Kas nii siis asi toimubki?
http://www.skeptik.ee/index.php/2010/11 ... chobabble/
Kaitseväelaste sobivuse testimine
-
Standartenführer
- Liige
- Postitusi: 156
- Liitunud: 09 Juul, 2006 14:43
- Kontakt:
Selle teema mõte jääb arusaamatuks. Viskad üles mingi suvalise lingi mingist jurast mille läbitöötamine terveid tunde võtab ja küsid "kas nii toimubki".
Vastan sulle: "loe läbi!"
Omalpoolt natuke seda postitatud linki uurides ja seda Thomase testi kommenteerides naeraks ma igatahel selle plaani (testi) välja, kuna inimene ei ole masin, kes annab igas olukorras, igal aastaajal, minutil ühele ja samale küsimusele samu vastuseid. Inimesel on emotsioonid, tujud ja kõiksugu hulk veel seni tuvastamata mõjureid, mistõttu mingi kindla tulemuse saamiseks tuleks tema käitumist jms monitoorida pikema aja vältel kui lihtsalt mingi test.
Ja ka siis oleks ma skeptiline tulemuse absoluutses õigsuses!
Ma soovitaks neil pe**se toppida omale see Thomas!
Ja sinule sõber, soovitaks ma tegeleda praktilisemate asjadega. Üle ei ole mõtet mõtelda.
Vastan sulle: "loe läbi!"
Omalpoolt natuke seda postitatud linki uurides ja seda Thomase testi kommenteerides naeraks ma igatahel selle plaani (testi) välja, kuna inimene ei ole masin, kes annab igas olukorras, igal aastaajal, minutil ühele ja samale küsimusele samu vastuseid. Inimesel on emotsioonid, tujud ja kõiksugu hulk veel seni tuvastamata mõjureid, mistõttu mingi kindla tulemuse saamiseks tuleks tema käitumist jms monitoorida pikema aja vältel kui lihtsalt mingi test.
Ja ka siis oleks ma skeptiline tulemuse absoluutses õigsuses! Ma soovitaks neil pe**se toppida omale see Thomas!
Ja sinule sõber, soovitaks ma tegeleda praktilisemate asjadega. Üle ei ole mõtet mõtelda.
Kulla mees, võta nüüd rahulikult.
Ei saa ikka päris nii lahmida, et kõik testid on suur pullikaka ning inimese isiksust testida on võimatu. Inimene ei ole küll masin, kuid korralikult koostatud isiksusetest annab siiski üsna sarnase tulemuse, teed sa seda praegu, või kümne aasta pärast.
Kui sa oled mõnd psühholoogilist testi teinud, mida sa tõenäoliselt oled, siis peaksid ju teadma, et kõik küsimused on mitmekordselt dubleeritud ja annavad koondvastusena ikkagi selle, milline sa tegelikult oled. Hoolimata sinu tujudest, emotsioonidest ja seni tuvastamata mõjuritest.
Teemast ka. Väga süveneda ei jõudnud, kuid diagonaalis lugedes tundub küll kahetsusväärne, et ministeerium ei reageeri ka väga mitmele asjatundjatelt tulnud signaalile, ning ajab külmalt oma vagu edasi. Sõjaväepsühholoogia peaks olema ikka natuke peenem asi, kui et võtame esimese testi ja siis muudkui kütame inimesi profileerida.
Ei saa ikka päris nii lahmida, et kõik testid on suur pullikaka ning inimese isiksust testida on võimatu. Inimene ei ole küll masin, kuid korralikult koostatud isiksusetest annab siiski üsna sarnase tulemuse, teed sa seda praegu, või kümne aasta pärast.
Kui sa oled mõnd psühholoogilist testi teinud, mida sa tõenäoliselt oled, siis peaksid ju teadma, et kõik küsimused on mitmekordselt dubleeritud ja annavad koondvastusena ikkagi selle, milline sa tegelikult oled. Hoolimata sinu tujudest, emotsioonidest ja seni tuvastamata mõjuritest.
Teemast ka. Väga süveneda ei jõudnud, kuid diagonaalis lugedes tundub küll kahetsusväärne, et ministeerium ei reageeri ka väga mitmele asjatundjatelt tulnud signaalile, ning ajab külmalt oma vagu edasi. Sõjaväepsühholoogia peaks olema ikka natuke peenem asi, kui et võtame esimese testi ja siis muudkui kütame inimesi profileerida.
Vaoinas, siiski! Teste on võimalik lollitada, isegi järgnevaid, mis on erinevad. Testist õige vastuse saamine nõuab vastaja ausust, kuid seda on võimalik varieerida suurel määral. Küll aga tükivad sel juhul silma jääma profiili koostamisel suured kõikumised keskmisest, mis võib automaatselt sind kõlbmatuks tunnistada. Noortele on testi petmine raskem, aga hea ettevalmistuse korral täiesti võimalik.
sitt päev, kellele kurdad
Nii paljuke, kui ma igasugu teste näinud olen siis on need, nö, põhiküsimused puhverküsimustest üsna selgelt eristatavad olnud. Mu meelest on ca 30 küsimusega testis(igal näiteks 4 vastusevarianti) vaja ainult head mälu, et meeles pidada, mida eelmisele sarnasele küsimusele vastuseks panid, et saada sinu poolt soovitud tulem.
Pole ise küll psühholoogiaekspert, aga olles seda Thomase testi ümber käinud värki natukene kõrvalt näinud, ütleks omalt poolt kokkuvõttes järgmist.
Esiteks, igasuguseid psühholoogilisi teste, mille abil saaks kindlaks määrata inimese isiksuseomadusi, on olemas kümnete ja sadade kaupa – erineva detailsusastme, keerukuse, erineva täitmiseks kuluva ajalise pikkusega, efektiivsemaid ja vähemefektiivsemaid jne. Antud juhul ei käi jutt mitte niivõrd „testist“ selle sõna teaduslikus tähenduses, vaid pigem abivahendist, mis aitab igal aastal arstlike komisjonide eest läbi käivad tuhanded kutsealused kiiresti ja lihtsalt sorteerida kaheks grupiks – need, kes pigem peaksid kuuluma eelkutsesse (st. tulevased jao- ja rühmaülemad ning autojuhid) ning need, kes lähevad põhikutsesse (st. tavaline reakoosseis). Ehk teisisõnu – üks asi on kord aastas paarisaja kandidaadi seast läbi vestluste jms valida välja (ilma testimiseta) nt. paar-kolmkümmend meest, kes tahavad saada Sõjakooli kadettideks ja tulevasteks ohvitserideks, teine asi on aastaringselt ning kümnekonnas üle Eesti laiali olevas arstlikus komisjonis sorteerida tuhandeid kutsealuseid. Just selle teise ülesande jaoks see Thomase „test“ kasutusele võetigi, et oleks olemas vähemalt mingi objektiivne abivahend teatava eelvaliku tegemisel. Täitmise kiirus ja lihtsus on pigem taotluslikud, sest kellelgi pole aega kutsealuseid kinni hoida tunde kestva keerulise testiga, mis võib veel vajada tervete arvutiklasside rajamist igale poole, kus arstlik komisjon oma poe võib parajasti lahti lüüa.
Teiseks, selle testi, või õigemini abivahendiga ei otsustata veel enne teenistuse algust ära, kas kutsealusest saab nooremseersant, aspirant, kuulipilduri abi või autojuht. Pigem on see üks mitmetest faktoritest, mis aitab määrata, kas kutsealune lükatakse juuli- või oktoobrikuu kutsesse. (Tõenäoliselt mängib haridustase ja füüsiline seisukord suuremat rolli, sest üldiselt üritatakse tervemaid ja haritumaid kutsealuseid lükata juulikuusse (mitte et haridus ja füüsiline vorm oleksid ainukesed näitajad, mis teevad inimesest juhiomadustega sõjaväelase).) Lõplik valik tehakse ikkagi kohapeal väeosas, kui pärast paarikuist teenistust saavad ülemad ise hinnata, mis puust tegelasega tegemist on.
Tegelikult tulenebki vajadus „testimise“ järele sellest, et pärast Kevadtormi-tsüklite käivitumist muutus oluliselt keerulisemaks ajateenijate seast juhtide valimine n-ö loomuliku valiku meetodil, ja selles ei maksa süüdistada mitte KRA-d, vaid neid väejuhte, kes praegu kehtiva ajateenistuse mudeli välja mõtlesid (mitte, et sellel süsteemil poleks tervet rida eeliseid varasema mudeliga, kus aasta jooksul toimus igasse väeossa 3-4 väiksemat võtmist, mis tagas küll ajateenijatest seerude pideva pealekasvu, kuid ei võimaldanud korraldada kompaniist suuremate üksuste koostegutsemisõpet).
Kolmandaks pole ka päris tõsi, et akadeemikud ja psühholoogid muudkui kurdavad selle „idiootse testi“ üle, aga kaminas ja kaitseväes keegi lillegi ei liiguta. Liigutati küll – pärast psühholoogide hädakisa viidi selles asjus läbi üsna põhjalik tagasiside uuring ja analüüs, mis kokkuvõttes (kui ma õigesti mäletan) tuvastas järgmist. Jah, testil on omad puudused ja seda on võimalik soovi korral lihtsalt petta, kuid väidetavalt pole olemas teist sellist testi, mida oleks võimalik kiiresti ja suvalises kohas suure hulga kutsealuste poolt täita ning mis aitaks suhteliselt lihtsalt kaasa esialgse valiku tegemisele. Väeosades kaadrikaitseväelaste seas läbi viidud küsitlused näitasid samuti, et test tihtipeale küll eksib, kuid kokkuvõttes vastavad väeossa (testi kaasabil) saadetavad kutsealused suuremalt jaolt siiski nendele nõudmistele, mida neilt parajasti oodatakse.
Selle „testimise“ ja eelvaliku probleem seisnebki eelkõige selles, et esiteks saabki lõpliku valiku teha alles väeosas kohapeal, kui on reaalselt võimalik mõnda aega jälgida, kuidas üks või teine kutsealune uues keskkonnas ja suure pinge all ennast üleval peab ning kas ta tänu oma isiksuseomadustele omab oma kaasteenijate seas mingit autoriteedi või mitte. Teiseks on natukene kapitaalsem probleem selles, et isegi see „testimine“ ei lahenda seda probleemi, et paljud vaimselt võimekamad kutsealused kipuvad ikkagi sattuma oktoobrikuisesse kutsesse, kui neil puuduvad ka kõige paremate juhtimisomaduste kiuste võimalused ajateenistuse käigus nooremseersandiks või aspirandiks saada. Lihtsalt juulikuise eelkutsumise aeg langeb suuresti kokku sisseastumiskatsetega kõrgkoolidesse, mis tihti välistab võimekamate kutsealuste sattumise eelkutsesse.
Lõpetuseks julgen oma ajateenistuse kogemusest väita (enne eel- ja põhikutse süsteemi rakendumist), et ka pelgalt juhtide „loomulik valik“ ei väldi olukorda, kus selleks täiesti sobimatu ajateenija suunatakse NAK-i, suudab selle kuidagi lõpetada ning vaevleb seejärel järgmised neli kuus oma täiesti allumatu jaoga, kes oma jaoülemale lihtsalt päevast päeva näkku irvitasid, sest viimasel olid küll eeskujulikud füüsilised võimed, kuid intelligents, elementaarne pingetaluvus ja kaasasündinud juhiomadused puudusid täielikult.
Esiteks, igasuguseid psühholoogilisi teste, mille abil saaks kindlaks määrata inimese isiksuseomadusi, on olemas kümnete ja sadade kaupa – erineva detailsusastme, keerukuse, erineva täitmiseks kuluva ajalise pikkusega, efektiivsemaid ja vähemefektiivsemaid jne. Antud juhul ei käi jutt mitte niivõrd „testist“ selle sõna teaduslikus tähenduses, vaid pigem abivahendist, mis aitab igal aastal arstlike komisjonide eest läbi käivad tuhanded kutsealused kiiresti ja lihtsalt sorteerida kaheks grupiks – need, kes pigem peaksid kuuluma eelkutsesse (st. tulevased jao- ja rühmaülemad ning autojuhid) ning need, kes lähevad põhikutsesse (st. tavaline reakoosseis). Ehk teisisõnu – üks asi on kord aastas paarisaja kandidaadi seast läbi vestluste jms valida välja (ilma testimiseta) nt. paar-kolmkümmend meest, kes tahavad saada Sõjakooli kadettideks ja tulevasteks ohvitserideks, teine asi on aastaringselt ning kümnekonnas üle Eesti laiali olevas arstlikus komisjonis sorteerida tuhandeid kutsealuseid. Just selle teise ülesande jaoks see Thomase „test“ kasutusele võetigi, et oleks olemas vähemalt mingi objektiivne abivahend teatava eelvaliku tegemisel. Täitmise kiirus ja lihtsus on pigem taotluslikud, sest kellelgi pole aega kutsealuseid kinni hoida tunde kestva keerulise testiga, mis võib veel vajada tervete arvutiklasside rajamist igale poole, kus arstlik komisjon oma poe võib parajasti lahti lüüa.
Teiseks, selle testi, või õigemini abivahendiga ei otsustata veel enne teenistuse algust ära, kas kutsealusest saab nooremseersant, aspirant, kuulipilduri abi või autojuht. Pigem on see üks mitmetest faktoritest, mis aitab määrata, kas kutsealune lükatakse juuli- või oktoobrikuu kutsesse. (Tõenäoliselt mängib haridustase ja füüsiline seisukord suuremat rolli, sest üldiselt üritatakse tervemaid ja haritumaid kutsealuseid lükata juulikuusse (mitte et haridus ja füüsiline vorm oleksid ainukesed näitajad, mis teevad inimesest juhiomadustega sõjaväelase).) Lõplik valik tehakse ikkagi kohapeal väeosas, kui pärast paarikuist teenistust saavad ülemad ise hinnata, mis puust tegelasega tegemist on.
Tegelikult tulenebki vajadus „testimise“ järele sellest, et pärast Kevadtormi-tsüklite käivitumist muutus oluliselt keerulisemaks ajateenijate seast juhtide valimine n-ö loomuliku valiku meetodil, ja selles ei maksa süüdistada mitte KRA-d, vaid neid väejuhte, kes praegu kehtiva ajateenistuse mudeli välja mõtlesid (mitte, et sellel süsteemil poleks tervet rida eeliseid varasema mudeliga, kus aasta jooksul toimus igasse väeossa 3-4 väiksemat võtmist, mis tagas küll ajateenijatest seerude pideva pealekasvu, kuid ei võimaldanud korraldada kompaniist suuremate üksuste koostegutsemisõpet).
Kolmandaks pole ka päris tõsi, et akadeemikud ja psühholoogid muudkui kurdavad selle „idiootse testi“ üle, aga kaminas ja kaitseväes keegi lillegi ei liiguta. Liigutati küll – pärast psühholoogide hädakisa viidi selles asjus läbi üsna põhjalik tagasiside uuring ja analüüs, mis kokkuvõttes (kui ma õigesti mäletan) tuvastas järgmist. Jah, testil on omad puudused ja seda on võimalik soovi korral lihtsalt petta, kuid väidetavalt pole olemas teist sellist testi, mida oleks võimalik kiiresti ja suvalises kohas suure hulga kutsealuste poolt täita ning mis aitaks suhteliselt lihtsalt kaasa esialgse valiku tegemisele. Väeosades kaadrikaitseväelaste seas läbi viidud küsitlused näitasid samuti, et test tihtipeale küll eksib, kuid kokkuvõttes vastavad väeossa (testi kaasabil) saadetavad kutsealused suuremalt jaolt siiski nendele nõudmistele, mida neilt parajasti oodatakse.
Selle „testimise“ ja eelvaliku probleem seisnebki eelkõige selles, et esiteks saabki lõpliku valiku teha alles väeosas kohapeal, kui on reaalselt võimalik mõnda aega jälgida, kuidas üks või teine kutsealune uues keskkonnas ja suure pinge all ennast üleval peab ning kas ta tänu oma isiksuseomadustele omab oma kaasteenijate seas mingit autoriteedi või mitte. Teiseks on natukene kapitaalsem probleem selles, et isegi see „testimine“ ei lahenda seda probleemi, et paljud vaimselt võimekamad kutsealused kipuvad ikkagi sattuma oktoobrikuisesse kutsesse, kui neil puuduvad ka kõige paremate juhtimisomaduste kiuste võimalused ajateenistuse käigus nooremseersandiks või aspirandiks saada. Lihtsalt juulikuise eelkutsumise aeg langeb suuresti kokku sisseastumiskatsetega kõrgkoolidesse, mis tihti välistab võimekamate kutsealuste sattumise eelkutsesse.
Lõpetuseks julgen oma ajateenistuse kogemusest väita (enne eel- ja põhikutse süsteemi rakendumist), et ka pelgalt juhtide „loomulik valik“ ei väldi olukorda, kus selleks täiesti sobimatu ajateenija suunatakse NAK-i, suudab selle kuidagi lõpetada ning vaevleb seejärel järgmised neli kuus oma täiesti allumatu jaoga, kes oma jaoülemale lihtsalt päevast päeva näkku irvitasid, sest viimasel olid küll eeskujulikud füüsilised võimed, kuid intelligents, elementaarne pingetaluvus ja kaasasündinud juhiomadused puudusid täielikult.
Hästi öeldud A4.
Ega see Thomase test polegi mingi "hõbekuul" aga paremat ka pole. Viskasin korra lingile pilgu. Ja mida ma näen. Ekspertkomisjoni kuulub ka kaitseväe palgal olev psühholoog. Pealegi KVÜÕA rakendusuuringutes tegutsenud. No mille pärast siis mingit alternatiivi loodud või ostetud pole?
Nii et tuututamine, ei midagi muud.
Ega see Thomase test polegi mingi "hõbekuul" aga paremat ka pole. Viskasin korra lingile pilgu. Ja mida ma näen. Ekspertkomisjoni kuulub ka kaitseväe palgal olev psühholoog. Pealegi KVÜÕA rakendusuuringutes tegutsenud. No mille pärast siis mingit alternatiivi loodud või ostetud pole?
Nii et tuututamine, ei midagi muud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist