Palgad

[Kapten Trumm]

Kuna filmitud on see vene ajal ja ehtsate rekvisiitidega, siis tõenäoliselt on tegemist Iraanis valmistatud G3 litsensikoopiaga, mis on kaasa toodud vast Iraagist (vaprate pärslaste poolt maha jäetud relv). Film on ise tehtud Krimmis ja kes musta baretti kandis ja sealkandis teenis, on neid samu kaljusid pidi kindlasti jooksnud. See tiibrakettide baas oli reaalsuses olemas, asus mingi mäe otsas Sevastoopolist lõunas (Severnaja lahe lõunakaldal), täna on mahajäetud.

[Lemet]

1983-1984 oli see kuldne aeg, mil see kinutükk valmis tehti...

[Qtec]

Paistab, et ka Toomse on siis EKV tolmu vähemalt mõneks ajaks jalgadelt pühkinud:
Piraaditõrjuja: headel aegadel maksame kordades enam kui kaitsevägi

Väga kahju..., kuid arusaadavatel põhjustel kahtlustan isikliku arvamusena, et ega ta karjäär poleks vast eriti edukalt saanud enam EKV's jätkuda. Pealegi, elupõlise kapteni jaoks on Toomse näol materjali kaugelt liiga palju.

[Qtec]

Ja veidi siis rohkem Toomse EKV'st lahkumise tagamaadest:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=56192814

[Kapten Trumm]

Minu isiklik arvamus: see mees on sada korda rohkem suuri paguneid väärt kui mitmed tänased suurte pagunitega võllid, kes on oma koha ja pagunid saanud tsiviilülikooli baka kraadiga (ja mõne asjaga veel). Nii lahtise peaga "väikeste tärnide meest" pole enne kohanud. Aga võibolla olengi vähe näinud. On selge, et EKV-s on aastaid juurutatud juhtimiskultuuri, kus asjast jagavad inimesed ei taha/ei julge enam arvamust välja öelda, sest see tekitab vaid neile endile probleeme, karjääri teevad keskpärased ja kuulekad (ja õigete sidemetega).

"Kuid et midagi on süsteemis ka peale palkade valesti, võib anda mõista kas või selline fakt, et viiest Ühendriikide armee Rangeri kursuse läbinust kokku on teenistuses alles vaid üks mees. Ja see ei ole kursus, mida läbitakse lõbu või raha pärast. Inimesi lihtsalt ei hinnata nende pädevuste järgi."

[Hjalmar Nelk]

On selge, et EKV-s on aastaid juurutatud juhtimiskultuuri, kus asjast jagavad inimesed ei taha/ei julge enam arvamust välja öelda, sest see tekitab vaid neile endile probleeme, karjääri teevad keskpärased ja kuulekad (ja õigete sidemetega).

Vähesed korrad, kus kpt Trummiga (peaaegu) nõus olen. Aga nyyd, et asi ei oleks lihtsalt kaasanoogutamises, ning ei jaaks kpt Trummil julguse puudumise taha asi oma arvamuse valjaytlemisega, siis akki oleksid lahke ja selgitaksid, millist juhtimiskultuuri oleks siis vaja juurutada? Kysimus pikk ja lohisev, aga loodan, et siiski arusaadav. Selles palve/kommentaaris ei ole tibakestki irooniat ega arapanemist, lihtsalt tahan teada, et milline on kpt Trummi arvamus.

[Hjalmar Nelk]

Ja muuseas - Toomse suhtes olen vist natuke eriarvamusel. Ylistama teda kindlasti ei kipu, kuigi, ka mitte materdama. Lihtsalt vale inimene vales kohas. Ja ambitsioonid ... Kuid koige rohkem hairisid mind tema (siis tegevvaelasena) kirjatykid Kaitse Kodus sellest naaberriigist Aslaaviast. Sellise tausta ja ametikohaga inimene ei tohiks nii avaliku kirjasona veergudel kirjutada.

[Kapten Trumm]

Vähesed korrad, kus kpt Trummiga (peaaegu) nõus olen. Aga nyyd, et asi ei oleks lihtsalt kaasanoogutamises, ning ei jaaks kpt Trummil julguse puudumise taha asi oma arvamuse valjaytlemisega, siis akki oleksid lahke ja selgitaksid, millist juhtimiskultuuri oleks siis vaja juurutada? Kysimus pikk ja lohisev, aga loodan, et siiski arusaadav. Selles palve/kommentaaris ei ole tibakestki irooniat ega arapanemist, lihtsalt tahan teada, et milline on kpt Trummi arvamus.

Võibolla on nii arusaadavam - räägin, kuidas mul kombeks teha on. See pole ka demokraatia, vaid pigem vastastikune usaldus. Olen palju aastaid kasvatanud oma alluvates arusaama, et ettepanekud, arvamused, kriitika - seda võib alati välja öelda. Kord kuus teeme suure koosoleku, kus igaüks (olgu kuitahes madalal kohal) võib oma arvamust avaldada (ka nt mind kritiseerida). Tegelikult tulevad väga asjalikud märkused ja kui miski on ebareaalne, siis ka selgitame, miks ja milleks. Ise ei tulekski paljude asjade peale ja ega ise ei teagi, mis kuskil toimumas on. On olnud aegu, kus ei olnud raha palku välja maksta õigeaegselt, aga uskumatu lugu, keegi ei lahkunud töölt, keegi ei kaevanud töövaidlusse ega nõudnud viiviseid, sedasi usaldavad inimesed tulevad ka tulest, veest ja vasktorudest läbi.

Olen nii oma kõrvaga kuulates kui siin lugedes aru saanud, et KV-s seevastu peetakse alluvaid, kes oma arvamust välja ütlevad, tülikateks tüüpideks ja igasugu altpoolt tulevat initsiatiivi saadanast olevaks (vähemalt mingist tasemest alates). Teatud tasemel lausa Seda ka endine luuraja kirjutab ja ta pole muide ainus, kes nii arvab.

[Hjalmar Nelk]

Tänan.

Niisiis:

1. Julgus omi seisukohti välja öelda on vist kõige kõrgem kriteerium? Saan aru, et see on ka Toomse põhiseisukoht. See on alluva omadus. Kiiduväärt omadus.

2. Tahtmine alluvaid ära kuulata ja nende seisukohtasid arvesse võtta (isegi, kui need risti-vastu omadele käivad). See on ülema omadus.

Loomulikult nüüd kommunikatsioon (ehk siis see kord kuus koosolek)

3. Ja nüüd nendest kahest kokku tekib usaldus.

Sain ma täiesti aru? Tähendab kommunikatsioonist peaks piisama ja usaldus tekib? Kas on ka midagi muud? Mingeid muid kriteeriume?

Veelkord - asi on ironiseerimisest täiesti kaugel.

[Kapten Trumm]

Usaldus saab alguse sellest, et alluv julgeb kuitahes vastikuid (kuid vajalikke) asju ülemale välja öelda (ja rääkida nagu asjad on), teades, et teda ei taba selle eest mingid "administratiivsed meetmed". Ülem kuulab ja arutab temaga seda asja ja tegutseb kui olukord nõuab. Kui alluvad usaldavad rääkida, saab päris kasulikke asju ja vihjeid sellest. Paraku pole lollustega kaasalaulmine ja distsipliin päris üks ja sama asi. Loomulikult on ka muid asju, mille põhjal usaldatakse ja mitte.

Kui aga alluv saab õiges keskkonnas oma õiglase arvamuse pärast kannatada (ütleme, et jääbki igaveseks madalale auastmele - N. armees oli kohe selline mõiste nagu "karjerist" kahekordsetes jutumärkides), siis väiksem osa eelistab kuidagi muudmoodi protestida (teeb nt blogisid, kirjutab artikleid) või vaikib (läheb tsiviili või on edasise ametikäigu nimel lihtsalt vait ja teeb head nägu). Sellised alluvad hakkavad ka rusikas taskus ootama ülemuse komistamist (mis varem või hiljem juhtub, kuna ta ei suuda kõiki veealuseid kive ette näha).

Sellest, et kuskil Tallinna koridorides ei teata ega kuulata "põllul" toimuvat, pole küll mingit saladust. Indikatsioone leiab siit vaat et igast teisest teemast. Ja häda sellele, kellel jätkub julgust rikkuda "koridoride" strateegia- ja bürokraatiahiiglaste segamatut rahu.

[Kapten Trumm]

Ja muuseas - Toomse suhtes olen vist natuke eriarvamusel. Ylistama teda kindlasti ei kipu, kuigi, ka mitte materdama. Lihtsalt vale inimene vales kohas. Ja ambitsioonid ... Kuid koige rohkem hairisid mind tema (siis tegevvaelasena) kirjatykid Kaitse Kodus sellest naaberriigist Aslaaviast. Sellise tausta ja ametikohaga inimene ei tohiks nii avaliku kirjasona veergudel kirjutada.

Küsin siis üle, et õigesti aru saaksin - mis nendes kirjutistes valesti oli? Ise genereerisin järgnevad võimalikud punktid:
1. poliitiline ebakorrektsus (korrektne on rääkida "taktikalisest kollasest" ja moodsatest ohtudest, sõdimisest üksinda)- seal oli isegi mingi üksuse number tuletatud 76. VDV numbri jagamisest kahega.
2. strateegiliselt küündimatu (vastuolus mantraga "küll me avastame õigeaegselt ja küll me jõuame").
3. taktikaliselt küündimatu (sissisalgad soomusbrigaadi vastu ei päde, NATO koostöö ei toimiks jne).
4. ametialaselt küündimatu (ohvitser ei tohiks avalikult rääkida, et kunigas palja tagumikuga on).

Ärme mingist poliitkorrektsusest arutama hakka, vaadake näiteks seda Soome ajateenijatele mõeldud filmi, mida siin korduvalt arutatud on. Seal puhta viisnurkadega asjad tulevad.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt pole midagi valesti, kui sõjalises ajakirjas keegi tõstab pastaka püsti ja küsib "aga mis siis saab kui....". Eriti kui kuninga palgas taguots lollilegi näha on

[Gordon]

http://vk.kra.ee/index.php/kaitsevaegi/eetikakoodeks

Kas olete tutvunud KV eetikakoodeksiga?
Kui ei, siis soovitan ja siis rääkige, kuidas kirja pandud KV põhiväärtused ja tegelik elu kattub.
Kui neid igal tasandil täidetaks, siis oleks ju elu päris lill.

[Hjalmar Nelk]

kpt. Trumm

Usaldus ei saa alguse alluva võimest asju välja ütelda. Usaldus saab alguse alluva ja ülema vastastikusest respektist, ning see omakorda ülema ja alluva eelnevast elust, ehk kudodest (nagu ameeriklased seda kutsuvad). Milline on sinu haridus, milline on sinu sõjaväeline haridus, milline on olnud sinu teenistuskogemus, mida oled teinud eelmistel ametikohtadel ja millega hakkama saanud, milline on sinu laiem silmaring jne. See kõik loob vastastikuse respekti, loob aluse usaldusele ja eeldused vastastikusele kuuldavõtmisele. Ning mis on veel oluline kuuldavõtmisel? Ikka see, kas alluv räägib millestki, mida tuleks parendada alluva, või räägib ta hoopis ülema ülesannetest? Inimlik faktor teisisõnu - alati on ju kergem kõrgema ülemana arvesse võtta madala alluva ettepanekuid alluva enda töö kohta.

Utreeritult - Sõjakooli kadett marsib sisse kaitseväe juhataja kabinetti ja teatab, et kaitseväe juhtimisstruktuur on täielik jama ja tuleb koheselt ümber teha ja üleüldse enne teda pole keegi midagi teinud. Reaktsioon? Et tõde, ükskõik, kui valus see ka pole, tuleb kuulda võtta?

Kirjutan kindlasti rohkem

[Kapten Trumm]

Sa vist ei lugenud mu posti lõpuni läbi või oli mu väljendus segane. Nagu ma kuulnud olen, on üsna levinud suhtlus selline, et mina mees olen 30 aastat sõjaväes olnud, sina tatine leitnant või kapten, sõida õige p****e oma arvamusega (ka siis, kui alluval õigus on). Sellist ülemat ükski alluv ei austa ega usalda. Sellise ülema kohta levitatakse kurilkas kõlakaid ja kui tekib võimalus kaigas vigastamatuks jäädes talle kodarasse panna, seda ka kõhkuseta tehakse. Kuna sõjavägi on autokraatne hierarhia, siis õnnestub taolistel ka pikaks ajaks juhiks jääda, kui nad just mingi jamaga hakkama ei saa (mida mittemidagi tegemist harrastades on üldse vähe keerukas teha). Tsiviiljuhina failiks sellise mentaliteediga mehed juba esimese kuu lõpuks, kuna nad ei saa lihtsalt alluvatega hakkama. Seepärast on tsiviilis empaatiavõime ja professionaalne populaarsus hulka täitsam. Suhtlust ei saa sellele tasandile taandada, et tulid kabinetti, esitlesid nõuetekohaselt, istusime maha ja kuna ülemal on medaleid ja tärne poole rohkem ning tema õppis ammu Tambovi tagalavägede kõrgemas sõjakoolis, kui alluv alles liivakastis mängis ja see teeb kõik, mis ülem suust välja ajab, eksimatuks sulakullaks. Täna on ilmselt reaalne seis, et keskmine kapten võib olla vabalt keskmisest kolonelist rohkem sõjakoolis õppinud ja vägagi võimalik, et ka ettevalmistus on parem+tänu värskele praktikale elulisem arusaam tegelikust elust? Pane need 2 ex-KV meedia kirjameest kõrvuti ja saad aru, millele ma vihjan. Muide suhtumisest "mina olen 30 aastat sõjaväes olnud" kombineerituna koos kaugusega reaalsest elust on üsna kerge kasvama eksimatuse illusioon, siis aga tulevad juba vead sisse. Sobiv näide oleks maybe see palju räägitud D-30 haubitsate ost?

Tulles tagasi selle Aslaavia teema juurde - milles konkreetselt seal autor eksib?

[Hjalmar Nelk]

Paistab, et kas Sina ei lugenud minu postitust hoolega, või väljendusin ma ebaselgelt.

Ehk siis - väidan, et üks inimene teise nõu kuulda võtaks peavad olema kokkupuutepunktid. Ja mingisugunegi respekt. Ja siis oleks soovitav, et alluv räägiks oma asjast, mitte ei õpetaks ülemat oma tööd tegema. See kõik on muidugi utreeritult. Nii omavahel, õlleklaasi taga, võib maailma parandada palju kulub, aga selle ülema juurde tuleb minna konkreetsete ettepanekutega/soovitustega/tähelepanekutega, mitte lihtsalt "ausa" jutuga.

Suhtlust saab taandada sellele tasemele, et minul on 30 aastat teenistuskogemusi ja minul on rind medaleid täis, kuid see oleneb väga teemast. Ja samamoodi toimib asi ka tsiviilis. Kindlasti jätab Elioni direktor kõik asjad kohe sinnapaika ja kuulab sügava empaatiavõimega kõige noorema tehniku pajatusi elust-olust ja kuidas asju tuleb tegelikult Elionis (NB! mitte tehniku enda kapsaaias) ümber korraldada. Ja kindlasti viiakse need targutused ka koheselt ellu, sest direktoril pole muud pääsu - muidu ta "failiks". Niimoodi või?

Ja nüüd siis tagasi nende keskmiste (ehk siis Toomse?) kaptenite ja kolonelide juurde. Mis taseme haridus ja kogemus on kaptenil ja mis kolonelil? Palju siin loeb, et see haridus/kogemus on värskem, kui küsimus ei ole selle konkreetse hariduse ja kogemuse rakendamisest? Kaptenil on kapteni kogemus, kuid kolonelil on koloneli töö ja kapteni kogemus ei tee head koloneli.