Tere!
Kas keegi on laseriga nägemist korrigeerinud ja oleks nõus andma tagasisidet.
Olen teemat uurinud ning mõne küsimused -
Kui korda asi opiga läks?
Kas ajaga on nägemine taas kehvemaks läinud?
Kuidas pimedas nägemine on?
Mida peaksin veel teadma?
Tänan tähelepanu eest.
Silmalaser!
nägemine läks täitsa korda,kohe nii kui op tehtud ja esimene magamine arsti juures tehtud, ikka täitsa teravaks läks nägemine. 4 aastaga on tulnud kusagil -0.5 mõlemale silmale, (võib vähem olla, pole mõõõtnud). pimedas näeb nii nagu nägijad ikka näevad 
. Pool aastat tuleb kanda päikeseprille ja niisutada silma silmatilkadega, käia iga 2 kuu tagant kontrollis. rohkem nagu polegi....
. Pool aastat tuleb kanda päikeseprille ja niisutada silma silmatilkadega, käia iga 2 kuu tagant kontrollis. rohkem nagu polegi....
LASIK juhtus mul juba 2001. aastal. no puuriti ühe veebruarikuu laupäeva hommikul ära. sama päeva olin poolpime, vedelesin voodis ja püüdsin suht-koht kuulamise põhjal tuvastada, mida põnevat telekas toimub. ööseks pidin näkku kleepima ägedad, suured ja ümmargused konnaprillid, mis kaitsesid silmi juhusliku nükimise jmt eest, sest lahti lõigatud sarvkesta lapid võivad esimtel päevadel kergesti lahti minna ja sis on kaka majas.
järgmisel hommikul pidin juba oma jõududega kontrolli minema. ega silmi üle 5 minuti päikesepaistelisel talvepäeval lahti hoida ei kannatanud. toas, hämaras oli tiba parem aga väsisid jõle ruttu.
kolmandal päeval läksin juba tööle, kus suutsin lausa poole tunni kaupa arvutimonitori vahtida. seejärel pidin küll 15-20 minti toibuma ja niisutama. möödus veel paar päeva ja ainsateks probleemideks olid jäänud kõrgendatud tundlikkus ning kuivamine, mida leevendas "tears naturale", mida vahel tänagi kasutan.
ülitundlikkus säilis mingi poole aasta ringis, samas see elu märgatavalt ei häirinud.
praeguseks on siginenud mingi umbes 0,5 kummalegi silmale. täpselt ei tea, aga kuu tagasi käisin üldises tervisekontrollis, kus silmale küll numbreid välja ei kirjutatud aga tõdeti, et täiesti normis.
PS! kuna mul selle musta mumm läbimõõt silma keskel oli nii suht-koht lubatud piiril, siis "kannatasin" umbes aastakese selle all, et pimedas, kus see mumm veel suuremaks läheb, tekkisid lampide ümber ägedad vikerkaared. seda põhjustab lõikest tekkinud ebatasasus ja armkude. õnneks on see ajapikku kadunud.
järgmisel hommikul pidin juba oma jõududega kontrolli minema. ega silmi üle 5 minuti päikesepaistelisel talvepäeval lahti hoida ei kannatanud. toas, hämaras oli tiba parem aga väsisid jõle ruttu.
kolmandal päeval läksin juba tööle, kus suutsin lausa poole tunni kaupa arvutimonitori vahtida. seejärel pidin küll 15-20 minti toibuma ja niisutama. möödus veel paar päeva ja ainsateks probleemideks olid jäänud kõrgendatud tundlikkus ning kuivamine, mida leevendas "tears naturale", mida vahel tänagi kasutan.
ülitundlikkus säilis mingi poole aasta ringis, samas see elu märgatavalt ei häirinud.
praeguseks on siginenud mingi umbes 0,5 kummalegi silmale. täpselt ei tea, aga kuu tagasi käisin üldises tervisekontrollis, kus silmale küll numbreid välja ei kirjutatud aga tõdeti, et täiesti normis.
PS! kuna mul selle musta mumm läbimõõt silma keskel oli nii suht-koht lubatud piiril, siis "kannatasin" umbes aastakese selle all, et pimedas, kus see mumm veel suuremaks läheb, tekkisid lampide ümber ägedad vikerkaared. seda põhjustab lõikest tekkinud ebatasasus ja armkude. õnneks on see ajapikku kadunud.
ei, must mumm, ehk pupill on selline individuaalse läbimõõduga mulk, mille läbimõõt tavaolukorras on küll erinevatel inimestel veidi erinev, aga see erinevus on üldiselt väga väike. opi käigus lõigatakse sarvkesta lapp pupilli kohalt lahti (üks kitsas servake jääb vaid kinni hoidma) ja töödeldakse silma läätse. lõike laius peaks olema laiem, kui pupilli mulk, sest kui hiljem hämaras/pimedas pupill laieneb, ei tohiks lõikeäär/arm jääda nägemisvälja, kuna sellel kohal on silma pind ebaühtlasem ja võib tekitada optilisi häireid.
loodan, et see oli vastus, mida sul vaja oli.
loodan, et see oli vastus, mida sul vaja oli.
Sai ise ka umbes aasta tagasi silmi lõigatud laseriga.
Eestis on ikkagi KSA see põhiline tegija, kelle juurde pöörduda. Kui ma läksin siis oli mul üks silm -0,5 ja teine -1. Natuke vähe KSA meelest (st ei taha eriti teha nii väikeste miinustega) aga kui on hea põhjendus siis annavad järgi.
Enne operatsiooni pidi paralleelselt uuringutega päris pikalt (ei mäleta enam kui palju- minu meeles tumbes kuu aega) silmi tilgutama põletikuvastase vedelikuga ja sööma C-vitamiini tablette.
Iseendale tehti EPI-K (http://www.ksa.ee/laseroperatsioonid/epi-k-supreme/) op- protseduur iseenesest oli väga mugav. Midagi muud ei pidanud tegema kui lebama ja silma paigal hoidma nii kaua kuni laser su silma töötles. Kokku võttis maks 15 minutit. Protseduuri käigus tunned kerget kärsahaisu aga see on täiesti normaalne ja pole vaja paanikasse sattuda. Opi lõpus pannakse sulle läätsed silmad mida sa kannad umbes kuu aega, ennem kui arstid selle maha võtavad.
Esimesed päevad oli nagu Satakalgi silmad hästi tundlikud valguse suhtes ja nägin asju mitmekordselt. Iseenesest EPI-K-ga nii hull ei ole, et silmad peavad päris kinni kaetud olema- sai isegi korralikult niisutades mõne filmi ära vaadatud läpakast. Küll aga pidi selle sama põletikuvastase mikstuuriga silmi niisutama ja aeg-ajalt valuvaigisteid ka närima, kuna vahest kippus lääts vastu silma õrnalt hõõruma ja siis oli selline vastik torkiv tunne. Silma käega hõõrumine on aga absoluutselt keelatud.
Umbes nädal aega oli selline halvenev nägemine ja siis hakkas kiiresti paremaks minema. Umbes teiseks nädalaks on juba ok ja kuu aja pärast võetakse läätsed silmast. Loomulikult pead peale oppi üsna tihedalt kontrollis käima (nad ise täpsustavad millal). Igatahes mul on praegu ideaalne nägemine ja miinuseid pole enam lisandunud.
EDIT: päikeseprille peale esimest päeva rohkem ei kandnud. Selle kohta ütlesid ka arstid, et see on rohkem soovitatav mitte kohustuslik.
Pimedas ma ei tea- ikka samamoodi nagu ennem: kui jommis ei ole ja kuu väljas on siis näed hästi. Kui ei siis ikka koperdad nagu pime mutt.
Pealmine asi, millele juhiks tähelepanu, on ikkagi silmade korralik niisutamine: nagu pea kõik opid on ka siin reaalne infektsioonioht peale protseduuri.
Eestis on ikkagi KSA see põhiline tegija, kelle juurde pöörduda. Kui ma läksin siis oli mul üks silm -0,5 ja teine -1. Natuke vähe KSA meelest (st ei taha eriti teha nii väikeste miinustega) aga kui on hea põhjendus siis annavad järgi.
Enne operatsiooni pidi paralleelselt uuringutega päris pikalt (ei mäleta enam kui palju- minu meeles tumbes kuu aega) silmi tilgutama põletikuvastase vedelikuga ja sööma C-vitamiini tablette.
Iseendale tehti EPI-K (http://www.ksa.ee/laseroperatsioonid/epi-k-supreme/) op- protseduur iseenesest oli väga mugav. Midagi muud ei pidanud tegema kui lebama ja silma paigal hoidma nii kaua kuni laser su silma töötles. Kokku võttis maks 15 minutit. Protseduuri käigus tunned kerget kärsahaisu aga see on täiesti normaalne ja pole vaja paanikasse sattuda. Opi lõpus pannakse sulle läätsed silmad mida sa kannad umbes kuu aega, ennem kui arstid selle maha võtavad.
Esimesed päevad oli nagu Satakalgi silmad hästi tundlikud valguse suhtes ja nägin asju mitmekordselt. Iseenesest EPI-K-ga nii hull ei ole, et silmad peavad päris kinni kaetud olema- sai isegi korralikult niisutades mõne filmi ära vaadatud läpakast. Küll aga pidi selle sama põletikuvastase mikstuuriga silmi niisutama ja aeg-ajalt valuvaigisteid ka närima, kuna vahest kippus lääts vastu silma õrnalt hõõruma ja siis oli selline vastik torkiv tunne. Silma käega hõõrumine on aga absoluutselt keelatud.
Umbes nädal aega oli selline halvenev nägemine ja siis hakkas kiiresti paremaks minema. Umbes teiseks nädalaks on juba ok ja kuu aja pärast võetakse läätsed silmast. Loomulikult pead peale oppi üsna tihedalt kontrollis käima (nad ise täpsustavad millal). Igatahes mul on praegu ideaalne nägemine ja miinuseid pole enam lisandunud.
EDIT: päikeseprille peale esimest päeva rohkem ei kandnud. Selle kohta ütlesid ka arstid, et see on rohkem soovitatav mitte kohustuslik.
Pimedas ma ei tea- ikka samamoodi nagu ennem: kui jommis ei ole ja kuu väljas on siis näed hästi. Kui ei siis ikka koperdad nagu pime mutt.
Pealmine asi, millele juhiks tähelepanu, on ikkagi silmade korralik niisutamine: nagu pea kõik opid on ka siin reaalne infektsioonioht peale protseduuri.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Paar aastat tagasi matrix-lasik.
Operatsioonist meenub ainsa ebameeldiva aistinguna hetk kui sarvkestast lõigatakse lahti seda lapikest, mille alt sarvkestakudet lihvima hakatakse. See polnud valus aga väga ebameeldiv tunne lihtsalt minu jaoks. Kui keegi ikka silmamuna peale vajutab, siis mingid refleksid nagu tekivad;-) .
Lõikuse käigus ega pärast seda mingit valu ei tundnud.
Peale operatsiooni oli silmades tugev kipitustunne (umbes nagu oleks küüslauguse näpuga silmi hõõrunud). Kestis see umbes kolm tundi. Pärast seda kasutasin mingi aeg tunde järgi kunstpisaraid, et leevendada kuivustunnet simades. Aga see polnud eriline probleem. Nädala püüdsin mingit režiimi hoida (füüsiline koormus, arvuti, saun jne.), enesetunne oli tõesti suurepärane.
Häirivam oli nn. halod, mis pimedas kõikide tulede ja helkivate objektide ümber tekkisid. Just autoga sõita oli jama. Praegu võin küll öelda, et ka see "järelmõju" on kadunud.
Võib-olla on see minu eripära, et kõik nii kergelt läks. Paar tuttavat on rääkinud pisut teist juttu. Tõsi mõlemal juhul on tegu olnud ka erineva protseduuriga (epi-k) ning ühel juhul teise firmaga.
Operatsioonist meenub ainsa ebameeldiva aistinguna hetk kui sarvkestast lõigatakse lahti seda lapikest, mille alt sarvkestakudet lihvima hakatakse. See polnud valus aga väga ebameeldiv tunne lihtsalt minu jaoks. Kui keegi ikka silmamuna peale vajutab, siis mingid refleksid nagu tekivad;-) .
Lõikuse käigus ega pärast seda mingit valu ei tundnud.
Peale operatsiooni oli silmades tugev kipitustunne (umbes nagu oleks küüslauguse näpuga silmi hõõrunud). Kestis see umbes kolm tundi. Pärast seda kasutasin mingi aeg tunde järgi kunstpisaraid, et leevendada kuivustunnet simades. Aga see polnud eriline probleem. Nädala püüdsin mingit režiimi hoida (füüsiline koormus, arvuti, saun jne.), enesetunne oli tõesti suurepärane.
Häirivam oli nn. halod, mis pimedas kõikide tulede ja helkivate objektide ümber tekkisid. Just autoga sõita oli jama. Praegu võin küll öelda, et ka see "järelmõju" on kadunud.
Võib-olla on see minu eripära, et kõik nii kergelt läks. Paar tuttavat on rääkinud pisut teist juttu. Tõsi mõlemal juhul on tegu olnud ka erineva protseduuriga (epi-k) ning ühel juhul teise firmaga.
Peremees omal maal
Edaspidi on välistatud teatavad valikud harrastustes ja elukutses.
Nimelt sellised, mis on seotud kehavälise õhurõhu muutustega. Lendur, langevarjur, tuuker. Võib-olla veel mõned, mis meelde ei tule.
Tingitud on see asjaolust, et laseri töö tulemusena muudetakse sarvkesta kumerust seda laserkiirega kindlates kohtades doseeritult vigastades. Vigastus paraneb aga armistudes, mis teadupärast kootub (tõmbub kokku). Sellise protsessi tulemusena siis muudabki silma optline süsteem oma omadusi ja valguskiirte murdumisel tekitatakse (nüüd juba läbi armistatud ja kuju muutnud sarvkesta) terav pilt täpselt sinna, kus see terav peabki olema (silmamuna tagumisel sisepinnal).
Välisrõhu muutused on taoliselt korrigeeritud nägemise puhul vastunäidustatud, kuna armkude (mis laseropi tulemusena moodustub) on alati nõrgem, kui normaalne silmamuna kude ja kuna silmamuna siserõhk on reeglina muutumatu, siis - välisrõhu muutudes (ohtlikum on välisrõhu vähenemine) võivad op.armid rebeneda. Noh, ja sellistel rebenditel on juba oma mitte just meeldivad tulemused, sest need rebendid armistuvad siis juba omasoodu, kuid see protsess pole juba enam kontrollitav nagu seda oli esialgne laserop. Ja muidugi on ka nägemisteravuse muutus ühes või teises suunas peale taolist tüsistust juba ettearvamatu.
Nimelt sellised, mis on seotud kehavälise õhurõhu muutustega. Lendur, langevarjur, tuuker. Võib-olla veel mõned, mis meelde ei tule.
Tingitud on see asjaolust, et laseri töö tulemusena muudetakse sarvkesta kumerust seda laserkiirega kindlates kohtades doseeritult vigastades. Vigastus paraneb aga armistudes, mis teadupärast kootub (tõmbub kokku). Sellise protsessi tulemusena siis muudabki silma optline süsteem oma omadusi ja valguskiirte murdumisel tekitatakse (nüüd juba läbi armistatud ja kuju muutnud sarvkesta) terav pilt täpselt sinna, kus see terav peabki olema (silmamuna tagumisel sisepinnal).
Välisrõhu muutused on taoliselt korrigeeritud nägemise puhul vastunäidustatud, kuna armkude (mis laseropi tulemusena moodustub) on alati nõrgem, kui normaalne silmamuna kude ja kuna silmamuna siserõhk on reeglina muutumatu, siis - välisrõhu muutudes (ohtlikum on välisrõhu vähenemine) võivad op.armid rebeneda. Noh, ja sellistel rebenditel on juba oma mitte just meeldivad tulemused, sest need rebendid armistuvad siis juba omasoodu, kuid see protsess pole juba enam kontrollitav nagu seda oli esialgne laserop. Ja muidugi on ka nägemisteravuse muutus ühes või teises suunas peale taolist tüsistust juba ettearvamatu.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Siin lehel on täpne info protseduurijärgse tegevuse kohta:
http://www.ksa.ee/meelespea/mis-saab-parast/
http://www.ksa.ee/meelespea/mis-saab-parast/
Ei ole kahtlust hr hillarti pädevuses aga ei usu ka, et KSA oma kodulehel valeinfot jagaks.Tegevused, millega võib silmakaitse olemasolul jätkata 2 nädala pärast silmaoperatsiooni:
Sukeldumine, snorgeldamine
Langevarjuhüpped
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Tänud kogudusele arvamuste eest.
Olen ise kuulnud, et kontaktspordiga (näit poks) ei soovitata koguni aasta aja jooksul tegeleda, kuna võib tehtu paigast nihutada.
Huvitaval kombel silmaarstid ise seda operatsiooni ei poolda (st endale ei tee), vähemalt nii olen kuulnud. Põhjused on minu jaoks siiski teadmata.
USA-s vist seevastu tehakse op standardina ära igale tegevteenistusse astujale, kes prille kannab?
Olen ise kuulnud, et kontaktspordiga (näit poks) ei soovitata koguni aasta aja jooksul tegeleda, kuna võib tehtu paigast nihutada.
Huvitaval kombel silmaarstid ise seda operatsiooni ei poolda (st endale ei tee), vähemalt nii olen kuulnud. Põhjused on minu jaoks siiski teadmata.
USA-s vist seevastu tehakse op standardina ära igale tegevteenistusse astujale, kes prille kannab?
Eks see ole jälle selline soovituslik punkt. Ise sai peale 2-te kuud jälle MMA ja poksiga tegeletud ning pole midagi juhtunud. Muidugi pole otseselt silma saanud (kui paar juhusliku müksu välja arvata) kuigi paar korda on nina murtud.Olen ise kuulnud, et kontaktspordiga (näit poks) ei soovitata koguni aasta aja jooksul tegeleda, kuna võib tehtu paigast nihutada.
EDIT:Ei anna pead aga kuna protseduur ise on tegelikult suhteliselt kallis, siis pigem armee ostab välja sinu silmade järgi lõigatud spetsklaasid koos kaitseprillidega kuhu need kinnitada saab. Vähemalt EKV-s on selline asi täiesti olemas, kus siis kaetakse osa rahalisest kulust mingis ulatuses (ei mäleta enam kui palju).USA-s vist seevastu tehakse op standardina ära igale tegevteenistusse astujale, kes prille kannab?
Viimati muutis John, 26 Jaan, 2011 13:52, muudetud 4 korda kokku.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Noh, kontrollitud küll, aga siiski niipalju muutuv, et sisekõrva päris kõvasti mõjutada.Arnold kirjutas:Seal on ikka kontrollitud rõhk ja kui see peaks 10000 meetri kõrgusel ka kaduma, siis vaevalt Sul enam nägemist tarvis läheb!Aga õhutranspordi kasutamine? Ka seal on tegu tuntavate õhurõhu muutustega.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: plärmo ja 3 külalist