Jätkame negatiivsel kursil
Üldisi tulemusi Postimees.ee'le kommenteerides pidas Kunnas kõigepealt vajalikuks defineerida konkreetsed kriteeriumid, mille järgi tema hinnangul saab objektiivselt hinnata Eesti riigi ja ühiskonna edu või ebaedu. «Ma ise mõtlesin, et neid kriteeriume võiks olla viis. Esimene oleks see, et summaarne sündivuskordaja peaks ületama taseme 2,1 – siis saavutaks me ühiskonna, mis suudab end ise taastoota. Sellest oleme praegu kaugel,» tõdes Kunnas.
Teiseks kriteeriumiks pakkus ta inimarengus maailma esimese kümnendiku hulka jõudmise. Kolmandaks selle, et vaeste-rikaste vahe ei tohiks olla enam kui kolmekordne, kuid praegu on see meil umbes viis korda. «Vahed praegu pigem suurenevad. Küsimus on, kuhu me edasi liigume – kas jõuame Skandinaavia tasemele, kus on kolmekordsed vahed või Läti taseme, kus seitsmekordsed?» arutas Kunnas.
Neljas kriteerium oleks tööpuudus, mille peaks kõikide meetmetega suruma viie protsendi sisse ning viimaseks näitajaks pidas ta rändesaldo viimist tuhande inimesega plussi. «Ma ei ole massilise sisserände pooldaja, aga tahaks, et häid spetsialiste ja nutikaid inimesi siia riiki tuleks.»
«Kui nende näitajate kohaselt valimistulemusi analüüsida, siis ma ei näe midagi positiivset, me läheme nendest kriteeriumidest hoopis kaugemale. Nii, nagu oleme 20 aastat pärast taasiseseisvumist liikunud – et elanikkond väheneb ja varanduslik ebavõrdsus suureneb, sellist negatiivset kurssi jätkame ilmselt ka järgmisel neljal aastal,» tõdes Kunnas.
Leo Kunnas: ohvitserist poliitikuks
http://poliitika.postimees.ee/?id=398587
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Ei näe mingit mõtet selle konkreetse inimese ülemüstifitseerimisel.
Kirjanikuna ta mulle meeldib, seda pean tunnistama.
Siduda aga kõik meie (riigikaitse alased) lootused nimelt tema nimega, on ka ikka liiast.
Pealegi, miks arvatakse, et Kunnas oleks pidanud ilmtingimata IRL-s kandideerima..?
Olgu tema riigikaitse-alased teadmised millised iganes, oma poliitilistelt vaadetelt tundub mees hoopis vasakpoolne olevat....Siis nagu sots või nii...
Keski tema puhul ei usuks...
Kirjanikuna ta mulle meeldib, seda pean tunnistama.
Siduda aga kõik meie (riigikaitse alased) lootused nimelt tema nimega, on ka ikka liiast.
Pealegi, miks arvatakse, et Kunnas oleks pidanud ilmtingimata IRL-s kandideerima..?
Olgu tema riigikaitse-alased teadmised millised iganes, oma poliitilistelt vaadetelt tundub mees hoopis vasakpoolne olevat....Siis nagu sots või nii...
Keski tema puhul ei usuks...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tuleb kiita LK kiiret õppimisvõimet ja siinse foorumi lugemist, mäletatavasti kuskil 20. jaanuari paiku kirjutas keegi Kapten Trumm LK "17 raskuspunkti" kohta nii:Lemet kirjutas:http://poliitika.postimees.ee/?id=398587
Üldisi tulemusi Postimees.ee'le kommenteerides pidas Kunnas kõigepealt vajalikuks defineerida konkreetsed kriteeriumid, mille järgi tema hinnangul saab objektiivselt hinnata Eesti riigi ja ühiskonna edu või ebaedu. «Ma ise mõtlesin, et neid kriteeriume võiks olla viis. Esimene oleks see, et summaarne sündivuskordaja peaks ületama taseme 2,1 – siis saavutaks me ühiskonna, mis suudab end ise taastoota. Sellest oleme praegu kaugel,» tõdes Kunnas.
Posti eesmärk pole eneseupitamine, vaid väike ninanips neile, kes LK-d tähtsusetu rumalukesena kujutavad siin.Kui rääkida raskuspunktist, siis saab juttu olla maksimum 3-4 punktist, 17 punkti üheaegne ajamine on tegelikult "pealetung laial rindel". Raskuspunkti (schwerpunkte) taktika tähendab jõudude koondamist kitsasse lõiku ja seal otsustava läbimurde saavutamist. Kui vaadata ressursse, siis kogu ühiskonda hõlmavas agendas ei saa olla ühist raskuspunkti, kuna selleks pole ressursse.
Muidu respect mees, ainult tema metoodika tagab äärmisel juhul lihtsalt teatud teemade kuuma hoidmise, kuid tõenäoliselt ei taga mingit läbimurret.
