Vaatasin täna Eesti Draamateatri poolt tehtud Tiit Aleksejevi "Leegionäride" esimest lugemist. Trükitult: Loomingu Raamatukogu 20/ 2010.
Sõda mittenäinuna tundub, et selline võis ju sõda olla. Tükki soovitan vaadata, tugeva küljena tundus võltspaatose puudumine. Ehk siis mõni sõda näinud oskab ütelda, kas tunne oli õige.
Tiit Aleksejevi "Leegionärid"
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline