Kuidas muuta KL vääramatuks jõuks?

[hmm]

Mis on väljaõppe probleemid - väga inimlikud

Väljaõppe põhiprobleem ei ole mitte instrukturite, raha või kursuste puudumine, vaid põhiliselt kursuslaste vähesus.

Sa vist ikka ei loe asju mõttega Rebid ühe lause ja väidad selle põhjal mida sellega mõeldud pole.

Kus on kirjas, et viitan nendele (instrukturite, raha või kursuste puudumine) asjadele


Ma toon veel ühe huvitava mõttenurga:
Kes püstitab KL-le ülesandeid ja eesmärke Rahu-, kriisi- ja sõja ajal?

[Kapten Trumm]

Pean natuke selgitama oma arusaama konventsionaalsest sõjast.
Põhimõtteliselt jagatakse lahinguvälja kolmeks. Terminoloogia on tõenäoliselt lonkav ... Järgnev tuleb peast, sest ei viitsi aega raisata mõne määrustiku korrektsele tsiteerimisele.
Järgnev kehtib põhimõtteliselt iga üksuse puhul, igas lahinguliigis.
Eesmine ala (deep area) - seal sa kujundad vastast, ka luurad. Kujundamine seisneb selles, et sa nõrgestad VA-d mingis võimekuses või suunas või ajavahemikus. Seal on sul vastase alas tegutsevad üksused, mis tegutsevad koordineeritult põhijõududega. See ei tähenda pidevat sidet ja käskimist.
Põhilahingute ala (close area) - seal otsustad sa VA tegevuse edukuse või nurju(a)mise. Seal sunnid sa VA kas loobuma kavatsusest või muutma selle täideviimist. Põhimõtteliselt võib VA saada seal vastuvõetamatud kaotused aga ei pea. Põhimõtteliselt võib põhilahingute alas toimuv tegevus ja kujundatud vastane loobuda ka ilma suurte kaotusteta oma plaanidest.
Tagala ala (rear area) - seal toimub kõik see, mis toetab tegevust eesmises- ja põhilahingute alas. Seejuures tuleb vältida VA tegevust tema eesmises alas

Juba parem Minu arusaamise kohaselt nähakse võitlusgruppe ette deep area's tegutsemiseks. Mina näeks KL rolli peamiselt (aga mitte ainult) rear areas. Nii meie enda kui vastase omas. Metoodikas on aga oluline vahe, kas VG on vastase tagalas 20 km või 200 km sügavuses. Viimasel juhul ei saa ta tulla omade juurde sokke kuivatama või toidupakke võtma. Võib arvata, et viimasel juhul otsib neid taga ka vastase repressiivaparaat (konspiratsioon!!), nad peavad suutma toime tulla igasuguse toetuseta (või kasutades tsiviilelanike abi) (varud!!!!) või üldse oma jõududeg (ellujäämine!!), kasutades tegevuseks sõjasaaki (vastase relvastuse ja varustuse kasutamine) ja organiseerides vastupanu (relvastatud võitluse organiseerimine)

Juba saime 5 punkti, mis kontsepti ei passi:
1.konspiratsioon (meil olid äsja VG osade meeste nimed Kaitse Kodus trükitud - milline oleks nende/pereliikmete shanss 200 km sügavusel?)
2. varud
3. ellujäämine
4. vastase relvastuse ja varustuse kasutamine
5. relvastatud võitluse organiseerimine

Neid ei saagi olla VG programmis, sest neil pole neid eriti nagu tarvis.

Trumm - ka konventsionaalses lahingus kasutatakse vastase tagalas tegutsevaid üksuseid (stay behind, raid). Meie tingimustes, kus sõdime omal maal, ühtib see sissidega lahinguüksuste mõistes. Kuna see on siiski lühiajaline, max nädalad, siis ei ole see põrandalune vastupanuliikumine, sest enamuse tagalast, lahingutoetusest (N:luure) ja juhtimistoetusest (N:side), korraldavad konventsionaalses sõjas üksused ise.

Vastase tagalas tegutsevaid üksusi õpetati Eestis süstemaatiliselt enne NATO fantaasiaid, nt piirivalve sissikompaniid, Kuperjanovi C-kompanii ka kindlasti oli mujal ka. Tegelikult on reservid ka olemas. Olles sirvinud tollaseid õppematerjale ja konspekte, tuleb tõdeda, et see on kaugelt "sissim" võrreldes praeguse programmiga. Näiteks tollal kuulus ellujäämisõpe (on üks sissi põhioskusi) täiesti väljaõppeprogrammi. Ei saa öelda, et praegune väljaõppe programm oleks ses mõttes kasutu, aga olgem ausad, sellest puuduvad mitmed olulised komponendid. Küsige täna võitlejalt, milline oleks peamine taimne toiduallikas veekogude ääres.....

Küse on minumeelest ikkagi selles, et kõikidel ei jagu õnne olla võitlusgrupis osana regulaarüksuste toetusest ja turvast. Osa mehed ei jõua võib-olla õigeks ajaks kohale ja vastane on juba 50 km eemal. Osa mehed istuvad Võru all metsas, kui tegevus käib nt Ussisoo kandis. Nende roll on siis tegelikult kas sattuda vastase "organite" hambusse või tegutseda 1945. a stiilis, kraavist leidsime püssi ja tee pealt 10 padrunit, magame kuskil taluvaremes ja käime vaikselt kartulipõllult matti võtmas? St analoogselt metsavendlusega sõjaliselt vähetähtis tegevus, mis vastasele olulist kahju ei tekita.

Suuremat sorti stay behind tegevus eeldaks minuarust umbes selliseid ettevalmistusi kui soomlased tegid (kas praegu teevad, ei tea), aga see on päris mastaapne tegevus, mitte mingi ad hoc improviseerimine, kui asi hapuks kisub.

Väljaõppest. Mees, kes 1992 AK47 käes hoidis ja nüüd kolme tunniga AK4 (isegi mitte Galili) selgeks ei saa, ei kuulu vaimse tervise poolest üldse rivvi.

Einoh, see oli lihtsalt näide nende suurüksuste meeste tegelikust väljaõppest - ja sellise "baasi" pealt pole sugugi kindel, et keerulisemate asjadega toime tullakse. Kui rahuajal kukub välja paras komejant, siis sõjaolukorras tekib 1. asjata ohvrid 2. üksused jooksevad lihtsalt laiali demoraliseerumise tõttu (tajutakse oma nõrkust). Seega tuleks mingi vägivaldse suurüksuse kokkupigistamise asemel jagada mehed gruppidesse, käia üle üksikmehe ja jao põhidrillid ning kasvõi õpetada lõhkeainega ümber käima. Et kui nad kuskile satuvad, oskaks vähemalt rahuldavalt pauku teha ning ennast õhku ei laseks.

Ja lõpetuseks minu hirmust ja hoiakust. Ma olen kohanud lapsikuid seisukohti, kus malega tutvust teinud isik, räägib pikka aega malega tegelenud inimeste üllatamisest "uut moodi" ja "ootamatu" avanguga. Praktika toob aga alati teooria ülekaalu originaalsuse ees esile.

Kõik see oleks õige, kui sõjapidamine oleks vähe muutuv protsess. 1935. aastal oli Maginot liin läbimatu ja samal seisukohal oldi ka 1940. aastal, kui sakslased sellest elementaarse tiibmanöövriga (kah tuntud manööver vähemalt 100 aastat juba) labaselt mööda läksid.

Minul on sama hirm, mis kaur3-l, et liigne konventsionaalsete üksustele panustamine võib tähendada seda, et reaalse rünnaku puhul saame me samamoodi loputada nagu grusiinid said ning nädalase lahingutegevuse järel on vastane tunginud juba Harjumaale ning meil on ette näidata 163 tapetud vastase sõdurit ja kümme hävitatud tanki (heidutuse mõttes nohumast nohum) - ja vastase kaotuste tempo on umbes sama mis modzaheedid tegid oma puuduliku relvastuse/väljaõppega venelastele 80ndatel. Kogu kaos saab alguse sellest, et piiratud arv ladusid/sõlmpunkte lülitatakse lennuväe ja taktikaliste rakettidega tasa ning mingit võitlusvõimelist armeed ei suudetagi kokku panna, kogu asi on algusest peale kokkuklopsitud ersats, mis kannab suuri kaotusi ning taganeb Harjumaale ainult sellega, mis seljas tassida kannatab. Vastase tagalas kindlasti midagi tehakse, kuid ilma ettevalmistuste, väljaõppe ja varudeta hääbub see kiiresti.

Ma poleks nii kindel, et me aastal nt 2016 paremini esineks kui Gruusia 2008. Tõenäoliselt saama samamoodi pasunasse.

[soesilm]

Ma passin ...

[tommy]

Minul on sama hirm, mis kaur3-l, et liigne konventsionaalsete üksustele panustamine võib tähendada seda, et reaalse rünnaku puhul saame me samamoodi loputada nagu grusiinid said ning nädalase lahingutegevuse järel on vastane tunginud juba Harjumaale ning meil on ette näidata 163 tapetud vastase sõdurit ja kümme hävitatud tanki (heidutuse mõttes nohumast nohum) - ja vastase kaotuste tempo on umbes sama mis modzaheedid tegid oma puuduliku relvastuse/väljaõppega venelastele 80ndatel. Kogu kaos saab alguse sellest, et piiratud arv ladusid/sõlmpunkte lülitatakse lennuväe ja taktikaliste rakettidega tasa ning mingit võitlusvõimelist armeed ei suudetagi kokku panna, kogu asi on algusest peale kokkuklopsitud ersats, mis kannab suuri kaotusi ning taganeb Harjumaale ainult sellega, mis seljas tassida kannatab. Vastase tagalas kindlasti midagi tehakse, kuid ilma ettevalmistuste, väljaõppe ja varudeta hääbub see kiiresti.

Ma poleks nii kindel, et me aastal nt 2016 paremini esineks kui Gruusia 2008. Tõenäoliselt saama samamoodi pasunasse.

Lõpeta see Gruusia-alane demagoogia ära....(soovi korral uuri seda konflikti ja sealse tegevuse/tulemuste põhjuseid lähemalt)
Ei päde see siinses kontekstis...

[kaur3]

soesilm, ära passi:

Sa kirjutasid:

Kas US üksused Baltops 2010 ajal olid siin niisama või võiks seda võtta kui D-289? Kas Saber Strike 2010 võiks olla D-1000? Kui NATO hakkab D+ ennast liigutama, siis pole sellel organisatsioonil mingit mõtet.

Ma kirjutasin:

Kui liitlased otsustavad ennast õigel ajal liigutada Eesti kaitse nimel, siis pole vahet mitu brigaadi meil siin. Meite mehi oleks vaja vaid baaside ringkaitseks, et rahuliikujad sisse ei marsiks ja tänavatel patrullimiseks nagu pronksiööde ajal. Selleks tööks aga ei ole vaja ju mingisugusesid erilisi oskuseid ja aastas nädal aega õppusi (nagu keskmine kaitseliitlane) oleks paras küll. Aga võib-olla neil ei olegi vaja baase siia tuua, sest raudlinnud saavad oma tööd teha ka distantsilt (vt 2009. aasta Rootsi õppuseid). Kohapeal sõidavad ringi JTAC'id meie ühe brigaadi eraldi allüksuste kaitse all (soesilm ei tahtnud ju rääkida brigaadist vaid mitmetest eraldi üksustest. See kirjeldus sobib siia hästi).

Ma viitasin ka nii:

Esmane iseseisev kaitsevõime peab kiire sõjalise reaktsiooniga tagama riigi sõjalise kaitse ning põhieeldused kollektiivkaitse rakendumiseks ka olukorras, kus ülekaalukate jõududega rünnak on toimunud ootamatult. Selleks tagab Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide asjakohase väljaõppe ning kindlustab ressursside otstarbeka kasutamise.

Sina ütlesin, et see ei ole aus.

Kas ma saan õigesti aru, et esimese stsenaariumi puhul on politseitamine max mida KL'ilt tahetakse? Teise stsenaariumi puhul ei ole aga midagi teha, sest kui laks juba käinud, siis kuhu Sa neid Vändra, Põlva ja muu kandi mehi ikka koondad. Või tulevad mehed Unimogidega Harjumaale või mis iganes punkti kokku. Iseseisvalt nad aga midagi ei tee, sest

KRK või brigaadi kaitselahingud D+0 kuni D+10?, kui EV sõjalise riigikaitse elemendid = sõgedus
KL malev kui pataljon viivituses moto või mehh üksuse vastu = sõgedus
JVP rünnak vastase lahingutoetus, tagala või II esheloni vastu = sõgedus

[tommy]

Aga võib-olla neil ei olegi vaja baase siia tuua, sest raudlinnud saavad oma tööd teha ka distantsilt (vt 2009. aasta Rootsi õppuseid). Kohapeal sõidavad ringi JTAC'id meie ühe brigaadi eraldi allüksuste kaitse all (soesilm ei tahtnud ju rääkida brigaadist vaid mitmetest eraldi üksustest. See kirjeldus sobib siia hästi).

Ma tihti imestan, kuidas inimesed hädaldavad, "mis, 9 diviisi NATO'l ainult meie jaoks ette nähtud, kuidas nad selle kokku saavad..."
Kas poleks õigem arvata, et konflikti korral(igasugused eelnevad ümberpaiknemised kõrvale jättes) puudub reaalselt NATO-l üldse igasuguste suuremate väekoondiste siia liigutamise vajadus...No eriüksused, mingid rangerite pataljonid ja tulejuhid kõrvale jättes...
Arvestades tänapäevaste õhujõudude(ja moodsate luurevahendite, ECM-võime, raadioside mahasurumine) võimalusi.....
Ja kõigi nende võimekuste sadadekordsest üleolekust NATO'l meie tõenäolisema vastase ees...
Maapeal peaksime me ülejäänuga ise toime tulema.

[TTA]

Keegi teist uut riigikaitse strateegiat on lugenud?

http://www.mod.gov.ee/files/kmin/img/fi ... 282%29.pdf

4.1, alapunkt 39.

[kaur3]

tommy, millega me täpsemalt peaksime toime tulema?

Kui NATO on siin D-2000 kohal, siis ei hakka keegi teine siia trügima.

Kui NATO on D+35 kohal, siis millega peaksime me siin 35 päeva tegelema? Arvestades meie "tundlaid", peaks NATO piisavalt vara teadma vaenulikest plaanidest ja midagi ette võtma. Kui ta ei võta midagi ette, siis mida me tänase päeva seisuga ja struktuuridega üksi teeksime? Mida me teeksime need 35 päeva?

TTA viidatud punktist.

Rene Toomse kirjutas ka oma blogiloos.

Kirjastamata kommentaar: Hea meel on tõdeda, et allajärgneva doktriiniprojekti juriidiline alus oli veel puudu kirjastamise hetkel ehk võitlusgruppidele omistatavat sissitegevust ei olnud ametlikes dokumentides legaliseeritud, siis just värskelt andis selleks võitlusviisiks aluse meie uus Riigikaitse Strateegia. Nimelt ütleb strateegia punkt nr. 39, et „Sõjalise kaitse planeerimisel käsitletakse ka tegevust vastase poolt hõivatud aladel, sealhulgas sissitegevust ja vastupanuliikumist.“

Kahjuks ei saa ma aru mida peetakse silmas sissitegevuses ja vastupanuliikumise all. Üks peaks olema teise osa, kui ei peeta silmas muidugi Soome sisse. Haarasin abiks 60. aastate FM'i, kus kirjas nii;

Resistance is the cornerstone of guerilla warfare. Underground and guerilla warfare stem from a resistance movement.

Resistance is defined as the act of opposition of one individual or group to another. A resistance movement is the organised element of a disaffected population which resists a government or occupying power with means varying from passive to violently active. Resistance movements begin to form when dissatisfaction occurs among strongly motivated individuals who cannot further their cause by peaceful and leagal means.

FM 31-21 saab alla laadida siit. Vt 2. peatüki algust.

http://www.webfilehost.com/?mode=viewupload&id=4924002

Kuidas seda vastupanuliikumist, mille relvastatud tiib on geriljavõitlejad (sissid), muuta efektiivseks, et vastasel kiiresti mõistus pähe panna?

[oleeg]

Kaur3 kirjutas:

Kuidas seda vastupanuliikumist, mille relvastatud tiib on geriljavõitlejad (sissid), muuta efektiivseks, et vastasel kiiresti mõistus pähe panna?

Midagi on Sinu skeemis puudu, kas ei tundu?
Neil on ainult sõjavägi, meil aga sõjavägi ja "vastupanuliikumine, milleüheks osaks on geriljad"...
Täida tühimik ja siis on pilt oluliselt teistsugune.

Täites Sinu skeemis tühimiku näeme, et mitte meie 2 struktuuri ei tegele nende 1-ga, vaid on 1:1 ja 1:1... Paraku ei tegele meie mitte selle skeemi alusel... Huvitav, kes ennustaks tulemuse meie skeemi kohaselt nende reaalse pildiga?

terv
o

[soesilm]

Kaur3, see "pole aus" oli aus tunnistus minu aluste võnkumisest
Aga:

KRK või brigaadi kaitselahingud D+0 kuni D+10?, kui EV sõjalise riigikaitse elemendid = sõgedus
KL malev kui pataljon viivituses moto või mehh üksuse vastu = sõgedus
JVP rünnak vastase lahingutoetus, tagala või II esheloni vastu = sõgedus

... on näide sellest, mida teised, mitte mina, sõgedaks peavad.
Rõõm näha, kui tsiteeritakse FM 31-21 taolisi asju - ilma end "vabamõtlejaks" nimetamata ... ja siin pole ainuke sihtmärk Blogija.
Ja veel suurem rõõm on näha füüsika arengut foorumist D miinusest räägitakse ka!
Ja nüüd siiski jätan ühe ringi vahele ...

[setu]

Praegu on veel võimalus esitada parandusettepanekuid kaitseliidu seadusele/.../ § 26 kirjas - Tegevliige on kohustatud 48 tunni ulatuses kalendriaastas osa võtma Kaitseliidu väljaõppest Kaitseliidu teatatud ajal ja kohas. 48 tundi ilmselgelt liiga vähe.

Pole rahul ve? Arvatavasti tegevliikmete hulk ei vähene oodatust kiiremini, või mis su kriitiliseks piiriks on? Mis hulgast alates heidutuse tase kaotab oma krediiti?

Kas soovid astuda pedantlikuks väikeametnikuks, kes hakkab vormistama südikalt koondamisi vastavalt paragraafile?

[Kapten Trumm]

Keegi teist uut riigikaitse strateegiat on lugenud?
http://www.mod.gov.ee/files/kmin/img/fi ... 282%29.pdf
4.1, alapunkt 39.

Aga SKAK-is (mis on RS-st madalam ja rakenduslikum dokument) pole vastupanuliikumisest ja sissivõitlusest mitte mõmmigi.

Tsitaat:

Kaitseliit keskendub lahingukompaniide, sisekaitsekompaniide ja formeerimisstruktuuri üksuste ettevalmistamisele. Kaitseliit kujuneb võimaliku
vastase jaoks veelgi tõsiseltvõetavama sõjalise heidutuse kandjaks.

Järelikult sissivõimekuse loomist enne 2018. aastat kavas pole. Strateegia küll defineerib, aga rakendusdokumendid ette ei näe.

Sissisõja võimekus on Eestis umbes sama suurusjärgu üritus nagu soomusmanöövervõimekus või keskmaa õhutõrje. Seega seda "ridade vahelt" ei arenda, selleks on vaja ka olulisi ressursse ning mis kõige tähtsam - poliitilist toetust.

Tegelikult ei saa öelda, et progressi pole. VG-d ja tagasipöördumine 90ndatel kasutusel olnud lahing- ja sisekaitsekompaniide idee juurde on mittetoimivatest maakaitsepataljonidest KL haldussuutlikkust arvestades ikka lausa kvanthüpe.

However, minu arust on muudatus siiski liiga kobav ja arglik, sisuliselt pool sammu, huvitav, kas kardetakse vanematekoguga seotud kompaniiülemate protesti oma koha kadumise pärast?

[TTA]

Keegi teist uut riigikaitse strateegiat on lugenud?
http://www.mod.gov.ee/files/kmin/img/fi ... 282%29.pdf
4.1, alapunkt 39.

Aga SKAK-is (mis on RS-st madalam ja rakenduslikum dokument) pole vastupanuliikumisest ja sissivõitlusest mitte mõmmigi.

Tsitaat:

Kaitseliit keskendub lahingukompaniide, sisekaitsekompaniide ja formeerimisstruktuuri üksuste ettevalmistamisele. Kaitseliit kujuneb võimaliku
vastase jaoks veelgi tõsiseltvõetavama sõjalise heidutuse kandjaks.

Järelikult sissivõimekuse loomist enne 2018. aastat kavas pole. Strateegia küll defineerib, aga rakendusdokumendid ette ei näe.

Sissisõja võimekus on Eestis umbes sama suurusjärgu üritus nagu soomusmanöövervõimekus või keskmaa õhutõrje. Seega seda "ridade vahelt" ei arenda, selleks on vaja ka olulisi ressursse ning mis kõige tähtsam - poliitilist toetust.

Tegelikult ei saa öelda, et progressi pole. VG-d ja tagasipöördumine 90ndatel kasutusel olnud lahing- ja sisekaitsekompaniide idee juurde on mittetoimivatest maakaitsepataljonidest KL haldussuutlikkust arvestades ikka lausa kvanthüpe.

However, minu arust on muudatus siiski liiga kobav ja arglik, sisuliselt pool sammu, huvitav, kas kardetakse vanematekoguga seotud kompaniiülemate protesti oma koha kadumise pärast?

Sa ikka tead et SKAK pole viimane rakendusdokumendi aste vaid on ka 4 aasta ja 1 aasta kavad?

[Kapten Trumm]

Miks sa arvad, et ma ei tea?

Eks need kavad peaks teoorias olema SKAK-iga kooskõlas, SKAK aga näeb ette põhiliselt konventsionaalseid ja tagalavalve üksusi, mis põhinevad pealegi minu arvates saavutamatul kompanii struktuuril. Saavutamatu seepärast, et 1. ei saada kompanii arvukust ikkagi kokku 2. kompaniina asja tööle ei saada puuduliku väljaõppe tõttu.

Kui me saame 2018. aastaks ilusti toimima rühma suurused taktikalised grupid lahingüksustel ja jao suurused taktikalised grupid sisekaitseüksustel, on põhjust rahul olla.

[hummel]

Vahepeal olen eemal olnud ja ei suuda end praktiliset enam läbi närida sellest teemast.
Jätkuks sellele, et siin keegi mitu lehte tagasi mind imelikuks pidas, panen mõned mõtted vastuseks.

Kompanii lahingugrupp.
Tugevdatud kompanii on jah nõrk moodustis ja nõrgem, kui pataljon, kuid tugevam, kui rühm. Pidasin silmas tugevat kompaniid, milles on näiteks juhtimisrühm, 3-4 jalaväerühma (vastavalt territoriaalmalevkondade arvule), tt-rühm, mp-rühm, õt-rühm, tagalarühm. Ülema ametikohaks mjr, suurusjärguks u 200-250 ja sõidukeid u 30-40. Umbes sellise ideega üksikkompaniid (Tartu, Pärnu, Põhja) olid ka 1990ndate lõpuni Kaitseväe struktuuris. Soome jalaväekompanii peaks ligikaudu samasuur olema. Mulle õpetati kunagi KVLK-s, et taolise "hambuni relvastatud" kompaniiga on võimalik kas viivitada motolaskurbrigaadi või pidada kaitselahingut motolaskurpataljoni vastu mitu päeva. Sellest peaks küll olema.
Lisaks kirjutasin eelnevalt, milleks neid kompaniisid reaalselt kasutada saaks. Kindel see, et elavjõu ülejääke meil D-päeval ei ole - kõigile rakendatavaile leitakse rakendus.

Juhuks, kui malevate kompaniid oleks tarvis ühtse juhtimise alla ühendada, peaks ühes KRK malevas (suurimas) olema koosseisus staabirühm. Tagalaosa eraldi ei ole otseselt vaja, sest iga kompanii on praktiliselt logistiliselt iseseisev.

Operatiivsus.
Selle all mõtlesin, et täielikult KL liikmetest koosnevat kompaniid on võimalik misiganes nädalapäeval häirekella lüües praktiliselt hiljemalt paari päeva jooksul 0-ist täiesti lahinguvalmis saada. Nii kiirelt ei saa lahinguvalmis mitte ükski tavalistest reservväelastest formeeritav pataljon, ega kompanii. Lisaks ei ole vaja kaitseliitlastele saata 3 kuud varem kutset erakorralisele õppekogunemisele või kuulutada välja mobilisatsiooni, vaid piisab sisese teavitussüsteemi käikulaskmisest! Viimati toimis see mäletatavasti Pärnu Malevas, kui Kevadtormile suudeti loetud päevadega lambist kokku panna oma kompanii. Lahinguvalmidus!
Minuarust on see asjaolu täiesti objektiivne põhjus reservistide ja kaitseliitlaste omavahel mittesegamiseks.

Pataljon ja KL.
Naabri koerale võib ka marssali pagunid anda - haugub ikka samamoodi. KL-ist võime formeerida, pataljone, brigaade, diviise, armeekorpusi või mida veel... - reaalne väliolukorras veel rahuldavalt toimiv võime jääb, no löö või maha, ikka sinna kompanii kanti. Organisatsiooni ülesehituse ja poolsõjaväelisuse vääramatu eripära. KL ei ole KV.