Kui rääkida sotsiaalsfäärist, siis "raskuspunkt" oleks suure positiivse iibe saavutamine (nt 25 000 sündi igal aastal) ning selleks tõmmatakse ressursse pensionäride või nt ravikindlustuse "rindelõigust" ära ja motiveeritakse dramaatiliselt olukorda, kus igas peres on vähemalt 3 last. Tõenäoliselt emapalga pikendamisega, täiendavate lasteasutuste ja korraliku lastehoiu loomisega, suurema tulumaksusoodustusega (mina sain oma 3 lapse pealt samapalju tagasi kui õppemaksult - pole just motiveeriv) jms.
Seda kannataks nimetada "raskuspunktiks". Edasi tekib muidugi küsimus, millisel parteil on piisavalt suured testiikulid, et öelda pensionäride massile, et puhake jalga, meie eelistame lapsi???
Mina mõtestaks asja nii, et LK oli praegu ainuke lootus, kes oleks saanud tirida mitte kõige läbipaistvamad ja "arenendu riikide" plämaga argumenteeritud riigikaitselised otsused parteide tagakambritest välja.Siduda aga kõik meie (riigikaitse alased) lootused nimelt tema nimega, on ka ikka liiast
Viimati muutis Kapten Trumm, 07 Mär, 2011 15:01, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kunnas sai umbes poole vajalikest häältest. Kui keegi arvab, et 5% on vajalik piir, siis ta eksib. Üksikkandidaat peab saama isikumandaadi, see tähendab, et ringkonnas hääletamas käinud inimeste hulk jagatakse mandaatide hulgaga ja see kisub rohkem nagu 8%-i poole. Nii et rahunege maha, tal jäi üsna palju puudu.araterI kirjutas:Vaadates, kui vähe Kunnasel tegelikult puudu jäi, siis asi see oleks olnud personaalselt ja community kaasabil number kokku saada.
Aga kahtlustan, et ka see ei mahu tema sirgjoonelise põhimõttestiku hulka, s.h. riigikaitse (nt KL) ja poliitika lahususe põhimõttest lähtuvalt.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Hääled uue erakonna loomiseks saaks ta kokku... ja ka teised atribuutikad> see pole küsimus.
Aga probleem on selles, et sellest mehest pole ju erakonnajuhti... Saab olema nagu rohelistega: luuakse erakond, kes justkui peaksid esindama rohelist (riigikaitselist, isamaalist, sotsialistlikku jms) maailmavadet. Saadakse ühel valimistel rahva mandaatl, aga kuna korralikku juhtutuumikut ei suudeta luua (pole kogemusi jms) / poleka piisvalt head juhti, siis leitakse end peagi sisekäärimiste keskelt. Sama lugu ka nö Kunnase erakonnaga.
Poliitikuks õppimine on samasugune vaev kui sõjaväelaseks õppimine. Seda tehakse alguses Delfi kommentaariumis enda juhi jaoks kiidulaule kirjutades, sealt edas>>>>>>>>>>> Ehk tehakse endale teema korralikult selgeks.
Kunnas on poliitikas mees metsas, kusjuures veel sirge seljaga-kompromissitu ja väidetavalt aus (pole ise kohanud).
No ei ole temast erakonnajuhti ega ma näe tema ümber ka kogemustega poliitnõuandjaid sebimas.
Aga probleem on selles, et sellest mehest pole ju erakonnajuhti... Saab olema nagu rohelistega: luuakse erakond, kes justkui peaksid esindama rohelist (riigikaitselist, isamaalist, sotsialistlikku jms) maailmavadet. Saadakse ühel valimistel rahva mandaatl, aga kuna korralikku juhtutuumikut ei suudeta luua (pole kogemusi jms) / poleka piisvalt head juhti, siis leitakse end peagi sisekäärimiste keskelt. Sama lugu ka nö Kunnase erakonnaga.
Poliitikuks õppimine on samasugune vaev kui sõjaväelaseks õppimine. Seda tehakse alguses Delfi kommentaariumis enda juhi jaoks kiidulaule kirjutades, sealt edas>>>>>>>>>>> Ehk tehakse endale teema korralikult selgeks.
Kunnas on poliitikas mees metsas, kusjuures veel sirge seljaga-kompromissitu ja väidetavalt aus (pole ise kohanud).
No ei ole temast erakonnajuhti ega ma näe tema ümber ka kogemustega poliitnõuandjaid sebimas.
Arvamusliidriks on ta kujunenud kahtlemata....Nii meedias kui ka mujal...(peamiselt riigikaitselistes küsimustes)corvus kirjutas:Mina isiklikult pean Kunnast hetkel üheks kodanikuühiskonna edasiarengut võimaldavaks sotsiaalseks-institutsiooniliseks suuruseks.
Ja avalikul arvamusliidril võib poliitilistele otsustusprotsessidele reaalne mõju olla. Seda eriti siis, kui too isik on ka nn. poliitiliselt määratlemata.
Lihtsalt, tema valimine riigikokku oleks tema konkreetset mõju neile protsessidele hoopis vähendada võinud.(minu arvates)
Laiem mass läheks kaasa populaarse kirjamehega(ja endise sõjamehega) oluliselt kergemini kui ühe (selle vihatud)riigikogu liikmega..
