veini... Kavkaz...


Ja ongi nii. Kõik vajalik oli esindatud. Valgud, rasvad, süsivesikud. Ja igasugu mikroelemente tuli mitmete lisade näol samuti piisavalt.eee...kas minul on jäänud mulje, et põhimõtteliselt oli võimalik saada oma kaloorite normi üksnes leiva, või ja suhkruga (vene keeles хлеб масло чай)
Iseasi muidugi, et kas see kombinatsioon selle või teise "aristokraadi" peenele seedeorganile meeldid või mitte.
Igatahes oli see menüü (vähemalt meie üksuses) omadega suhteliselt hästi tasakaalus. Maitseomadused? See on juba hoopis teine teema.
Illustreerimaks eelpooltoodud väidet jutustan teile ühe kogemuse omast käest. See kogemus pole mul küll oma ajateenistusest, vaid paar aastat hilisemast ajast, kuid - noh, igatahes ajakohane küll, arvan ma.
Nagu see üldiselt teada on, on tudengitel ikka ja alati raha vähe. Sageli lausa nii vähe, et peab isegi tühja kõhtu kannatama. Noh, eks minugagi oli kord miskit samalaadset toimumas. S.t., et tühi kõht ja sama tühi tengelpung olid õnnetul kombel samaaegselt minu kere juures kokku saanud. Mida siis see erudeeritud kodumaa intelligentsi idu välja mõtles? Kuna parasjagu oli väga aktuaalne toiduaine toiteväärtuste, erinevate kemikaalide-elementide esinemine toiduainetes, seedimisprotsess jne. muu taoline temaatika, mida võib ühe nimetuse alla - normaalne füsioloogia, kokku võtta, siis ... Siis tegin vastavad arvestused igapäevaste erinevate ainete koguste ja maksumuste kohta. Kui see tehtud, seadsin oma kasinate kopkastega tee kaupluse poole ja sealt naastes oligi päris odavalt paari nädala toit käes. Nüüd pidin veel aga need iga päeva kogused välja kaaluma ja - kokku segama. Tulemus polnud ei väljanägemiselt, ega (seda enam) maitseomadustelt küll eriti ahvatlev, aga - toitev igatahes. Tulem oli seekord siis selline, et paar nädalat sai taoliselt toitutud ja - jäin ellu. Ning raha jäi ülegi.
Kuid omamoodi katsumus oli see ikkagi ja - edaspidisest taolise eksperimendi kordamisest ma hoidusin (!!).
Seega! Ka armeetoit oli vene kroonus midagi sarnast. Noh, mitte just nii ekstreemne, kui eelnevalt kirjeldatud stseenis, kuid enam-vähem sinna poole. Kõik eluks vajaliku said igal juhul kätte, kuid maitseomadused? - Need sõltusid juba suuresti sellest seltskonnast, kes seal paja ümber toimetas. Nii mõnigi kord võis sellest nadist valikust lausa imesid välja pigistada, nii osavaid poisse oli.
Aga muidugi, nagu ka mitmetest eelnevatest postitustest lugeda võib, oli ja on igasugu erilisi esteete kellele ei kõlvanud küll see küll teine ja kes pikalt ja pidevalt oma kodupakkidega laiutasid, või kui just pakki polnud, siis - ega rikkus häbeneda ole. Kuid eks see ikka konkreetsete persoonide oma probleem oli.

Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Järsku viitsid asja vähe lähemalt valgustada...Nüüd pidin veel aga need iga päeva kogused välja kaaluma ja - kokku segama. Tulemus polnud ei väljanägemiselt, ega (seda enam) maitseomadustelt küll eriti ahvatlev, aga - toitev igatahes.


Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Mis seal nii väga seletada.
Tegevus oleks siis järgmine:
1. Arvestada välja oma enda põhiainevahetuse andmed. (selleks on olemas inimese normaalset füsioloogiat käsitlevas kirjanduses vastavad tabelid, kus arvestatakse konkreetse indiviidi vanust, iga, sugu, kehaehituse tüüpi jne.)- Kui nüüd õieti mäletan, siis peaks see arstiteaduskonna III kursuse materjal olema.
2. Arvestada välja oma enda keskmine energiakulu 1 päevas (selleks on olemas vastavad tabelid erinevate tegevuste lõikes, missugused tuleb eelnevalt lähteinformatsiooni saamiseks paari nädala jooksul igapäevaselt minutilise täpsusega kirja panna). Pole küll punktuaalselt täpne tulem, kuid enam-vähem ikka.
3. Siis saame arvestada välja ka oma tegevuste keskmise profiili päeva kohta (tähtis, kuna erinevad tegevused ei kuluta mitte ainult erinevalt energiat, vaid ka natuke erinevaid aineid, eelkõige mikroelemente ja vitamiine).
4. Saadud tulemuste põhjal (päeva energiatarve, mikroelemendid, vitamiinid jne.) arvestame välja põhiliste ainete (rasvad, süsivesikud, valgud) kogused 1 päeva kohta. Erilist tähelepanu pöörata küllastatud ja küllastamata süsivesikute omavahelisele vahekorrale ning mikroelementidele-vitamiinidele.
5. Kui kõik need kogused käes, tuleb hakata sirvima vastavaid tabeleid, et teha kindlaks nende ainete sisaldus erinevates toiduainetes ning ühtlasi ka uurida nende hindasid erinevates kaubanduskettides. Reeglina on koguste arvutamine lihtsam ja aine on ka (omapärasel kombel) odavam, kui valime enam-vähem puhta toiduaine. Näiteks margariin (annab taimseid rasvasid, vitamiine, mineraalaineid), kus põhiaine on küll rasv, kuid tuleb samuti tähelepanu pöörata selle mikroelementide ja vitamiinide sisaldusele, et hiljem kõike seda kokku segades lisaainetega mitte üle pakkuda.
6. Rahakott tasku ja poodi! Kogused ja toiduainete nimetused on paberil kirjas. Mis muud, kui riiulitelt korvi ja kassa juurde. Peale kassat aga koju.
Soovitan esialgu piirduda ca. nädalase kogusega.
7. Valmistame kogu sellest toorainete kogumist (oletatavasti oleme selle näiteks 1 nädalaks ette valmistanud) ühe segu, lisades iga järgneva valmiskaalutud komponendi ühte paraja suurusega kaussi. Nädalaseks koguseks piisab täielikult ühest keskmisest suupesukausist (ca. 1/2 saab täis küll, arvan ma).
Vastavalt moodustunud segu konsistentsile võib (ja peab) sellele piisavalt tahke oleku tagamiseks lisama midagi odavat ja küllaldaselt nn. ballastainet sisaldavat (näiteks kaerahelbeid, kuid mis peavad eelnevas lähteainete arvestuses siiski tähelepanu alla võetud olema).
Ballastaineid seepärast, et vastasel juhul (kui ei kasuta) peaks peale nädalast taolist toitumist tahkete elutegevusjääkide kehast eemladamiseks tõenäoliselt meditsiinilisi abivahendeid kasutama. (Või siis näiteks sõbra kummikindas käe nimetissõrme lahti urgitsemiseks.
)
Võib tunduda naljakas, kuid olukorra kättejõudes ei tarvitse see põrmugi lõbus olla.
Omal ajal viisin ma kogu seda mehhaanilist protsessi, segamist, läbi käsitsi, kuid tänase päeva seisuga on tõenäoliselt olemas hulganisti abivahendeid (vt. reklaame "... ja see pole veel kõik, jne."), mis antud protseduuri tunduvalt lihtsamaks teevad.
8. Tulemuseks saame keskmise konsistentsiga suhteliselt ühtlase massi, missuguse siis selliseks parajaks pätsiks kokku rullida same ja millise vastavat arvestuslikele päevadele osadeks saame lõigata.
Toitumine sellest ollusest on omaette tüsilik protsess. Seda eriti ergu maitsmismeelega "esteetidele". Üldiselt aga toimub see järgmiselt. Jaotame päevase koguse vastavalt energiatarbele 3-ks. Nii-siis! Suu täis ja vett peale ning alla. Järgneb teine, ja kolmas, ja neljas jne. suutäis. Jooma peab selle asja juures aga piisavalt sest vedelikupuudust ei pea organism küll kannatama. Seda enam, et vett on meil siiski veel ka tasuta käepärast võtta.
Ja ongi kõik.
Kas on soovi järele proovida?
Rahakotile on see vaieldamatult soodus ja elus hoiab kah, aga ... Noh, vahest natuke annab midagi erinevate maitseainetega ära teha, kuid oluliselt mitte.
Säilitada on seda segu aga siiski soovitav külmkapis, sest nii mõnigi finantsiliselt soodus komponent (näiteks munad, loomse valgu saamiseks) ei ole tavatingimustes (ja tavatemperatuuril) pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud.
NB! Mitte unustada ballastaineid, sest muidu ...

Tegevus oleks siis järgmine:
1. Arvestada välja oma enda põhiainevahetuse andmed. (selleks on olemas inimese normaalset füsioloogiat käsitlevas kirjanduses vastavad tabelid, kus arvestatakse konkreetse indiviidi vanust, iga, sugu, kehaehituse tüüpi jne.)- Kui nüüd õieti mäletan, siis peaks see arstiteaduskonna III kursuse materjal olema.
2. Arvestada välja oma enda keskmine energiakulu 1 päevas (selleks on olemas vastavad tabelid erinevate tegevuste lõikes, missugused tuleb eelnevalt lähteinformatsiooni saamiseks paari nädala jooksul igapäevaselt minutilise täpsusega kirja panna). Pole küll punktuaalselt täpne tulem, kuid enam-vähem ikka.
3. Siis saame arvestada välja ka oma tegevuste keskmise profiili päeva kohta (tähtis, kuna erinevad tegevused ei kuluta mitte ainult erinevalt energiat, vaid ka natuke erinevaid aineid, eelkõige mikroelemente ja vitamiine).
4. Saadud tulemuste põhjal (päeva energiatarve, mikroelemendid, vitamiinid jne.) arvestame välja põhiliste ainete (rasvad, süsivesikud, valgud) kogused 1 päeva kohta. Erilist tähelepanu pöörata küllastatud ja küllastamata süsivesikute omavahelisele vahekorrale ning mikroelementidele-vitamiinidele.
5. Kui kõik need kogused käes, tuleb hakata sirvima vastavaid tabeleid, et teha kindlaks nende ainete sisaldus erinevates toiduainetes ning ühtlasi ka uurida nende hindasid erinevates kaubanduskettides. Reeglina on koguste arvutamine lihtsam ja aine on ka (omapärasel kombel) odavam, kui valime enam-vähem puhta toiduaine. Näiteks margariin (annab taimseid rasvasid, vitamiine, mineraalaineid), kus põhiaine on küll rasv, kuid tuleb samuti tähelepanu pöörata selle mikroelementide ja vitamiinide sisaldusele, et hiljem kõike seda kokku segades lisaainetega mitte üle pakkuda.
6. Rahakott tasku ja poodi! Kogused ja toiduainete nimetused on paberil kirjas. Mis muud, kui riiulitelt korvi ja kassa juurde. Peale kassat aga koju.
Soovitan esialgu piirduda ca. nädalase kogusega.
7. Valmistame kogu sellest toorainete kogumist (oletatavasti oleme selle näiteks 1 nädalaks ette valmistanud) ühe segu, lisades iga järgneva valmiskaalutud komponendi ühte paraja suurusega kaussi. Nädalaseks koguseks piisab täielikult ühest keskmisest suupesukausist (ca. 1/2 saab täis küll, arvan ma).
Vastavalt moodustunud segu konsistentsile võib (ja peab) sellele piisavalt tahke oleku tagamiseks lisama midagi odavat ja küllaldaselt nn. ballastainet sisaldavat (näiteks kaerahelbeid, kuid mis peavad eelnevas lähteainete arvestuses siiski tähelepanu alla võetud olema).
Ballastaineid seepärast, et vastasel juhul (kui ei kasuta) peaks peale nädalast taolist toitumist tahkete elutegevusjääkide kehast eemladamiseks tõenäoliselt meditsiinilisi abivahendeid kasutama. (Või siis näiteks sõbra kummikindas käe nimetissõrme lahti urgitsemiseks.

Võib tunduda naljakas, kuid olukorra kättejõudes ei tarvitse see põrmugi lõbus olla.
Omal ajal viisin ma kogu seda mehhaanilist protsessi, segamist, läbi käsitsi, kuid tänase päeva seisuga on tõenäoliselt olemas hulganisti abivahendeid (vt. reklaame "... ja see pole veel kõik, jne."), mis antud protseduuri tunduvalt lihtsamaks teevad.
8. Tulemuseks saame keskmise konsistentsiga suhteliselt ühtlase massi, missuguse siis selliseks parajaks pätsiks kokku rullida same ja millise vastavat arvestuslikele päevadele osadeks saame lõigata.
Toitumine sellest ollusest on omaette tüsilik protsess. Seda eriti ergu maitsmismeelega "esteetidele". Üldiselt aga toimub see järgmiselt. Jaotame päevase koguse vastavalt energiatarbele 3-ks. Nii-siis! Suu täis ja vett peale ning alla. Järgneb teine, ja kolmas, ja neljas jne. suutäis. Jooma peab selle asja juures aga piisavalt sest vedelikupuudust ei pea organism küll kannatama. Seda enam, et vett on meil siiski veel ka tasuta käepärast võtta.
Ja ongi kõik.
Kas on soovi järele proovida?
Rahakotile on see vaieldamatult soodus ja elus hoiab kah, aga ... Noh, vahest natuke annab midagi erinevate maitseainetega ära teha, kuid oluliselt mitte.
Säilitada on seda segu aga siiski soovitav külmkapis, sest nii mõnigi finantsiliselt soodus komponent (näiteks munad, loomse valgu saamiseks) ei ole tavatingimustes (ja tavatemperatuuril) pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud.
NB! Mitte unustada ballastaineid, sest muidu ...


Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Vaat, see detailne info jääb küll juba oma 25-aastatagusesse ülikooliaega, ja vaja oleks hüpnotisööri abi, et see inf mu ajukäärudest välja urgitseda.Ei, SEE oli kõik niigi arusaadav, ma mõtlesin rohkem seda konkreetsete segude koostist ja selle juurde käivate maitseaistingute kirjeldamist...
Igatahes võttis kogu see eelnev teoreetiline tehniline töö tubli 2 päeva aega, enne kui katsetustega pihta hakata sai. Nii palju mäletan, et rasvaineid sain margariinist ja toiduõlist, valgud kanamunadest, süsivesikud tavalisest peensuhkrust + söögisool jne., jne. Tilgutasin sisse veel ka erinevaid medikamente, missuguste toimet aga pidi kogu kompotiga väga hästi tasakaalustama (koostoime). Üks neist oli näiteks eleuterokoki ekstrakt (looduslik notroopikum ja mõttetegevuse stimulaator).
Ah, jaa! Jäi mainimata, et kui ma nüüd õieti mäletan, siis üle paari-kolme nädala ma sellel dieedil vastu ei pidanud. Ja polnud tegelikult vajagi, sest siis jõudis juba stipipäev kätte ning enam ma vastavaid katsetusi pole ette võtnud. Ikka täielik eedeni aed oli taas sööklasse minna ja sooja piimasuppi värske leivaga lasta makku voolata.

Maitseaistingud?

Noh, sellele ma juba vihjasin. Suht rõve, eriti esimestel päevadel. Et suu täis (ikka päris punnsuutäis) ja veega alla, ning nii oma 5-6 korda järjest. Selleks korraks oli taas kõht täis ning see, mis hammaste taga, see sama teed minust välja enam ei leidnud. Väljus ikka sealtkaudu, kust pidi.
Praegu võin konstateerida tõsiasja, et - RÕVE, kuid kui tänapäevaste vahenditega (rikkalikud maitseained) sama protseduuri viljeleda, siis - arvan, et tulemus oleks tunduvalt parem.
Tagant järele võin konstateerida tõsiasju, et ...
1) Kalkuleeritud toitumine on odav (isegi üllatuslikult) ja igal juhul võimalik;
2) tabelitele vastav toitainete kogus ja vahekord tagab edukalt häireteta eluspüsimise;
3) põhimõte, et süüakse elamiseks, mitte vastupidi, on omandatav ja vaid harjumise küsimus;
4) toitumise protseduur ise on ülimalt kiire, mis on oluline eriti situatsioonides, kus on krooniline aja defitsiit (näiteks sessiaeg);
5) soovides seda toitumismeetodit kasutama hakata, on otstarbekas seda vähemalt paariks nädalaks valmis teha, kuna kogu tehnoloogiline protsess (muretsemine, kaalumine jne.) on küllaltki aeganõudev.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Uhh, Jumal tänatud, et tänapäeval on missioonid olemas. Käid 2-3 tükki ära ja siis on piisavalt ressursse, et vähemalt bakalaureus omandada (kui üksikud erialad nagu arstiteaduskond välja arvata) ilma erilist kitsikust tundmata.Nagu see üldiselt teada on, on tudengitel ikka ja alati raha vähe. Sageli lausa nii vähe, et peab isegi tühja kõhtu kannatama. Noh, eks minugagi oli kord miskit samalaadset toimumas. S.t., et tühi kõht ja sama tühi tengelpung olid õnnetul kombel samaaegselt minu kere juures kokku saanud. Mida siis see erudeeritud kodumaa intelligentsi idu välja mõtles?...

Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Tabelid toitumisest
Mina kahtlen tabelite piisavas täpsuses. Paar nädalat võib ära tabelite järgi vabalt ära elada. Isegi ilma tabeliteta saab hakkama. Tuttav joodik sõi ainult pärast palgapäeva umbes nädal nii korralikult kui restoranides anti. Siis raha lõppes ja elas järgmised 3 nädalat sovhoosi sigalast virutatud keedetud kartulitest, leibadest mis oli ettenägelikult valmis ostetud ja lõhnavaid soola heeringaid sai samuti sigalast.
Aga paar aastat tabelite järgi süüa? Aasta pärast selgub, et mõni oluline veel avastamata vitamiin või mikroelement on puudu ja tekkib haigus mille põhjust ükski arst ei leia. Pealegi on igal inimesel individuaalsed ainevahetuse iseärasused.
Huvitav, miks oli vaja kõiki komponente vaja korraga kokku segada? Minule maitseb rohkem kui söön vajalikud ained eraldi komplektides.
Aga paar aastat tabelite järgi süüa? Aasta pärast selgub, et mõni oluline veel avastamata vitamiin või mikroelement on puudu ja tekkib haigus mille põhjust ükski arst ei leia. Pealegi on igal inimesel individuaalsed ainevahetuse iseärasused.
Huvitav, miks oli vaja kõiki komponente vaja korraga kokku segada? Minule maitseb rohkem kui söön vajalikud ained eraldi komplektides.
http://webcache.googleusercontent.com/s ... clnk&gl=ee
http://www.tc.umn.edu/~haskell/HSP/PEMMICAN.html
Eks taolist kontsentreeritud toiduainet (pemmikan) on kaug-põhja rahvaste juures ennegi ajast-aega ekstreemtingimustes kasutamiseks pruugitud. Minevikus küll mitte nii teaduslikult põhjendatud komponentide vahekorras ja kujul, kuid ikkagi.
Ma ju nentisin kah, et ega mingid tabelid nüüd nii absoluutsed kah pole (oma üllatuseks näiteks avastasin, et minu põhiainevahetus on igasuguste tabelite järgi nii madal, et ma ei peaks tõenäoliselt eluski olema, arvestades oma igapäevast tabelitejärgset energiakulu
), sest isegi näiteks nisujahul ja nisujahul ning makaronidel ja makaronidel on vahe sees. Sõltuvalt valmistajafirmast, konkreetsest retseptist jne. Hinnast rääkimata, mis kohe kindlasti nii firmast, kui valmistamise lähtetoormest, kui krt teab veel millest sõltub.
Ja ega minagi taolisel dieedil teab-mis kaua vastu ei pidanud (noh, teoreetiliselt oleks ehk pidanudki, kuid inimlik kihk maitsmisretseptoritele naudingut pakkuda, sai võitu). Esimesel võimalusel kiirustasin ikka TRÜ sööklasse, kus siis soojal piimasupil head maitsta lasin. Seda enam, et värske leib ja värskekapsasalat laual veel tasuta võtta oli.
Aga, et miks kokku segada? Aga ikka seepärast, et vajalikku kvantumit igakordseks manustamiseks ikka võimalikult täpselt välja arvestada ning, mis samuti vähetähtis faktor polnud, võimalikult kiiresti selle toitumisprotsessiga ühele poole saada (sessi aeg ikkagi, kus iga minut arvel oli).
Noh, sellest sessiaegsest toitumisest on veel üks hea kogemus varuks võtta. Ja ikka-jälle seoses kroonilise ajapuudusega.
Nimelt toitusin ma kord ühe sessi ajal tervelt kuu aega ainult halvaast. Toona nimelt olid müügil sellised 3 liitrised halvaakonservid. Ja kuu aja peale kulus vist 2-3 taolist potti ära. Eks see ole kah ju igasugu kasulike ja energiamahukate ainete segu, mis vägagi edukalt hinges hoiab ja produktiivselt toimida laseb.
Protsess ise aga oli analoogiline minu eelneva käkisöömisega. Ikka suu täis ja veega alla, ja jälle suu täis ja veega alla. Ning pea töötas nagu kellavärk ja jalg polnud ka põrmugi nõder (sai samal ajal ka regulaarselt trennis käidud). Aga, mis peaasi - iga minut öö-päevast läks asja ette.
Nauding taolises toitumises oli hoopistükki unustatud mõiste. Tähtsad olid märksõnad - täisväärtuslikkus, küllaldane kogus, võimalikult odavalt. Ja seda ma saavutasin.
http://www.tc.umn.edu/~haskell/HSP/PEMMICAN.html
Eks taolist kontsentreeritud toiduainet (pemmikan) on kaug-põhja rahvaste juures ennegi ajast-aega ekstreemtingimustes kasutamiseks pruugitud. Minevikus küll mitte nii teaduslikult põhjendatud komponentide vahekorras ja kujul, kuid ikkagi.
Ma ju nentisin kah, et ega mingid tabelid nüüd nii absoluutsed kah pole (oma üllatuseks näiteks avastasin, et minu põhiainevahetus on igasuguste tabelite järgi nii madal, et ma ei peaks tõenäoliselt eluski olema, arvestades oma igapäevast tabelitejärgset energiakulu

Ja ega minagi taolisel dieedil teab-mis kaua vastu ei pidanud (noh, teoreetiliselt oleks ehk pidanudki, kuid inimlik kihk maitsmisretseptoritele naudingut pakkuda, sai võitu). Esimesel võimalusel kiirustasin ikka TRÜ sööklasse, kus siis soojal piimasupil head maitsta lasin. Seda enam, et värske leib ja värskekapsasalat laual veel tasuta võtta oli.


Aga, et miks kokku segada? Aga ikka seepärast, et vajalikku kvantumit igakordseks manustamiseks ikka võimalikult täpselt välja arvestada ning, mis samuti vähetähtis faktor polnud, võimalikult kiiresti selle toitumisprotsessiga ühele poole saada (sessi aeg ikkagi, kus iga minut arvel oli).
Noh, sellest sessiaegsest toitumisest on veel üks hea kogemus varuks võtta. Ja ikka-jälle seoses kroonilise ajapuudusega.
Nimelt toitusin ma kord ühe sessi ajal tervelt kuu aega ainult halvaast. Toona nimelt olid müügil sellised 3 liitrised halvaakonservid. Ja kuu aja peale kulus vist 2-3 taolist potti ära. Eks see ole kah ju igasugu kasulike ja energiamahukate ainete segu, mis vägagi edukalt hinges hoiab ja produktiivselt toimida laseb.
Protsess ise aga oli analoogiline minu eelneva käkisöömisega. Ikka suu täis ja veega alla, ja jälle suu täis ja veega alla. Ning pea töötas nagu kellavärk ja jalg polnud ka põrmugi nõder (sai samal ajal ka regulaarselt trennis käidud). Aga, mis peaasi - iga minut öö-päevast läks asja ette.

Võib-olla tõesti, kuid mina poleks toona küll ette kujutanud, et oleks hakanud selle segu erinavaid komponente eraldi suhu puistama. Näiteks soola, margariini jne. Rääkimata sellest, et vastavate ainete doosid ei tarvitsenud sellisel juhul põrmugi optimaalsed olla, oleks ka ajakulu tunduvalt suurem olnud ning just taolisel ainetega ümberkäimisel oleksid selle või teise aine puudusest või üledoosist tingitud tervisehäired hoopis varmamad tulema olnud.Minule maitseb rohkem kui söön vajalikud ained eraldi komplektides.
Nauding taolises toitumises oli hoopistükki unustatud mõiste. Tähtsad olid märksõnad - täisväärtuslikkus, küllaldane kogus, võimalikult odavalt. Ja seda ma saavutasin.

Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline