Ma arvan, et sajad tuhanded mõrvatud on siiski MIDAGI.Madis22 kirjutas:
...Tito ... kellelegi infot ei andnud, midagi ei teinud. ...
Kuidas muuta KL vääramatuks jõuks?
Kas sa saad ikka ise ka aru mida sa räägid????Wrangel kirjutas:Madis22
Kui võrdlemiseks panna 4 sõjaväge: EW 1920, Saksa poole eestlased 1944, Vene poole eestlased 1944 ja EV 2011 siis viimaseks nimetatu kaotaks Eesti ala nädalaga igaühele eespool nimetatutest. Rünnaku olukorras aga kolm esimest veel midagi suudaks, kuid praegune KV ei ole rünnakuvõimeline ei ilma ega koos NATO laevade ja lennukitega. Kõige puhtama (mitte kiireima, aga põhjalikuima) töö teeks EW 1920, seal järelnoppimist enam vaja ei oleks.
Siit selgub su vaade asjadele. Kas Saksamaa ja Itaalia ei olnud liitlased? Britannias oli rassism ja USA-s ei saanud veel aastaid neegrid ülikooli, Texas pole kunagi liitunud USAga ja Filipiinid on siiani USA poolt okupeeritud ala. "Liitlaste" nimetamine on seega aju kärbumise sümptroom, sellega edvistada vaja ei ole.Madis22 kirjutas: ... liitlastelt pidevalt tellida, siis ta hakkaski ...
Ma küll pead ei anna, aga minu arust Texas küll liitus USAga
"On October 13 of the same year, a majority of voters in the Republic [of Texas] approved a proposed constitution that specifically endorsed slavery and the slave trade. This constitution was later accepted by the U.S. Congress, making Texas a U.S. state on the same day annexation took effect (therefore bypassing a territorial phase)."
"On October 13 of the same year, a majority of voters in the Republic [of Texas] approved a proposed constitution that specifically endorsed slavery and the slave trade. This constitution was later accepted by the U.S. Congress, making Texas a U.S. state on the same day annexation took effect (therefore bypassing a territorial phase)."
Niisamuti liitus Eesti NSVL-iga. Vabatahtlikult ja suurte pidustustega.taara kirjutas:Ma küll pead ei anna, aga minu arust Texas küll liitus USAga
"On October 13 of the same year, a majority of voters in the Republic [of Texas] approved a proposed constitution that specifically endorsed slavery and the slave trade. This constitution was later accepted by the U.S. Congress, making Texas a U.S. state on the same day annexation took effect (therefore bypassing a territorial phase)."
Titole anti Briti poolt lõpmatuseni lubadusi, et tungitakse Balkanile, olge valmis, see kestis aastaid. Seda ei toimunud aastaid, ... mida peaks ISIK tegema? Vägagi pettunud oleks lubaduste murdmises ja saadaks pikalt sellised "toetajad." Muuseas ma võin eksida, kuid Tito ei ole minuarust serblane ja sündinud on ta selles Itaalia osas, mis hiljem alles ümber jagati (ma võin eksida selles viimases osas).
KL-i suurimaks üksuseks saab minuarust üldse olla grupp, See on KL-i kui taktikalise liit-koosluse suurim üksus, see koosneb mõnest kuni mõnestkümnest isikust. See kui mingis rahuaja malevas on mingi praegune n-struktuur siis see unustage sõja olukorras kiirelt ära. Aeg tiksub ja mingeid rahuaegseid jagusid, rühmi, kompaniisid (juba IRW kui tahtsin kirjutada "pataljon", ei suutnud; vabandan). reaalses olukorras on grupid koos parimal juhul sarnast õpet saanud, motiveeritud jne isikutest, kes paljud ehk üksteist nägupidi tunnevad.
Grupp ongi suurim KL-i reaalselt välja pandav üksus.
KV võitusgrupp algab samast inimeste arvust, kuid see omab teistsuguseid ülesandeid, omades osaliselt sarnast varustust kui KL jne, kuid oluliseks erinevuseks on see, et VG on suurema taktikalise üksuse OSA. Ta täidab mingit ülesannet suurema taktikalise üksuse jaoks. KL grupp aga seab ise endale ülesandeid. Seega sõjaseisukorras KL tegevuses osalevate isikute arv peaks olema mitte "maksimaalselt võimalik" ("kõik, kes rahuajal tegutsenud on"), vaid "vastase kahjustamiseks väljamõeldud ideede" elluviimiseks optimaalselt vajalik arv.
Grupp ongi suurim KL-i reaalselt välja pandav üksus.
KV võitusgrupp algab samast inimeste arvust, kuid see omab teistsuguseid ülesandeid, omades osaliselt sarnast varustust kui KL jne, kuid oluliseks erinevuseks on see, et VG on suurema taktikalise üksuse OSA. Ta täidab mingit ülesannet suurema taktikalise üksuse jaoks. KL grupp aga seab ise endale ülesandeid. Seega sõjaseisukorras KL tegevuses osalevate isikute arv peaks olema mitte "maksimaalselt võimalik" ("kõik, kes rahuajal tegutsenud on"), vaid "vastase kahjustamiseks väljamõeldud ideede" elluviimiseks optimaalselt vajalik arv.
Sa ei ole vist ise kaitseliitlane, või kui, siis oled seda olnud alles lühikest aega. Kaitseliidu kompanii on täna kahjuks küll mitte taktikaline, kuid siiski logistiline üksus, mille struktuur on pigem juhendav dokument, kui range eeskiri. Mehed on kompaniis jaotatud ametitele, kuid see ei tähenda, et kolmanda rühma teise jao ülem on seda ka siis kui asjad teravaks lähevad. Nii võib see olla mõeldud, kuid mehed, kes kaitseliidus pikemalt olnud, teavad et üksus formeeritakse loetud minutitega, kui mehed kokku on tulnud. Reakoosseis jagatakse ära kohaletulnud jaoülemate vahel, nood omakorda kohaletulnud rühmaülemate vahel. Nii moodustub ikkagi kompanii. Vähendatud koosseisuline, kuid olemasoleva ja toimiva käsuahelaga. See kompanii hakkab ka kompaniina toimetama ja saab sellega oma piiratud ressursside ja pädevuse ulatuses hakkama.Wrangel kirjutas:KL-i suurimaks üksuseks saab minuarust üldse olla grupp, See on KL-i kui taktikalise liit-koosluse suurim üksus, see koosneb mõnest kuni mõnestkümnest isikust. See kui mingis rahuaja malevas on mingi praegune n-struktuur siis see unustage sõja olukorras kiirelt ära. Aeg tiksub ja mingeid rahuaegseid jagusid, rühmi, kompaniisid (juba IRW kui tahtsin kirjutada "pataljon", ei suutnud; vabandan). reaalses olukorras on grupid koos parimal juhul sarnast õpet saanud, motiveeritud jne isikutest, kes paljud ehk üksteist nägupidi tunnevad.
Grupp ongi suurim KL-i reaalselt välja pandav üksus.
KV võitusgrupp algab samast inimeste arvust, kuid see omab teistsuguseid ülesandeid, omades osaliselt sarnast varustust kui KL jne, kuid oluliseks erinevuseks on see, et VG on suurema taktikalise üksuse OSA. Ta täidab mingit ülesannet suurema taktikalise üksuse jaoks. KL grupp aga seab ise endale ülesandeid. Seega sõjaseisukorras KL tegevuses osalevate isikute arv peaks olema mitte "maksimaalselt võimalik" ("kõik, kes rahuajal tegutsenud on"), vaid "vastase kahjustamiseks väljamõeldud ideede" elluviimiseks optimaalselt vajalik arv.
Jutt sarnase väljaõppega, võibolla üksteist tundvatest meestest moodustuvatest gruppidest, on katse kaitseliitu moraalselt demilitariseerida ja kujundada seda jahiseltskondade kogumi taoliseks bandeks. Kaitseliitlastest vähestel on kaasvõitlejaiga sarnane väljaõpe, samas tunnevad juba enam kui viis aastat kaitseliidu tegevuses enam vähem regulaarselt osalenud mehed mitte ainult kõiki oma rühmas, vaid enamust oma kompaniis. Nad teavad enamust oma malevkonnas ja kõiki maleva aktiivsemaid mehi.
Mis puutub inimressursi ärakasutamisse, siis sellega on kogenud kaitseliidu jao- ja rühmaülemail üsna lihtne toime tulla. Nad on harjunud juhendama maastikul mehi, kellede väljaõppest neil on vaid udune ettekujutus. Neil pole mingi probleem integreerida tegevusse ka need kaitseliitlased, kes pole rahuajal end aastaid näole andnud ja kelledel väljaõpet ei teata olema.
Vastast aga ei kahjustata mitte väljamõeldud ideedele vastava optimaalse arvu meestega, vaid olemasolevate meestega optimaalselt teostatavale ulatusele vastavate ideedega.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
On sul üldse aimu, kuidas sõjavägi näiteks rühma või jao tasemel töötab? Su postitused on sellised, mis jätavad sinust ettekujutuse kui noorest mehest, kel on huvi sõjanduse vastu ja on palju lugenud tulevikuvisioonidest sõjanduses ja VDV mälestusi, kuid reaalselt KV või KLi või mõne muu militaarse organisatsiooniga kokkupuuted puuduvad.
Sinu grupi definitsiooni järgi on suvalistest inimest kokku pandud grupp, kes hakkab nende ülemaks? Sõjaline organisatsioon ei toimi, kui pole ülem kindlalt paika pandud (näide: kellegile ei meeldi käsk, et ta peab postil olema, selle asemel läheb ta minema ja teeb uue grupi) - lõppeb see sedasi, et KLi kompanii või rühma asemel tuleb vaenlasel vastu astuda heal juhul ainult suurendatud jao suurusele allüksusele ja nendest üle sõitmine on vastase jaoks väga lihtne.
Mismoodi omab võitlusgrupp osaliselt sarnast varustust kui KL - neil ongi ju sama varustus.
PS. Sul on ju oma teema
Kujutad sa üldse ette, mis siis toimuma hakkab, kui 5000+ inimest jooksevad mööda eestit ringi täiesti koordineerimatult (seavad endale ise ülesandeid) ning KV peab pidama lahinguid, samal ajal igalt poolt tuleb teateid, et nähti mehi relvaga. Sellise teate peale peab aga KV reageerima ning tõenäoliselt peab saatma kellegi uurima, mis toimub. Mis aga tähendab seda, et kuskilt tuleb need mehed ära võtta ja patrullima saata ja kui sellised gruppe on väga palju, siis võib juhtuda, et KV põhiaur kulub nende gruppide üles otsimisele ja sõdimine kannatab tõsiselt.Wrangel kirjutas:KL-i suurimaks üksuseks saab minuarust üldse olla grupp, See on KL-i kui taktikalise liit-koosluse suurim üksus, see koosneb mõnest kuni mõnestkümnest isikust. See kui mingis rahuaja malevas on mingi praegune n-struktuur siis see unustage sõja olukorras kiirelt ära. Aeg tiksub ja mingeid rahuaegseid jagusid, rühmi, kompaniisid (juba IRW kui tahtsin kirjutada "pataljon", ei suutnud; vabandan). reaalses olukorras on grupid koos parimal juhul sarnast õpet saanud, motiveeritud jne isikutest, kes paljud ehk üksteist nägupidi tunnevad.
Grupp ongi suurim KL-i reaalselt välja pandav üksus.
KV võitusgrupp algab samast inimeste arvust, kuid see omab teistsuguseid ülesandeid, omades osaliselt sarnast varustust kui KL jne, kuid oluliseks erinevuseks on see, et VG on suurema taktikalise üksuse OSA. Ta täidab mingit ülesannet suurema taktikalise üksuse jaoks. KL grupp aga seab ise endale ülesandeid. Seega sõjaseisukorras KL tegevuses osalevate isikute arv peaks olema mitte "maksimaalselt võimalik" ("kõik, kes rahuajal tegutsenud on"), vaid "vastase kahjustamiseks väljamõeldud ideede" elluviimiseks optimaalselt vajalik arv.
Sinu grupi definitsiooni järgi on suvalistest inimest kokku pandud grupp, kes hakkab nende ülemaks? Sõjaline organisatsioon ei toimi, kui pole ülem kindlalt paika pandud (näide: kellegile ei meeldi käsk, et ta peab postil olema, selle asemel läheb ta minema ja teeb uue grupi) - lõppeb see sedasi, et KLi kompanii või rühma asemel tuleb vaenlasel vastu astuda heal juhul ainult suurendatud jao suurusele allüksusele ja nendest üle sõitmine on vastase jaoks väga lihtne.
Mismoodi omab võitlusgrupp osaliselt sarnast varustust kui KL - neil ongi ju sama varustus.
PS. Sul on ju oma teema
Ma ei pööraks nooremaktivist Wrangeli uitfantaasiatele erilist tähelepanu, aga kaasfoorumlastele oleks idee, et koostada tema riigikaitselis-militaarseks harimiseks väike lingikogu koos lihtsate kontrollküsimustega 
Mis teemasse puutub, siis tahtisn torgata veel sellega, et KL võimekuse tõstmiseks tuleb enam rõhku (sh ressursse) panna allüksuste lahinguväljaõppele ja pealike praktilisele taktikaõppele. Lisaks relvaõpe.
Vb olen valesti aru saanud (?), aga minumeelest on KL-is liiga suur rõhk tiirulaskmistel ja maastikuvõistlustel. Neid on väliharjutustest lihtsam korraldada, aga tegelik riigikaisteline kasutegur mitte väga määrav.
Kui vaadata KV baasõppekavasid ja hilisemaid õppekavasid, siis laskeõppele (pm laskmised) ei tohiks kulutada väljaõppeaja tunde rohkem, kui 10-20%.
Kui tuua näiteks, et kaitseliitlasele planeerida väljaõppeks u 6 nädalavahetust aastas koondmahuga puhtalt (st ilma siirdumiste ja hooldusteta) u 100 h, siis laskeõppele ei tohiks kuluda märgatavalt rohkem, kui 20 h, mis teeks laias laastus 2 tiirulaskepäeva + 1 lahinglaskmiste päev aastas. Ei tea, kas olen õigesti aru saanud, kuid on jäänud mulje, et paljudes KL allüksustes toimuvad laskmised igas kvartalis, lahingõppused aga kord poolaastas.
Tiirus pauku teha on küll mugav ja muhe ettevõtmine (ja omal moel kindlasti ka vajalik), kuid sellest ei piisa kaugeltki lahinguväljal jätkusuutliku võitleja ettevalmistuseks või hea taseme hoidmiseks.
Kui on huvi, võiks siia üles riputada võrdluseks näiteks KV SBK teemade mahud.
Arvan, et väikeste parandustega (nt vähem rivi ja määrustikku) oleks kasulik neid suhtarve järgida ka kaitseliitlaste aasta väljaõppe planeerimisel.
Mis teemasse puutub, siis tahtisn torgata veel sellega, et KL võimekuse tõstmiseks tuleb enam rõhku (sh ressursse) panna allüksuste lahinguväljaõppele ja pealike praktilisele taktikaõppele. Lisaks relvaõpe.
Vb olen valesti aru saanud (?), aga minumeelest on KL-is liiga suur rõhk tiirulaskmistel ja maastikuvõistlustel. Neid on väliharjutustest lihtsam korraldada, aga tegelik riigikaisteline kasutegur mitte väga määrav.
Kui vaadata KV baasõppekavasid ja hilisemaid õppekavasid, siis laskeõppele (pm laskmised) ei tohiks kulutada väljaõppeaja tunde rohkem, kui 10-20%.
Kui tuua näiteks, et kaitseliitlasele planeerida väljaõppeks u 6 nädalavahetust aastas koondmahuga puhtalt (st ilma siirdumiste ja hooldusteta) u 100 h, siis laskeõppele ei tohiks kuluda märgatavalt rohkem, kui 20 h, mis teeks laias laastus 2 tiirulaskepäeva + 1 lahinglaskmiste päev aastas. Ei tea, kas olen õigesti aru saanud, kuid on jäänud mulje, et paljudes KL allüksustes toimuvad laskmised igas kvartalis, lahingõppused aga kord poolaastas.
Tiirus pauku teha on küll mugav ja muhe ettevõtmine (ja omal moel kindlasti ka vajalik), kuid sellest ei piisa kaugeltki lahinguväljal jätkusuutliku võitleja ettevalmistuseks või hea taseme hoidmiseks.
Kui on huvi, võiks siia üles riputada võrdluseks näiteks KV SBK teemade mahud.
Arvan, et väikeste parandustega (nt vähem rivi ja määrustikku) oleks kasulik neid suhtarve järgida ka kaitseliitlaste aasta väljaõppe planeerimisel.
nõustun Hummeliga, tiirulaskmistel on liiga suur rõhk, on jäetud tahaplaanile üksuste manöövervõime,sidevõimekus,pioneerivõimekus ja veel palju muud.
Sellest ma ei saa siiani aru, miks see nii on, ilmselt on asi mugavuses, väljaõpe peab olema raske ja põnev, see äratab vabatahtliku....
Sellest ma ei saa siiani aru, miks see nii on, ilmselt on asi mugavuses, väljaõpe peab olema raske ja põnev, see äratab vabatahtliku....
paraadil näeme, raisk
Tarkusetera
Tarkusetera jalaväelastele. 
Üks staažikas vene kooliga EKV vanemohvitser ütles jalaväelase õpet kokku võttes kunagi kuldsed sõnad:
Jalaväelane peab teadma hästi kolme põhivaldkonda:
1) Taktikat (ilmselt siis ka meie mõistes lahinguõpet - hummel)
2) Pioneeriasjandust
3) Topograafiat
Ehk nagu aru sain, siis muu värk olla juba vähemtähtsam, kuigi ka vajalik. Kui just neid 3 aga ei jaga kõige paremini, siis Sa pole jalaväelane...
Üks staažikas vene kooliga EKV vanemohvitser ütles jalaväelase õpet kokku võttes kunagi kuldsed sõnad:
Jalaväelane peab teadma hästi kolme põhivaldkonda:
1) Taktikat (ilmselt siis ka meie mõistes lahinguõpet - hummel)
2) Pioneeriasjandust
3) Topograafiat
Ehk nagu aru sain, siis muu värk olla juba vähemtähtsam, kuigi ka vajalik. Kui just neid 3 aga ei jaga kõige paremini, siis Sa pole jalaväelane...
alarile ma selgitasin PS-is tema eksimust. Minu isikust ei maksa ehk rääkida.
Praegune KL ja selle tegelik sõja-aegne vajadus erinevad.
Ma ei ole nimetanud koos-seisuks 500 meest vaid rääkinud olen 3600 isikust. Erinev on nii arv kui ka see, et mina ei ela mingis II ilmasõja aegses unelmas ja ei kasuta sõna "meest". Minuarust juba sellise detaili saab teha järelduse nende kohta, kes elavad sõja osas ulmemaailmas.
Praeguse KL üks küige suurem puudus ongi sõja-aja ajafaktori dotaalne mittemõistmine. Lõpetage palun jutt sõjaaja KL kompaniidest, see on lihtsalt nii fantaasiamaailma kuuluv asi.
Praegune KL ja selle tegelik sõja-aegne vajadus erinevad.
Ma ei ole nimetanud koos-seisuks 500 meest vaid rääkinud olen 3600 isikust. Erinev on nii arv kui ka see, et mina ei ela mingis II ilmasõja aegses unelmas ja ei kasuta sõna "meest". Minuarust juba sellise detaili saab teha järelduse nende kohta, kes elavad sõja osas ulmemaailmas.
Praeguse KL üks küige suurem puudus ongi sõja-aja ajafaktori dotaalne mittemõistmine. Lõpetage palun jutt sõjaaja KL kompaniidest, see on lihtsalt nii fantaasiamaailma kuuluv asi.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline