Rootsi erukindral Balti kaitsevõimest

[Qtec]

Neid paate ei osta meilt mitte keegi. Nendega tuleb leppida. Lisaks ei julge neid mitte keegi riigiametnik lähikümnendil müüma hakata, et mitte häbisse jääda.

Need on spetsiifilised laevad, mida praktiliselt keegi ei vaja või siis vb mõni kahtlane riik, mis võiks huvitatud olla, ei pruugi jälle ostjana heas kirjas olla.

Kui mingi asi on põhimõtteliselt kahjumlik, siis oleks ratsionaalne see kahjumlik osa võimalikult kiiresti likvideerida ning edasi minna. Vastasel juhul hakkab kahjumlik osa ka ülejäänud organisatsiooni järjepidevalt allapoole kiskuma. Kui tehtud on valeotsus, siis tuleb seda tunnistada ning viga parandada, mitte nn surnut hobust edasi taguda lootuses, et see järsku ikkagi ellu ärkab. Ehk kõige suurem viga pole sellisel juhul nende laevade ostmine. Kõige suurem viga on silmade kinni pigistamine ning valitud vale teed mööda edasi pungestamine...

[eldrp]

Aga kui see 15% ehk igast pataljonist paar koondrühma varustada 60-70ndate vähetõhusa kraami asemel/selle lisaks "poe ülemistelt" riiulitelt võetud hard hitting kantavate relvadega, siis saavad VF armee kaotused olema suurusjärk suuremad kui seda suutsid tekitada Gruusia soomusbrigaadid.

...Milleks siis üldse osta/koguda mingi hunnitu kogus "60-70ndate vähetõhusat kraami" kui võiks sellele isamaalisele 15% kontingendile osta kohe normaalse-kaasaegse varustus-relvastuse ehk Kapten Trummi keeles "poe ülemistelt" riiulitelt võetud hard hitting kantavad relvad". Ehk miks me hajutame/lahustame raskelt tulnud rahalised vahendid ebakindlates massides, kui meil on sama vaeva/vahenditega võimalik paremini varustada-relvastada see riigi eliit, kes on valmis vastupanu osutama.

[eldrp]

Kui aga rääkida s**ast ja ventilaatorist, siis esmalt tuleks minuarust välistada strateegilise üllatuse võimalus. See on hästi teada, et meil ainuvõimalik reservarmee on väga haavatav "kiirvariantidele", samas kui aeglaste variantidega saaksime kindlasti vähemalt rahuldavalt hakkama. Et sellega tegeletakse, on ka tähtsatest paberitest näha, kuid mind painab ikka küsimus, et kes on see fast response force ja milliste vahenditega ta loodab kahele soomusbrigaadile sellise paugu H+4-6 tundi panna, et sel edasise kiirrännaku mõte peast kaoks. Üks asi on avastamine, teine asi on response. Üks väga suur küsimärk on seejuures see, et OK, maapeal mõtleme midagi välja ja keskmaa ÕT asub tulistama kohe Pihkva dessantnike lennukeid, aga mida võtta ette variandiga, kui vastane tatsab lihtsalt mõnelt kaubalaevalt nt Sillamäe/Kunda sadamas maha ja 6 tunniga hõivab piisavalt suure sillapea ja neutraliseerib nt Tapa?

Kui sellisele järeldusele on tulnud siin lugupeetud foorumlased, siis võib eeldada, et sarnasele järeldusele on jõudnud ka naabri vastavad instantsid, kelle ülesanne selliste analüüside tegemine ka on. Ja kindlasti ei hakka naaber, siis teadlikult liikuma temale kahjulikk arenguteed pidi.
Ehk meie kaitse planeerimisel tuleks arvestada eelkõige kiirintervatsiooni võimalusega. Millised oleksid tulemid sellisel juhul?

[eldrp]

aga mida võtta ette variandiga, kui vastane tatsab lihtsalt mõnelt kaubalaevalt nt Sillamäe/Kunda sadamas maha ja 6 tunniga hõivab piisavalt suure sillapea ja neutraliseerib nt Tapa?

Sellist varianti ei tule, sest. Tegemist on eelkõige siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud lühikese, võiduka sõjakäiguga, millega soovitakse demonstreerida VF relvajõudude tugevust. Ja mingi kaubalaevadega miniriiki sissehiilimine seda otstarvet küll ei täida.

Pigem tuleb eeldada, et Eesti ründamisele eelneb tõsine relvade täristamise tseremoonia, mille kõigus NATOle üritatakse selgeks teha, et NATO poolne sekkumine lõppeb VF poolse tuumavastusega> nö paistakse kaalule tõsine argument. Selle valguses üritavad lääneliitlased muidugi tõrksale väikeriigile aru pähe panna (Tsehhi IIWW näide)

Teine variant on, et NATO ja VF vahel tekib seoses islami jms probleemidega teineteisemõistmine-partnerlus, mille käigus mõne väikeriigi ohverdamist paljuks ei peeta (mäng üle meie peade). Aga sellisel juhul on rünnak pigem poliitiline.

[hummel]

Huvitav, keda eldrp siin oma palgaarmee juttudega üritab veenda.

Avaldan siinkohal mitteametliku reservi läinud ajateenijate küsitluse tulemuse, mille sisestamine on veel pooleli, kuid ei usu tulemuse kardinaalsesse muutumisse.

Kas oled valmis sõja korral (mobilisatsioon) riigikaitses osalema?
Jah, igal juhul - 36
Jah, kui teisiti pole võimalik - 46
Võimalusel hoian eemale - 8
Ei, ei soovi riiki kaitsta või ei huvita - 3
Ei, kardan oma elu ja tervise pärast - 5

Kokku natuke alla 100 vastanu. Võib arvata, et enamus vastanutest sai aru, mispuhul meil mobilisatsiooni tehtaks. Marsslaste rünnak ilmselt mitte? Küsitlus tehti ajateenistuse lõpupäevadel, ehk olukorras, kus ajateenijate "pessimism ja tüdimus" on tavaliselt kõige esiletükkivamad. Hiljem, u aasta pärast, motivatsioon üldjuhul pisut tõuseb...

Võib siis arvestada, et laias laastus 35% tuleks märgatava entusiasmiga, 45% tuleks siiski kohale, kui juba peab ja vaid 15% hoiaks kõrvale ja oleks kadu.
NB! Lisaks leidis palgaarmee variandi olevat (ajateenistusel põhinevast reservarmeest) Eesti riigikaitseks mõtekama lahendusena vaid 25% (suuresti need, kes kõigi teenistusasjade peale vingusid)

Aga rääkida siin mingeid jutte, et 15% tuleb mopiga kohale, annaks neile mingid überrelvad, riik on jube kvaliteetselt kaitstud jne, on natuke kohtlane ja sõjanduslikus mõttes lihtsalt asjatundmatu.

[paharet]

aga mida võtta ette variandiga, kui vastane tatsab lihtsalt mõnelt kaubalaevalt nt Sillamäe/Kunda sadamas maha ja 6 tunniga hõivab piisavalt suure sillapea ja neutraliseerib nt Tapa?

Sellist varianti ei tule, sest. Tegemist on eelkõige siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud lühikese, võiduka sõjakäiguga, millega soovitakse demonstreerida VF relvajõudude tugevust. Ja mingi kaubalaevadega miniriiki sissehiilimine seda otstarvet küll ei täida.

Pigem tuleb eeldada, et Eesti ründamisele eelneb tõsine relvade täristamise tseremoonia, mille kõigus NATOle üritatakse selgeks teha, et NATO poolne sekkumine lõppeb VF poolse tuumavastusega> nö paistakse kaalule tõsine argument.

Teine variant on, et NATO ja VF vahel tekib seoses islami jms probleemidega teineteisemõistmine-partnerlus, mille käigus mõne väikeriigi ohverdamist paljuks ei peeta (mäng üle meie peade). Aga sellisel juhul on rünnak pigem poliitiline.

Sellist maabumist ei saa välistada võimalik oleks see igas sadamas ka Tallinnas,maabutakse kukutatakse valitsus ja pannakse omale meelepärane pukki kes ütleb,et me taha NATO abi.Maabunud vägesid on võimalik edukalt laevadega varustada kuna meil puuduvad vahendid,et seda takistada.Ja kui see tehtud hakkavad liikuma juba üksused mööda maad.

[Kapten Trumm]

Kunagi ei meeldinud NSVL-le Afganistani juhtkond.

Juhtus selline asi:
http://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Storm-333
http://vpk-news.ru/articles/425

2500 mehelisest kaitseüksusest joosti üle kiiresti. Kombineerituna õhudessantvägede rünnakuga muudele suurematele keskustele.

Mis täna segab? NATOga tülli mineku hirm? OK, ajad on teised, aga nii teoreetiliselt, mida me võtaks ette, kui selline seltskond maanduks Tallinna lennujaamas või Linnahalli kai peal ühel hetkel?

[eldrp]

Ei vaidle vastu, et kaitse teostamiseks on reserv nõutav ehk kodanike koolitamist riigikaitse alal tuleb teostada. Sama ka mobilisatsiooniga> ainuvõimalik asi. Küsimus on ainult selles, et mis alustel ja mismoodi neid asju korraldatakse> ehk siis põhimõtted.
Samuti on vältimatu hästivarustatud-relvastatud suure motivatsiooniga kiirreageerimsijõudude olemasolu.

Reservile on meil nüüd torud olemas>aeg midagi ka sellele 15% muretseda.

[eldrp]

Huvitav, keda eldrp siin oma palgaarmee juttudega üritab veenda.

Avaldan siinkohal mitteametliku reservi läinud ajateenijate küsitluse tulemuse, mille sisestamine on veel pooleli, kuid ei usu tulemuse kardinaalsesse muutumisse.

Kas oled valmis sõja korral (mobilisatsioon) riigikaitses osalema?
Jah, igal juhul - 36
Jah, kui teisiti pole võimalik - 46
Võimalusel hoian eemale - 8
Ei, ei soovi riiki kaitsta või ei huvita - 3
Ei, kardan oma elu ja tervise pärast - 5

Kokku natuke alla 100 vastanu. Võib arvata, et enamus vastanutest sai aru, mispuhul meil mobilisatsiooni tehtaks. Marsslaste rünnak ilmselt mitte? Küsitlus tehti ajateenistuse lõpupäevadel, ehk olukorras, kus ajateenijate "pessimism ja tüdimus" on tavaliselt kõige esiletükkivamad. Hiljem, u aasta pärast, motivatsioon üldjuhul pisut tõuseb...

Võib siis arvestada, et laias laastus 35% tuleks märgatava entusiasmiga, 45% tuleks siiski kohale, kui juba peab ja vaid 15% hoiaks kõrvale ja oleks kadu.
NB! Lisaks leidis palgaarmee variandi olevat (ajateenistusel põhinevast reservarmeest) Eesti riigikaitseks mõtekama lahendusena vaid 25% (suuresti need, kes kõigi teenistusasjade peale vingusid)

Aga rääkida siin mingeid jutte, et 15% tuleb mopiga kohale, annaks neile mingid überrelvad, riik on jube kvaliteetselt kaitstud jne, on natuke kohtlane ja sõjanduslikus mõttes lihtsalt asjatundmatu.

Iseloomustab juba see, et 100 vastanut - just teenistuse lõpetanud Kui värskelt teenistuse lõpetanu ei vasta positiivselt (ca 1 aasta peale tetatud põhimõtete tampimist), siis kes siis veel (äkki 42 aastane pangalaenudes ja tooliga harjunud ametnik äkki, kelle lapsed ja abikaasa ootavad kodus, millal papa viimaks koju jõuab ja nad nädalalõpuks suvilasse viib). Pane Vabaduse väljakule kast,+ankeedid+anna 1 nädal aega möödakäijale vastamiseks (poleks paha kui mõni FV sõjalennuk kah iga 1h tagant Tallinnast üle lendaks) ja saad enam-vähem tõese vastuse

[Lemet]

Trummi mainit operatsioonis osales kuskil 700 sõjaväelast, mis teeb kolm lennukit Il-76. Kahtlane, kas mingi luure on suuteline piisavalt ette teatama kolme sedamasti transpordilennuki stardist. Liiatigi kui sellised masinad pidevalt Kaliningradi vahet käivad. Soome lahe kohalt rahvusvahelisest lennukoridorist Tallinna lennuväljale on suht vähe maad tulla...

[Kapten Trumm]

Lahesõjas pidevalt pommitamise sihtmärgiks olevates Iraagi vägedes esines selline nähtus, mida USA sõjaväepsühhiaatrid nimetasid "aerofoobia" - st tervete allüksuste kaupa panid sõdurid leekima lennumasinate mürinat kuuldes ja oli juhtumeid, kus kopterimürina peale alistuti kompaniide kaupa kopteritele (ameeriklastest pilootidel puudusid ka nähtavalt juhendid selliseks puhuks).

Eestlane pole kindlasti araablane, aga oma tõde on selles ka meie jaoks -kui vastane paneb karistamatult toime suurt hävitustööd ja mehed tunnevad iseenda jõuetust, siis käib ka siin moraal vältimatult alla.

Seepärast tulen taas tagasi "s*** ventilaatoris" juurde - kui veenvalt suudetakse ka "püksid maas" tabatuna vastasele virutada, sellest sõltub tugevasti ka see %, kes kogunemispunktidesse tuleb. Ei maksa unustada ka seda, et keskmine ajateenija ei saa kordagi oma silmaga näha, mida raskemad relvad suudavad teha, sest selle demomine on seotud endiselt igasugu "objektiivsete põhjustega" nagu pole rasket sõjatehnikat, lennukeid jne (ja selle kogemuse andmisega ka pead ei vaevata) - ja otsused, kes tuleb ja kes mitte, tehakse reaalselt kogetu põhjal. Mis tähendab, et seda kogetakse juba päriselus ja see võib väga ehmatav kogemus olla.

Olen kuulnud, et Soomes on kombeks jalaväge ikka "tanki alt läbi ajada", kas see tõsi on, aga youtubes on selliseid videoid ka olnud.

[Kapten Trumm]

Trummi mainit operatsioonis osales kuskil 700 sõjaväelast, mis teeb kolm lennukit Il-76. Kahtlane, kas mingi luure on suuteline piisavalt ette teatama kolme sedamasti transpordilennuki stardist. Liiatigi kui sellised masinad pidevalt Kaliningradi vahet käivad. Soome lahe kohalt rahvusvahelisest lennukoridorist Tallinna lennuväljale on suht vähe maad tulla...

Radari- ja sensoriinfol põhinevat andmete kogumist on üsna lihtne lollitada, võibolla Simm andis radarite andmed ka? Meenutame näiteks operatsiooni Bolo Vietnami sõjas, kus üks isemõtlejast kolonel matkis F-4 wing'iga F-105 rivistust, kutsungeid ja kasutas nende segajaid. NVAF juhtimiskeskus sai aru, et järjekordne pardilaskmise võimalus, NVAF MiG-21'd lendasidki suure hurraaga välja ja avastasid liiga hilja, mis sorti "Thunderchiefid" neid pilvede taga ootamas olid.

http://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Bolo

Selleks võib ju tsiviiltransponderid külge panna ja esineda mingi varem plaanis oleva lennuna (nt Moskva-Tallinn) ja maanduda õige mehena, rada vaba ja lennujuhid lahkelt abistamas. Neid venelaste transalennukeid (Volga-Dnepr vms sildiga?), sh An-124'sid on ennegi Tallinnas käinud. Mingi liinireisi võetab GRU lihtsalt ruleerimisel rajalt maha ("tehnilised probleemid") ja tema asemel ilmub Novgorodi kandis radarile igati plaanipärane ja tsiviiltransponderiga sõjaväelennuk, kelle tegelik sisu selgub alles siis, kui dessant jalastub ja asub põhijõudude maabumiseks raadiomajakaid paigaldama.

Teine lennuk "marsruudil Hamburg-Peterburg" teatab läänesaarte kohal "hädaolukorrast" ja teeb "hädamaandumise" Ämari lennuväljal ja teeb oma teod seal ära. Ei tulnud need Kabuli operatsiooni teinud 700 meest ka läikivate säärikute välkudes ja sinistes barettides paraadsammul üle riigipiiri.

Muidugi tuleb arvestada, et kahtlasevõitu lennukit on üldjuhul võimalik tuvastada vaid lennukiga ja mingil "hallil ajal" ei hakka keegi ilma asjast ülevaadet omamata õhutõrjerakette laskma. Kui meil selline kalduvus oleks, siis saadaks kolmetähelised organid sulle siia sedamaid katkise transponderiga reisilennuki vene kodanikega pardal ja pärast ongi ajend olemas. Noh, stiilis nagu need korrusmajad seal Venemaal ise plahvatasid.

[eldrp]

Trummi mainit operatsioonis osales kuskil 700 sõjaväelast, mis teeb kolm lennukit Il-76. Kahtlane, kas mingi luure on suuteline piisavalt ette teatama kolme sedamasti transpordilennuki stardist. Liiatigi kui sellised masinad pidevalt Kaliningradi vahet käivad. Soome lahe kohalt rahvusvahelisest lennukoridorist Tallinna lennuväljale on suht vähe maad tulla...

Selleks võib ju tsiviiltransponderid külge panna ja esineda mingi varem plaanis oleva lennuna (nt Moskva-Tallinn) ja maanduda õige mehena, rada vaba ja lennujuhid lahkelt abistamas. Neid venelaste transalennukeid (Volga-Dnepr vms sildiga?), sh An-124'sid on ennegi Tallinnas käinud. Mingi liinireisi võetab GRU lihtsalt ruleerimisel rajalt maha ("tehnilised probleemid") ja tema asemel ilmub Novgorodi kandis radarile igati plaanipärane ja tsiviiltransponderiga sõjaväelennuk, kelle tegelik sisu selgub alles siis, kui dessant jalastub ja asub põhijõududele raadiomajakaid paigaldama.

Teine lennuk teatab "hädaolukorrast" ja teeb "hädamaandumise" Ämari lennuväljal ja teeb oma teod seal ära.

Ei tulnud need Kabuli operatsiooni teinud 700 meest ka läikivate säärikute välkudes ja sinistes barettides paraadsammul üle riigipiiri.

Huvitav kui suur osa ajateenijatest on 1:1 tanki vastu seisnud või pidanud õhurünnaku eest varjuma (kasvõi ainult õhurünnaku imitatsioon > reaktiivlennuki madallend jne)? Äkki oskate vastata...
Siit tekkis mõte, et kas ei saaks liitlastega kokkuleppele, et järgmise Kevattormi ajal kaasataks õppustele vaenlast inimteerima kümmekond
M1-Abramsit vms. Ka lennurünnakute imitatatsioon EKV üksustele poleks paha...
Enne muidug tuleks tehnikale viisnurgad peale värvida, et oleks tõesem. Poleks vaja vanarauda investeerida ja tutvustaks ka kiitlastele Eesti maastikku-olusid.
(Selge see, et seda ei tehta, sest VF pole mõtet ärritada> eks see näitab kah tegelikku liitlassuhete tõsidust)
Ja siis viiks läbi selle küsitluse

[Kapten Trumm]

Tanke ju ei ole, v.a see läti oma, mis korra Tapale lohistati. Mi-24 imiteerib Robinson ning Su-25'e An-2 "metsavaht".

Mina vahetaks 1 patarei 105 mm-seid ühe T-55 vastu. Meie saame tanki vaadata ja lätlased haubitsat

[eldrp]

Tanke ju ei ole, v.a see läti oma, mis korra Tapale lohistati. Mi-24 imiteerib Robinson ning Su-25'e An-2 "metsavaht".

Mis sa Kapten Trumm tahad öelda, et meie liitlastel NATOs (näit US) pole tanke või
Eesti on A-fgaanis juba piisavalt sibanud, et amid võiksid siia järgmiseks Kevadtormiks sõbraliku zesti raames mõned Abramsid orgunnida> sama lennukitega.
Kui me liitlased oleme, siis võiksid ju ka liitlased koos kummagi territooriumil õppusi pidada, või kuidas...
Tutvuks tulevast kampaaniatannerdega kah lähemalt...
Pärast teeks kamin viisaka õppuste lõpetamise> ühisparaadi näiteks Narvas Viimane lause on suusoojaks öeldud... Tegelt piisab ka korralikust prallest Päikesloojangu majas.