Kaatrid EW laevastikus

[susi]

Kas keegi teab midagi Soomes, Turus , Andree & Rosenqvisti tehases ehitatud kaatritest EW laevastikus ?
Ehitati neid enne Esimest maailmasõda . Mõned neist jäid Eestisse ja leidsid rakendust ilmselt rannavalve kaatritena (tähistus RV) . Võimalik, et mõni kuulus ka numbrilise tähistusega piirivalve kaatrite hulka .
Esialgsel kujul olid pealt lahtised, hiljem mitte.

[susi]

Ok. Formuleerime küsimust veidike teisiti.
Neil päevadel avastati Venemaa internetiavarustel huvitav foto.
Fotol on käimas A&R tehases ehitatud kaatri vettelaskmine . Kõrval on näha lehvimas meie trikoloori. Tagaküljel on kirjas eesti keeles , et toimub nr.5 vettelaskmine 9.5.1940.
A. Gaiduki andmetel oli RV-5 puhul (1940-ndal) tegemist Kiili poolt ehitatud kaatriga . Ilmselt on tegemist siis piirivalve kaatriga nr 5.
Selle kaatri kohta aga puuduvad igasugused andmed .
Teab keegi midagi piirivalvekaatri nr.5 kohta ? Tegu võib olla mõne selle kaatri peal teeninud inimesele kuulunud fotoga, kes hiljem Siberisse sattus. Võimalik , et Omski kanti.
Samuti on teretulnud igasugune info laevastiku ja piirivalvekaatrite kohta .

[LoCo]

Näita siis pilti ka

[susi]

Oksjon , millest oli juttu.




http://omsk.molotok.ru/item1432500563_e ... ml#gallery

[susi]

Väidetavalt fotol piirivalvekaater nr.5 . Ehitatud 1935-ndal aastal Tallinnas .

[Lohetapja]

Kaardi tagaküljel on kirjas "vettelaskmine", mis ei tähenda ilmtingimata, et laev äsja valmis sai. Võib olla oli kaldale tõstetud.

Internet kirjutab:

1920-ndate aastate lõpus alustati piirivalve ujuvabinõude moderniseerimist. Likvideeriti 1923. aastast piirivalvele kuulunud mootorvahilaevad nr 1 (komandör a 1923–1928 leitnant Priidik Kriisk), nr 2 (komandör a 1923–1930 leitnant Robert Vabasalu), nr 3 (komandör a 1923–1928 leitnant Otto Tamm) ja nr 4 (komandör 1924–1925 leitnant Albert Pentsop) nende suure kütusekulu ja puuduliku merekindluse tõttu. Nende asemel soetas piirivalve endale märksa merekindlama vahilaeva „Kõu”, mille varustusse kuulusid üks 50-mm suurtükk, kaks raskekuulipildujat „Maxim” ja kaks mootorpaati. Laeva komandörideks olid leitnant Albert Pentsop (1928–1929) ja leitnant Alfred-Johannes Pupp (1930–1939) ja leitnant Hendrik Kärner (1939– 1940). 1939. aastal valmis uus ja moodne piirivalvelaev „Pikker”, mille komandöriks määrati kapten-major A.-J. Pupp. Vahilaeva juurde kuulusid ka kaks mootorpaati, mis olid varustatud kergekuulipildujatega. Peipsi järvel pidas a 1923–1940 vahiteenistust mootorvahilaev „Erilane” (komandör a 1923–1924 eraisik, 1924–1930 kapten-major A.-J. Pupp, 1930-1939 leitnant R. Vabasalu, 1939–1940 veebel A. Seelep), mida täiendasid mootor- ja aerupaadid kordonites; mootorvahilaev ja mootorpaat nr 5 olid relvastatud ühe Maksim- ja Vickers-tüüpi raskekuulipildujatega.
Merel ja järvel tegutsenud vahilaevad ja mootorpaadid olid allutatud otse jaoskondade ülematele.85

[susi]

Ilmselt oli laevuke talveks kaldale tõstetud. Ehitati ta 1935-ndal ja vastuvõtmine toimus 1936.