Ehk siis, viimane tiitel võiks tema mõjujõudu hoopis vähendada...IMHO.
Seda, et ta üksikkandidaadina riigikogus oleks suutnud poliitilisi otsustusprotsesse suurt mõjutada, ma eriti ei usu...
Kirjaniku, kolumnistina aga küll...
Kui siin mitmed eelkirjutajad tähtsustavad sõaväelist karjääri ja poliitika omavahelist kokkupuudet. Siis siin tuleks kunnaselikult eristada laias laastus kahte gruppi. Sellest teisest grupist lähemalt:
Ma nimelt olen ka kahe käega poolt, kui ohvitserid, kes on valinud REF või SDE, peaks vallandama. Paraku neid on meil. Ma ei saa aru, kus mõtlemises on puudujäägid riigikaitse seisukohast.
Ma nimelt olen ka kahe käega poolt, kui ohvitserid, kes on valinud REF või SDE, peaks vallandama. Paraku neid on meil. Ma ei saa aru, kus mõtlemises on puudujäägid riigikaitse seisukohast.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Üksikkandidaatidele peaks olema üleriigiline valimisringkond. Siis oleks ka üksikkandidaatidel võimalusi. Kunnas oleks üle riigi hääled kokkusaanud. Parteidele oleks see ergutav süst.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Olen kahe käega poolt Kunnase ideele üksikkandidaatide puhul üle Eestilisest valimisringkonnast.
Teiseks toetan ideed, et erakondade valimisnimekirjad oleks koostatud avatult- st sisse pääseb see, kes enam hääli kogunud, mitte see, kes kuskil tagatoas on nimekirjas etepoole upitatud.
Arvan, et need kaks sammu on esmased, mis on vaja astuda, et saada veidi enam kodanikuühiskonda Riigikokku, samas aga Riigikogu säilitada töövõimelisena ja kiiresti otsuseid langetada suutvana. Lihtsalt iga parlamendiliige hakkab oma tegudega sellise asjade käigu juures enam vastutama ja arvatavasti liigutab see poliitikat tagatubadest ettetuppa.
Teiseks toetan ideed, et erakondade valimisnimekirjad oleks koostatud avatult- st sisse pääseb see, kes enam hääli kogunud, mitte see, kes kuskil tagatoas on nimekirjas etepoole upitatud.
Arvan, et need kaks sammu on esmased, mis on vaja astuda, et saada veidi enam kodanikuühiskonda Riigikokku, samas aga Riigikogu säilitada töövõimelisena ja kiiresti otsuseid langetada suutvana. Lihtsalt iga parlamendiliige hakkab oma tegudega sellise asjade käigu juures enam vastutama ja arvatavasti liigutab see poliitikat tagatubadest ettetuppa.
Kui see Kunnas riigikaitsele nii pühapaiste on - miks ta siis selle juurest minema jooksis? Nüüd on selge, et poliitikas saab ta riigikaitse heaks äärmisel juhul vaid "sissisõda" pidada. Kas ta ei võiks nüüd puhta ja parteitu mehena mõnaks aastaks KV-sse tagasi minna, et jälle oma panuse anda? 3 aasta pärast võib ju uuesti proovida?
Muidu rikastab vaid (aja)kirjandusmaastikku.
Muidu rikastab vaid (aja)kirjandusmaastikku.
Mina arvan, et üksikkandidaatidel ei peaks olema teistest erinev valimiskord ehk üleriigiline versus parteide ringkonnad. Võrdsus ennekõike.
Õigem oleks aga, kui kogu Eesti oleks üks valimisringkond ja siis parlamenti pääseksivad need, kes lihtsalt rohkem hääli kogunud. Teine lahendus oleks, et jagada riik mingi 2-4 valimisringkonnaks ja siis kes saab riiklikult rohkem protsente valimas käinute häältest, saabki Toompeale.
Praegune süsteem, kus sisse saab parteinimekirja alusel, on ikka nõme. Mõndasid ei tunnegi keegi, aga poliitikud isekeskis otsustavad ette ära ja nii ongi.
Huvitav, kas keegi viitsiks koostada nimekirja neist 100 kandidaadist, kes oleks saanud riigikokku, kui oleks pingereana arvestatud näiteks üldist häälte arvu?
Õigem oleks aga, kui kogu Eesti oleks üks valimisringkond ja siis parlamenti pääseksivad need, kes lihtsalt rohkem hääli kogunud. Teine lahendus oleks, et jagada riik mingi 2-4 valimisringkonnaks ja siis kes saab riiklikult rohkem protsente valimas käinute häältest, saabki Toompeale.
Praegune süsteem, kus sisse saab parteinimekirja alusel, on ikka nõme. Mõndasid ei tunnegi keegi, aga poliitikud isekeskis otsustavad ette ära ja nii ongi.
Huvitav, kas keegi viitsiks koostada nimekirja neist 100 kandidaadist, kes oleks saanud riigikokku, kui oleks pingereana arvestatud näiteks üldist häälte arvu?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist