Praegu võtab meedias tuure arusaam, et riik lunaraha ei maksta. Samas summa võib olla omastele kättesaamatult suur. Võime luua pretsendendi, kus igal Eestit turistil on hinnasilt küljes (vaese riigi elaniku jaoks ahvatlevalt suur).
Ideaalne variant moraali ja heidutuse mõttes oleks muidugi nende vigastamata jõuga vabastamine, mille viiks läbi Eesti eriüksuslased Liibanoni heaskiidul ja kaasabil.
CNN kaadrites näitatakse pärast üksuse ülemat, kes ütleb viimase sõnanaa enne kopterile minekut "dont fuck with estonians" ja Paeti, kes tänab kolleege abi eest. Selline sõnum on kidnäpperitele üheselt arusaadav. See muidugi eeldaks soodsat taktikalist seisu, kus on sellist operatsiooni võimalik teha. Kui vaadata kroonikakaadreid operatsiooni Entrebbe seltskonna maandumisest, siis sellega kaasnes üleriigiline eufooria ja ütleme otse, ka meil oleks seda vaja hädasti. Et saaks eneseusku "yes, we can".
Unistada ju võib

Mina liibanonlastega luurele ei läheks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.