Midagi on viltu
Midagi on viltu
On teada, et eestlased said Teises Maailmasöjas neli rüütliristi, kuid ühes kohas on nimetatud selleks arvuks viis. Kas arvestatakse sealjuures Alfons Rebasele lisatud tammelehti, või on tõesti saksa dokumentide hulgast leitud midagi uut?
1996.a. Tori kokkutulekul mainis üks sakslane just seda (juttu tõlkis Harri Rent). Mina olin liiga kaugel, et seda kuulda, aga abikaasa kuulis.
Härrad tarkpead aidake!
http://www.militaria-net.co.uk/Waffen%2 ... isions.htm
1996.a. Tori kokkutulekul mainis üks sakslane just seda (juttu tõlkis Harri Rent). Mina olin liiga kaugel, et seda kuulda, aga abikaasa kuulis.
Härrad tarkpead aidake!
http://www.militaria-net.co.uk/Waffen%2 ... isions.htm
-
- Liige
- Postitusi: 222
- Liitunud: 01 Apr, 2005 18:33
- Kontakt:
Kui mõtled leegionile jagatud riste siis, seal jagati rüütliriste ka sakslastele, seal sai ühe rüütliristi Eberhardi nimeline mees, kellele anti see posttuumselt.
Olen kuulnud veel eestlastest, kes võitsid rüütliristi, kuid taotlus ei jõudnud Saksamaale kohale. Kuid need võivad olla samahästi külajutud.
Kõike head,
Art
Olen kuulnud veel eestlastest, kes võitsid rüütliristi, kuid taotlus ei jõudnud Saksamaale kohale. Kuid need võivad olla samahästi külajutud.
Kõike head,
Art
Wiking on sellele juba vastanud, nii et mu vastus üleliigne:
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p ... 11c738ecb5
Jätan siiski alles:
Eberhardt, Georg
род. 27.2.1914, Франкенхаузен; погиб 21.7.1943, близ Андреевки, в районе Изюма
РК 4.8.1943, штурмбаннфюрер СС, ком. эстонского добровольческого моторизованного батальона СС «Нарва»
Учитывая, что награждение посмертное то и погиб он в этих звании и должности.
http://reibert.info/forum/archive/index.php/t-117.html
*
EBERHARDT, Georg
(* 27.02.1914 in Frankenhausen; + 08.1943 near Andrejawka / Issjum on the Donez)
RK: SS-Stubaf., Kdr. estn.SS-Pz.Gren.Btl. "Narwa"
RK: 4.08.43;
EK I: 1.09.41;
EK II: 11.08.41
http://www.geocities.com/~orion47/AWARD ... dEK_E.html
*
By April of 1944 the Narwa Battalion would be detached from the Wiking and renamed 20.SS-Fusilier-Btln. as part of the Estonian 20.SS-Frw.-Grenadier Division. During it's tenure with Wiking the Estonian battalion was commanded by (German) SS-Sturmbannfuhrer Georg Eberhardt, and it's Feldpostnummer was 48 314.
http://www.feldgrau.com/finland.html
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p ... 11c738ecb5
Jätan siiski alles:
Eberhardt, Georg
род. 27.2.1914, Франкенхаузен; погиб 21.7.1943, близ Андреевки, в районе Изюма
РК 4.8.1943, штурмбаннфюрер СС, ком. эстонского добровольческого моторизованного батальона СС «Нарва»
Учитывая, что награждение посмертное то и погиб он в этих звании и должности.
http://reibert.info/forum/archive/index.php/t-117.html
*
EBERHARDT, Georg
(* 27.02.1914 in Frankenhausen; + 08.1943 near Andrejawka / Issjum on the Donez)
RK: SS-Stubaf., Kdr. estn.SS-Pz.Gren.Btl. "Narwa"
RK: 4.08.43;
EK I: 1.09.41;
EK II: 11.08.41
http://www.geocities.com/~orion47/AWARD ... dEK_E.html
*
By April of 1944 the Narwa Battalion would be detached from the Wiking and renamed 20.SS-Fusilier-Btln. as part of the Estonian 20.SS-Frw.-Grenadier Division. During it's tenure with Wiking the Estonian battalion was commanded by (German) SS-Sturmbannfuhrer Georg Eberhardt, and it's Feldpostnummer was 48 314.
http://www.feldgrau.com/finland.html
mmmhh...olen kuulnud ja lugenud ka ühte eesti artiklit koos selle veterani pildiga( ei mäleta ajakirja ega inimese nime, oli eestlane)
igatahes härra kurtis et tema rüütliristi taotlus läks sõjakeerises kaotsi.
selle tänapäeva foto peal(mõni veteranide kokkutulek) oli ta küll heaste dekoreeritud.
ei tea kas sellel jutul tõepõhi ka on või vana luuletab ise kokku, mis pole üldse välistatud? mingit dokumenti peaks ju olema säilinud arvestades sakslaste piinliku ordnungit majandamise poolel.
???
igatahes härra kurtis et tema rüütliristi taotlus läks sõjakeerises kaotsi.
selle tänapäeva foto peal(mõni veteranide kokkutulek) oli ta küll heaste dekoreeritud.
ei tea kas sellel jutul tõepõhi ka on või vana luuletab ise kokku, mis pole üldse välistatud? mingit dokumenti peaks ju olema säilinud arvestades sakslaste piinliku ordnungit majandamise poolel.
???
rüütlirist
Ei mäleta nime, kuid üks saksa allohvitser oli veel 20.-ndast, kes Rüütliristi sai. Võtke rüütliristi saajate üldnimekiri ja sealt saab selle välja lugeda!
Tõenäoliselt on ka teda sellesse eestlaste nimekirja arvatud.
Tõenäoliselt on ka teda sellesse eestlaste nimekirja arvatud.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Midagi on viltu
Tänu hugo1 antud lingile teemas "Rüütlirist", leidsin veel kaks nime:
Franz Augsburger ise sai selle 08. märtsil 1945.a. ja 05. aprillil 1945.a.
lisandus kommandeur Bernhard Langhorst SS-Freiw.PzJägAbt 20(estn.Nr.1)
Franz Augsburger ise sai selle 08. märtsil 1945.a. ja 05. aprillil 1945.a.
lisandus kommandeur Bernhard Langhorst SS-Freiw.PzJägAbt 20(estn.Nr.1)
Eestlastest ju nende puhul asi kaugel. Mingis Vene raamatus olen hiljuti kohanud eestlaste kohta arvu kuus. Püüan vaadata järele, kus see oli.
2.09.1944 oli igatahes neli eestlasest Rüütliristikandjat.
*
See pole teemasse, aga 8.09.44 kirjutas Rahnulo, et Riipalu rügemendis on lisaks kahele RR-kandjale (Riipalu ja Maitla) 24 I klassi Raudristi ja 276 II klassi Raudristi saanut.
2.09.1944 oli igatahes neli eestlasest Rüütliristikandjat.
*
See pole teemasse, aga 8.09.44 kirjutas Rahnulo, et Riipalu rügemendis on lisaks kahele RR-kandjale (Riipalu ja Maitla) 24 I klassi Raudristi ja 276 II klassi Raudristi saanut.
Minu kätte sattus nendest ristidest järgmine (äkki peaks selle hoopis teemasse "Rüütliristid" panema?):
Ligi 18 miljonist Saksa sõjaväes teeninud sõjaväelasest autasutati Raudristi Rüütliristiga 7313 sõjameest, sh. 4 eestlast; kõrgem autasu Rüütlirist Tammelehtedega omistati 883 võitlejale, sh. kolonel Alfons Rebane; Mõõgad said juurde 159 ning Rüütlirist Tammelehtede, Mõõkade ja Briljantidega 27 võitlejat. Mittesakslastest olid esikohal lätlased, neil oli 12 Rüütliristi kandjat, teisel kohal eestlased - 4 meest. Ja need neli meest ju meile kõigile teada.
Ligi 18 miljonist Saksa sõjaväes teeninud sõjaväelasest autasutati Raudristi Rüütliristiga 7313 sõjameest, sh. 4 eestlast; kõrgem autasu Rüütlirist Tammelehtedega omistati 883 võitlejale, sh. kolonel Alfons Rebane; Mõõgad said juurde 159 ning Rüütlirist Tammelehtede, Mõõkade ja Briljantidega 27 võitlejat. Mittesakslastest olid esikohal lätlased, neil oli 12 Rüütliristi kandjat, teisel kohal eestlased - 4 meest. Ja need neli meest ju meile kõigile teada.
Muuseas välismaalaste hulgas anti seda väga vähestele. Ei viitsi praegu end kontrollida, aga mälu järele oli neid alla kümne, kaheksale kui ma ei eksi ja meie Rebane üks nende hulgast. Alfons ise vist seda teada ei saanud, et talle selline kõrge autasu sõjalõpul omistati. Kuid arvestades raamatute põhjal tema üsnagi Saksa vaenuliku suhtumist, oleks tõenäoliselt see teda ka külmaks jätnud. Rebase Tammelehed kirjutas välja Dönitz mitte Hitler, kes oli selleks ajaks juba surnud.Rüütlirist Tammelehtedega omistati 883 võitlejale, sh. kolonel Alfons Rebane
Mis rüütliristitesse puutub, siis 40-ndate alguses oli Hitler nendega väga kitsi. Eriti just siis, kui autasustamist vääris välismaalane. Mõeldi ju välja ida-medaleid. Nii mõnelgi eestlasel oleks võinud see rist kaelas olla, kuid selle asemel sai ta idamedali. Kangelane, kes vääris kandma rüütliristi pidi olema sakslane.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline