Soomes peaks olema ... on küll hea kinnitus sinu väitele
Kunagi õpetati KVLK-s aga täna sa oma kindraleid enam ei usu? Selle aja autoriteedid on kadunud?
...
Juba hakkab pataljon tekkima aga ei - tagalat pole vaja! Kes nende kompaniide haavatud ära viib? Moona juurde toob?
Soome kompanii struktuuri ei suutnud oma materjalidest kahjuks praegu leida. Leidsin ainult vana 80ndate jalaväekompanii, mis oli u 170. Siiski juba siis oli eesmärgiks, et kompanii oleks võimalikult iseseisev ja suuteline autonoomselt toimima. Kui lisada näiteks tugevduseks paar tt-kahurimeeskonda, jaojagu pioneere ning õhutõrjujaid, tuleb seegi 200 ligi. Arvan, et sellist KL kompaniid on võimalik juhtida küll, kuid ülem peaks olema juba mjr ja abi kpt.
Mis KVLK-sse puutub, siis jah eks ajad ole muutunud, kuid mul oli võimalus ise seal õppides taolise koondkompanii koosseisus õppusel osaleda 2x ning kuigi oli teatud probleeme (eks muresid ole tänagi), ei saaks öelda, et asi poleks üldse toiminud.
Ok, ütleme, et brigaadi kinni ei pea, kuid vastase pataljoni peatamisega kõrvalsuunal/abilöögisuunal peaks ikka toime saama. Kui asi juba karmimaks läheb, ega need 3-4 KL kompaniid KRK ainus ressurss tohiks olla. Ma saan aru, et tavareservistidest peaks sõjaoludes 1 KRK kohta ikka brigaadi ekvivalendis rahvast kokku klapitatama.
Kui tegemist on tugevdatud kompaniiga või ükskikkompaniga, siis tal on praktiliselt olemas võimekus haavatute evakuatsiooniks ja ka muuks tagalategevuseks tagalarühma näol. Pole vahet, kas 2+2 või 4.
Staabirühma on vaja, et tagada juhtivale staabile juhtimiseks elementaarsed tingimused. Lisajuhtimisvõimekust kompaniidest pole eeldavatalt võimalik võtta.
- no mille poolest Soomes töötav KL liige kiirem on kui tavaline kodanik?
No jah, ja mille poolest on siis Soomes töötav tavaline kodanik kiirem, kui KL liige...
Mis teeb KL-i operatiivsemaks?
1) üksuste-allüksuste kokkukutsumiseks pole vaja otsida programmidest kontaktandmeid ja saata ports tähitud kirju, mis kutsub kogunemisele 3 kuu pärast. KL kompaniipealik helistab rühmapealikud läbi, rühmapealikud helistavad oma jaopelaikele ja viimased oma meestele-naistele. Kokku ehk võtab see 200 võitleja teavitamine aega nii tunnijagu. Noh mõnda ei saa ehk kätte, kuid valdava enamuse kindlasti.
Jah võib keegi hakata ka reservistidele-tavakodanikele otse kodudesse kellama (küll vast läheb aega!), kuid miski ei garanteeri, et helistajat kukele ei saadeta, sest igasugune õigus tavakodanikku mobilisatsioonita lambist teenistusse kutsuda ju puudub.
2) Laokompleksi laekunud KL rühmad ja kompaniid on juba varustatud vormiriietusega ja tavaliselt ka individuaalvarustusega (mille väljastamine-passitamine on pagana aja- ja ressursimahukas töö). Jääb vaid relvad, allüksusevarustus, tehnika ja kulukraam jagada. Heas malevas on allüksusevara juba rühmade kaupa (näit merekonteineritesse) jagatud ja rühm on enda kola väljavõtmisega õppusteks ju varemgi tegelenud. Nii läheb ruttu.
3) Kaitseliitlased on juba harjunud õppustel koos tegutsema ja tunnevad teineteist tavaliselt hästi ka väljaspool õppusi. See tagab kindlasti üsna hea allüksusesisese koostöö, mis on lahingus üsna oluline. Enne tavaliste reservistide lahingusse saatmist tuleks ikka veidi koostööd ka harjutada. Muidu on tegemist lihtsalt kahurilihaga. Pole paha ka KL-iga pisut eelnevalt harjutada, kuid see ei võta kindlasti nii palju aega ega vaeva.
Väike jutuke Kaitse Kodust 2010/4 asja juurde, et oleks alust...
PÄRNAKATE KIIRREAGEERIMISEKSPERIMENT
Loomulikult ei kulgenud asi ootamatusteta. Seekordne superüllatus pärnakatele sündis Harju maleva kaitseliitlaste ja Kaitseliidu ülema koostöös. Ühed ei tulnud “Kevadtormile” tarvilises koosseisus kohale, teine otsustas sügavasse miinuskomplekti sattunud Tallinna, Rapla ja Harju maleva baasil loodud pataljonidele kiiresti täiendust leida.
Olgem ausad – mõte kutsuda ühepäevase eelhoiatusega keset töönädalat üheks ööpäevaks õppusele terve Kaitseliidu kompanii tundub esmasel vaatlusel pehmelt öeldes sõgedana. Oleme ju ise usinalt loonud ettekujutuse kaitseliitlasest, kellele on igast õppusest vaja pool aastat ette teatada, kes on kasutatav ainult nädalavahetustel ja kellest parimal juhul tuleb kohale ehk tubli kolmandik.
Siiski, pärast mõningasi kõhklusi ja esmast plaanimist oli otsus sündinud ja Pärnumaa maleva üks jalaväekompanii kutsuti 24 tunniks “Kevadtormile”. Kokku tuli pealt saja tubli ja võitlusvalmis kaitseliitlase, formeerimine saadi tehtud loetud tundidega ja juba oldigi pealinna meestel oma kodustes metsades abiks.
Kompaniiülema kapten Venno Slugeni sõnul oli just niisugune osalusvorm kaitseliitlastele vaat et parim, mida siiani nähtud. Kiirelt formeeritud, kiirelt lahingualale, kiirelt tegutsema ja ülesandeid täitma ja sama kiirelt jälle koju tagasi. Väga kõrge intensiivsus ja ei mingit “kaitseväelist molutamist”, mis kogenud kevadtormajatele mitte tundmatu nähtus ei ole.