Ka päris siseringi infot ei oma, kuid ega siin palju variante pole, miks asjad nii on!
KV-s on juba tükk aega minu meelest igasugu regulatsioonidega üle pingutatud ja mis peamine regulatsioonidest kinni pidamiste järgimine toimub subjektiivselt: dokumentide salastatused ja nende nõuete rikkumised, haridusnõuete jälgimine ja vastavalt nendele ergutuste jagamine ning ei ole erand ka autasustamise subjektiivsus.
Lihtsad näited: on kehtestatud nõuded auastmete andmisele - füüsilise testi läbimine, keeletesti tasemed, haridusnõuded jne, kuid seni leiame nn teistest võrdsemaid ja teised on jälle 6 -7 ja enam aastaid sama auastme peal kinni kuigi teevad oma tööd hästi.
Samuti on autasude jagamisega, see on nii subjektiivne kui veel olla saab. Kõige ehedam näide(õigemini meenub mulle kohe 2 näidet) on see kui üks viimaseid ESTPLA rühmasid naases Iraagist ja siis riputati rinnad medaleid täis ja pärast Afgaanist tulnudte esildiste kallal nöögiti nii kaua, et lõpuks jagati reaalsete teenete eest vähem autasusid kui viimastele ESTPLA rühmadele. Ehk siis u 120 mehele jagati reaalses lahingutes osalemise eest vähem autasusid kui 30 mehelisele üksusele laagri valvamise eest. OK, ehk natule liiga äärmuslik, aga mõte on selge.
samuti teine näide, mis on minu meelest eriti kurioosne: Ühele ESTPLA rühmaülemale tehti samuti esildis annetada kotkaristi kuldrist kuna rühm oli pidanud korralikke lahinguid ja mees tõi rühma tervelt tagasi(esimene tollal). Ühe kõrge ohvitseri sõnade järgi oli põhjuseks, miks talle seda ei antud, tema rahvus.
Seega kui te ikka kellelegi ei poe ja õigest rahvusest ei ole, siis kaitsevägi lihtsalt ei esitagi kedagi! Nii lihtne see ongi.
teine oluline element on kindlasti kaadripuudus ja kaadrivoolavus. On kohti, kus kader pikalt paigal seisab ja seal kas autasustatakse kõiki või on kõigil juba kõik olemas. Kus aga kaadrit vähe ja palju liigub, seal tuleb enne teenida ja välja teenida või on tööd nii palju, et niikuinii oma töödega ühele poole ei jõua ja mis autasu sa veel soovid
