Inimesed on lühiajalise perspektiiviga, paljud väärtuslikud museaalsed masinad lõigati peale 1945. aastat tuhandete kaupa vanametalliks vähima halastuseta.
Näiteks puidust kerega ameeriklaste torpeedokaatreid põletati peale väärtusliku mahavõtmist Vaikse ookeani saarte rannas kümnete kaupa.
Venemaal olid töökorras T-34d. SU-100'd, ISU-152'd ladudes alles veel 90ndatel. Need, mida paraadil näidatakse, on ilmselt samast pärit ka.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Venelastel pole vist peale kümnekonna masina suurt midagi sõjaaegsetest lennukitest lennukõlbulikku alles jäänud. Kusjuures isegi joonised hävitati(või vähemalt kurdavad sead reastauraatorid). Ühe Uus-Meremaalt pärit fanati ja Novosibirski seltskonnaga üritatakse masinaid taastada, MiG-3, I-153 ja I-16 on juba saavutuste nimekirjas olemas.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...