Maus

[Tarmo Männard]

Aegajalt on sattunud ette pildid Saksa monstrumitest E-100 ja Maus. Viimati uurisin Hertsogi misterdatud mudeleid. Ja äkki turgatas pähe, miks nad alati kuidagi imelikud on tundunud.

Kustkohast juht ümbrust jälgib? Vaatepilusid pole, periskoope kah justnagu ei ole.
Või on Mausil ees kere keskel olev neljakandiline asjandus justament periskoop?

Aga sel juhul on teda vaid üks ja ta näeb otse ette. E-100 kere esiosal on üks lamp ja üks õigepisike junn....kas see ongi kõik, mille kaudu kolossi juhid pidid võitlusvälja kaema?
Või liikusid need kollid sarnastelt allveelaevadega, kus juht ei näegi, mis ümberringi toimub

[Satakas]

jep...sonari ja kompassiga oligi manööverdamine lahendatud.

[Tarmo Männard]

Päriselt? Vau!
See tundub olevat ju küll ettevõtmine, millele "ei leidu välismaiseid analooge"

[Satakas]

ei, üldse mitte päriselt, ära usu hundi juttu. ma niisama nöögin ja nörritan.

[Tiam]

Satakas, juhid siin inimesi eksideele. Ka mina algul vaatasin, et wow sonariga tanki juhtida, see on alles high-tech.

[varing]

Kas MAUS liikus elektrimootorite jõul edasi?

[Karuke]

See vaatepilude-periskoopide asi võib olla väga lihtsasti seletatav.
Esiteks olid valmisehitatud tankid kõigest konstruktori-prototüübid.
Mis tähendab seda, et need masinad ei pruukinud olla üldse 100% kõigi viguritega komplekteeritud. Polügoonil polnud neid asju võibolla lihtsalt vaja.
Teiseks on säilinud, õigemini taastatud eksemplar muuseumieksponaat, millel pole ega ole ka kunagi olnud seeriatoodetud eeskuju.
Nii on olemasolev masin, nii ehk naa restauraatori meelevaldne nägemus Maus-ist...

[Satakas]

Kas MAUS liikus elektrimootorite jõul edasi?

kui nüüd mälu ei peta, siis tõesti elektrimootoritega, mida toideti vist diiselgenekatega. miks - ma ei tea.

[medal]

kui nüüd mälu ei peta, siis tõesti elektrimootoritega, mida toideti vist diiselgenekatega. miks - ma ei tea.

Kaasaja hiigelsuured kaevandusekallurid kasutavad ka sellist põhimõtet. Vist eelkõige seepärast, et vältida mehaanilise ülekande kasutamist, mis säärase tohutu jõu juures võiks kergelt laguneda.

[Lemet]

Mausist loodi kaks prototüüpi, ühe käitajaks oli bensiinimootor Daimler-Benz MB 509 ja teise jõuallikaks Daimler-Benz MB 517 diisel. Ja elektrimootorite kasutamine- milline sidurisüsteem kannataks välja neid koormusi, mida sellise kolaka liigutamine vajaks.

[Satakas]

ilmselt vist jah. arvestades, et mausil olevat veel iga veoratta jaoks eraldi mootorid olnud, siis tundub igati loogiline selgitus. minule jäi asi mõistetamatuks lihtsalt kõnealuse lahenduse tohutu energiakao tõttu.

[ptrt]

Kui ma nüüd teooriat õigesti mäletan siis diisel-eletrilise ülekande kaod olid küll mõnevõrra suuremad kui puhtal mehhaanilisel, aga teiselt poolt sai nii jälle diislit tükk jagu efektiivsemat pruukida - mootor saab kogu aeg kõige magusamas pöörete vahemikus töötada ning kaalus võitis vist ka (sellise väände edasikandmiseks peab mehhaaniline transmission ikka päris vägev ja raske olema).

[Soobel]

See elektriülekanne on jah suurte masinate asi, klassikaline, siduri ja käigukastiga mehaaniline üle kanne jääb sinna kuni 500 hobujõuni. Järgmises vahemikus on juba hüdroülekanded moes, 1000- 1500-st edasi aga elekter. Nii on vähemalt raudteel. Ja see Maus ongi kaalult ja gabariidilt veduri mõõtu, millel raudtee rullis kaasas.

[Karuke]

Diisel-elekter süsteem on ju ka lihtsalt odavam.
Milleks produtseerida kallist ja töös aeganõudvat mehaanikat kui sõjamasina eluiga on väga luhike?

[T-62]

Diisel-elekter süsteem on ju ka lihtsalt odavam.
Milleks produtseerida kallist ja töös aeganõudvat mehaanikat kui sõjamasina eluiga on väga luhike?

Aga vaske oli vähe ja seegi kallis. Samal põhjusel loobuti ju nii mõnestki andekast projektist.