Kapten Seli: Kaitseväelaste palka on vaja tõsta

[oleeg]

Postimees 15.06.11 , artikkel lk. 15.

Pikk ja minu hinnangul asjalik artikkel. Vaatluse all pole ainult palgad vaid ka personalipoliitika jne.

Isiklik arvamus: soovitan lugeda!

Kas selle artikli tagajärjel ka midagi muutub on iseküsimus. Lootma peab...

terv
o

[Kapten Trumm]

Kas keegi kopeeriks selle tänaseks vana teksti siia, Postimehel on mingi idootne 1 euro väljapressimine leiutatud seal? Pole tellija ka ja sellise lehe tellijaks ei hakka ka eales, kes eelmine päeva artikli eest 1 euro nõuab.

edit: lugesin läbi, artiklis 2 järeldust - palka tuleb tõsta ja hankeid kanaliseerida kohalikele. Esimesega on küsimus, mille arvelt ja kuidas teha seda nii, et meil aastal 2050 pole vaid palgakulu ja rootsi vanakraam. Teisega - kuidas vältida meie kultuurituse juures "kusekotilugusid", mis igasugu suunatud hangetega vältimatud on.

Mis oli sealt aga puudu ja mistõttu artikkel pole erilise väärtusega, KUIDAS seda ikkagi teha. Ma arvan, et autor oma firmades ei pea töötajaid, kes talle ainult probleemidest kurtmas käivad.

Millal ilmub esimene raskekaalulisem artikkel, mis julgeb avalikkuse paisata tõsiasja, et see palga- ja personaliasi on mäda ja aastas 125 inimese juurdepalkamise asemel tuleb 125 inimest aastas kärpida ja nende lahkumisel tekkiva augu täitmiseks hakata kiirkorras looma asendust.

Pole mõtet pugeda argumentide taha, et ajateenija ei saa olla materiaalselt vastutav või ei oma riigisaladuse luba. Meil on tohutu, küllalt odav potentsiaal ära kasutamata. Selleks, et pataljoni laost aluspükse välja jagada, ei pea olema veebel ega saama 600 eurot iga kuu palka. Ja selleks pole absoluutselt vajalik SBK ega NAKi läbimine. Samamoodi ei pea laeva motorist ega radarioperaator teenistusest 6 kuud mööda metsa roomama, kuna peastaap nõuab. See on lihtsalt täiesti tarbetu jama, mis segab "odava tööjõu" kasutamist ja mille põhjus on tegelikult süsteemi paindumatus. See, kes on õppinud raamatupidamist, võib oma teenistuskohustuse täita 8-17 pataljoni raamatupidamises või laos ning see, kas ta oskab roomata või mitte, on teisejärguline. Kes on autolukksepp, võib minuarust selle 8 kuud 8-17 kulutada remonditöökojas sõjaväe masinaid sättides ja saada ka oma "linnukese" kirja. Meil pole 2/3 meestest üldse mingit teenistust ju pakkuda, samal ajal mehitame me võimalikke kohti palgalistega ning nutame, et raha ei jätku. Kindlasti vajab selline asi tõhusat järelevalvet, et ülejala ei lastaks, kuid see on täiesti tehtav. NN abiteenistujad läbiks mingi elementaarse nt kuuajalise lühendatud SBK, kus õpivad automaadist pauku tegema ning teevad seersandil ja majoril vahet ja muud pole ju neile vaja (peale ametialaste oskuste).

Mina pakkusin välja (juba paaris teemas):
1. kärpida drastiliselt kaitsesektoris palgasaajate arvu ja vabaneva ressursi arvelt tõsta (kasvõi osaliselt) palka.
2. kasutada rohkem reserviste (koolitusega jalad kõhu alt välja!) ja ajateenijaid, olles nõuetes paindlikum (vt motoristi ja NAK näide)
3. kasutada palgalistele pandud (majanduslikku laadi) töödel aja- või asendusteenistujaid

Ma arvan, et väga ei dramatiseeriks, kui 10 aasta perspektiivis on võimalik vähendada kaitsesektori palgasaajate arvu vähemalt 30% ilma, et output oluliselt kannataks. Igal juhul palkade tõstmine praeguse arvukuse juures on lühiajaline leevendus.

[Bokser]

Mis tuletab mulle meelde, et kuuldavasti oli missioonisõdurite vastuvõtul 15. juunil Ansipile öeldud, et peale missioonide ülistamise võiks valitsus tegeleda ka kaitseväelaste probleemidega kodumaal, et mehed ära ei läheks. Teisisõnu - küsisti suht otseselt palka. Ansipi nägu ja vist ka Laaneotsa oma, olid päris pikaks veninud.

[John]

Pole mõtet pugeda argumentide taha, et ajateenija ei saa olla materiaalselt vastutav või ei oma riigisaladuse luba. Meil on tohutu, küllalt odav potentsiaal ära kasutamata. Selleks, et pataljoni laost aluspükse välja jagada, ei pea olema veebel ega saama 600 eurot iga kuu palka. Ja selleks pole absoluutselt vajalik SBK ega NAKi läbimine. Samamoodi ei pea laeva motorist ega radarioperaator teenistusest 6 kuud mööda metsa roomama, kuna peastaap nõuab. See on lihtsalt täiesti tarbetu jama, mis segab "odava tööjõu" kasutamist ja mille põhjus on tegelikult süsteemi paindumatus. See, kes on õppinud raamatupidamist, võib oma teenistuskohustuse täita 8-17 pataljoni raamatupidamises või laos ning see, kas ta oskab roomata või mitte, on teisejärguline. Kes on autolukksepp, võib minuarust selle 8 kuud 8-17 kulutada remonditöökojas sõjaväe masinaid sättides ja saada ka oma "linnukese" kirja. Meil pole 2/3 meestest üldse mingit teenistust ju pakkuda, samal ajal mehitame me võimalikke kohti palgalistega ning nutame, et raha ei jätku. Kindlasti vajab selline asi tõhusat järelevalvet, et ülejala ei lastaks, kuid see on täiesti tehtav. NN abiteenistujad läbiks mingi elementaarse nt kuuajalise lühendatud SBK, kus õpivad automaadist pauku tegema ning teevad seersandil ja majoril vahet ja muud pole ju neile vaja (peale ametialaste oskuste).

Ei nori aga küsimus:

Kui värske tsükliga ei satu tsiviilist juba tarvilike oskustega ajateenijat (nt autolukksepad, sidespetsid, raamatupidajad jne) siis kellega asendada? Või oli su mõte pigem, et vastavas erialas (nt töökoda) on 1-2 palgalist ülevaatajat kellele siis ajateenijad abiks saadetakse juhul kui sobivad isikud teenitusse satuvad?

Muidu selles suhtes nõus, et vähemalt formaalselt ei kasutada ajateenijate ressurssi täie potentsiaali ulatuses.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

...lugesin läbi, artiklis 2 järeldust - palka tuleb tõsta ja hankeid kanaliseerida kohalikele. Esimesega on küsimus, mille arvelt ja kuidas teha seda nii, et meil aastal 2050 pole vaid palgakulu ja rootsi vanakraam. Teisega - kuidas vältida meie kultuurituse juures "kusekotilugusid", mis igasugu suunatud hangetega vältimatud on.

Mis oli sealt aga puudu ja mistõttu artikkel pole erilise väärtusega, KUIDAS seda ikkagi teha. Ma arvan, et autor oma firmades ei pea töötajaid, kes talle ainult probleemidest kurtmas käivad.

Nõus selle koha peal, et suurärimehe artkkel tõstis hästiteada küsimusi aga ei pakkunud mingeid lahendusi... Samas, eks lihtsalt teema "soojashoidmine" ole ka mingigi liikumine lahenduste poole (pealegi, kui teemat soojendab prominentne ärimees - mitte väike leheneeger).

Mis tuletab mulle meelde, et kuuldavasti oli missioonisõdurite vastuvõtul 15. juunil Ansipile öeldud, et peale missioonide ülistamise võiks valitsus tegeleda ka kaitseväelaste probleemidega kodumaal, et mehed ära ei läheks. Teisisõnu - küsisti suht otseselt palka. Ansipi nägu ja vist ka Laaneotsa oma, olid päris pikaks veninud.

Juhataja isikus on viimase aasta jooksul toimunud oluline murrang selles küses, mis väljendub selles, et tema varasem ükskõiksus ja huvipuudumine palgapoliitikasse on asendunud selge arusaamaga, et praeguse palgapoliitikaga jooksevad tema ajud lihtsalt laiali ja alles jäävad vaid kantseleitibid...
Mis pääministrisse puutub, ei tea - kui talle öeldigi nii, nagu siin tsitaadis väidetud, siis kindlasti läks see ka täie ette...

[Bokser]

Mis pääministrisse puutub, ei tea - kui talle öeldigi nii, nagu siin tsitaadis väidetud, siis kindlasti läks see ka täie ette...

No võid ise Ühtegi käest üle küsida - tema see oli, kes oma kõnes peaministrile selle välja ütles:
http://www.facebook.com/home.php#!/perm ... tif_t=like

[Kapten Trumm]

Kui värske tsükliga ei satu tsiviilist juba tarvilike oskustega ajateenijat (nt autolukksepad, sidespetsid, raamatupidajad jne) siis kellega asendada? Või oli su mõte pigem, et vastavas erialas (nt töökoda) on 1-2 palgalist ülevaatajat kellele siis ajateenijad abiks saadetakse juhul kui sobivad isikud teenitusse satuvad?

OK, selgitan siis

Minuarust on meil e-riik, st kõik info on mingitest andmebaasidest hangitav. Sh ka see, milline kutsealune millises koolis õpib. Küse on lihtsalt selles, kas KRA pääseb sellele ligi või mitte.

Ehk mitte ei oodata, mida järgmine kutse toob, vaid vastava eriala asjamehed sorteeritakse peale vastava kooli lõpetamist välja ja nad saavad "personaalse" kutse ilmuda teenistusse. Loomulikult tähendab see lisatööd, aga saada kuskilt andmebaasist nimekiri, kes lõpetas 2 a tagasi (et oleks praktikat) Tallinna Majanduskooli raamatupidamise või Tallinna Tööstushariduskeskuse autoremondi eriala 1a tagasi) - on Eestis tegelikult vaid tehnika küsimus. Sama on ka inseneridega, kokkadega, meditsiinipersonaliga - need oleks kohad, kus meil on harjutud raha maksma.

Täna on meil ikkagi seis, kus väidetavalt 1/3 meestest on riviteenistuseks kõlbmatud - kellel pole üldse mingit rolli (noh, raamatupidajat, kokka või IT meest lampjalad küll ei häiri) või veel hullem - spetsialistid lähevad lihtsalt mutta roomama, sest keegi ei saa/taha/viitsi selektsiooniga tegeleda. Tegelikult tuleb 90% toetava personali erialadega inimestest igal aastal eri haridusasutustest, kuid me ei kipu seda kasutama - on harjumuspärane, et raamatupidaja või laomees peab olema palgaline. Minuarust ei pea.

[Kapten Trumm]

Mis oli sealt aga puudu ja mistõttu artikkel pole erilise väärtusega, KUIDAS seda ikkagi teha. Ma arvan, et autor oma firmades ei pea töötajaid, kes talle ainult probleemidest kurtmas käivad.

[/quote]

Kehtiv koalitsioon on sattumas kehva seisu, kui KV-s tõstetakse (ametlik poliitika on valitsemiskulude külmutamine), siis tulevad pritsimehed ja politseinikud ja nõuavad võrdset kohtlemist.

Kehtivas eelarveraamis lihtsalt tõsta pole aga õige lihtsalt tõsta, sest siis tuleb raha võtta investeeringutest.

Palgakulu=palga suurus*palgasaajate arv. Et korrutis jääks samaks, on vaja ühte tegurit ehk arvu vähendada.

Lihtne.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Palgakulu=palga suurus*palgasaajate arv. Et korrutis jääks samaks, on vaja ühte tegurit ehk arvu vähendada.

Lihtne.

Õige ta on.
KV tänane palgasaajate massi kujunemine ei allu mingile loogikale ning selle kohta pole mingeid vähegi pädevaid auditeid...

Piltlikult öeldes on kõigist KV palgasaajatest n-ö "tootva töö" (ja selle planeerimisega) hõivatud vägagi minimaalne kontingent - samas, kui kõikvõimalike toetavate tegevuste toetamise (ja kohati täiesti müstilise vahukloppimisega) tegeleb enamus palgasaajaid...

Ehk siis asi on staadiumis, kus aparaat (taas)toodab ja kaitseb iseennast ega ole ammu enam huvitet valdkonna arengust. Ja ma ei näe, et siin lähiaastatel midagi muuuks - kahjuks.

[Kipper]

Muldvana värk aga meenub, et kunagi sai hinnatud logistika osakaalu 50% peale ning väljaõpe + S3'd olid kuskil 20% kaitseväe isikkoosseisust. Seda siis terve kaitseväe peale.

Seis oli selline enne Scoutsi teket ja ka ma-ei-tea-enam mitme staabitasandi juurde tekkimist. Ma loodan, et see värk on natuke rohkem põhitegevuse suunas kaldunud.

[Kapten Trumm]

Ilmselt saab selle sõlme lahti raiutud 3 löögiga

1. liigse adminpersonali (sh dubleerimise) kaotamine
2. tegevuse kontsentreerimine suurematesse keskustesse (vähemalt pataljoni suurused VÕK-id)
3. ajateenijate, reservi ja asendusteenistuse võimaluste parem ärakasutamine odava tööjõu saamiseks.

See ei saa olema lihtne, kuid kindlasti on võimalik. Kui läheb seda teed, et midagi ei muutu ja palgaraha võetakse lihtsalt investeeringute arvelt, siis mina hakkan küll lehes artikleid kirjutama. See tee tähendab, et 20 a pärast on palgakulud+"palja tilliga" reserv endiselt.

[hummel]

Palkadest on juttu olnud teistes teemades. Sinna oleks võinud jätkuks postitada ka antud asja.

Üldiselt käib täna nii, et KaMin kehtestab KV palgasaajate üldarvu ja siis KV mõtleb välja, mis auastme ametikohti ja palju teha võiks. Nii ongi KV saanud hakkama eriti mugava personalipüramiidiga, kus auastme ametkohtade suhe võiks olla summaarselt graafiliselt u ligilähedane:
kol ------ X
kol-ltn -- XX
mjr ----- XXXX
kpt ----- XXXXX
ltn ------ XXX

st-vbl --- X
v-vbl --- XXXXXXX
vbl ----- XXXX

Ehk siis nagu näha, on personalipüramiid suhteliselt "Pal tänava poiste" stiilis. Ülemusi ja korraldajaid palju, praktilise tootva töö tegijaid (ltn/vbl) üsna vähe.
Ilmselgelt on taoline pahupidi lahendus kasulik neile, eks ise soojade kohtade peal istuvad ja iseendale koosseise mõtlevad.

Ainus toimiv lahendus, mida näen, on, et KaMin kehtestab lisaks palgasaajate üldarvule KV-le lisanõude, et ohvitseri, vanemallohvitseri ja nooremallohvitseri auastmegruppides ei tohi olla kõrgema auastme ametkohti rohkem, kui on madalama auastme omi. Ei kehtiks siiski n-ltn/n-vbl/n-srs kohta, mis on sageli pigem esmased "kasvuauastmed".

Selline piirang sunniks KV planeerijaid sügavalt starteegiliselt järele mõtlema, kust RA staabipersonaliga (mjr/kpt/v-vbl) kokku hoida. Kas panna mõni staap üldse kinni või formeerida kuskil tegevkompaniisid juurde.
Lisaks õnnestuks ilmselgelt säästa koormajagu palgaraha ja see uuesti tasajaotada.

[Kapten Trumm]

See püramiid lausa kargab ju silma neid jaanipäeva-eelised auastme käskkirju vaadates, kus majoreid-kolonele antakse pea samapalju kui leitnante, kuigi vahe peaks olema lausa mitmekordne. Kui vaadata reaalset töötasu, on siililegi selge, et nooremohvitserid peavad rohkem ära jooksma, sest nende palk on palju väiksem. Lisaks neid kk vaadates tuleb silmas pidada, et nooremohvitseride hulgas on päris korralik arv reserviste ja mittekaadrist KL mehi - samas kui reservi auastmed major ja edasi on väga-väga erandlikud.