Poola rahandusminister: euroala lagunemine võib viia sõjani

[Lemet]

http://www.e24.ee/565596/poola-rahandus ... ia-sojani/

ELi praeguse eesistuja Poola rahandusminister Jacek Rostowski hoiatas, et kui euroala laguneb, siis võib Euroopas järgmise 10 aasta jooksul puhkeda sõda.

«Euroopa on ohus,» vahendab EUobserver Rostowski eilset kõnet Euroopa Parlamendis.

Minister viitas hiljutisele Šveitsi finantsteenuste ettevõtte USB analüüsile, mis märkis, et ajalooliselt rahaliidud ei lagune ilma kodusõja või mõnes muus vormis autoritaarse reaktsioonita.

Ta hoiatas ka töötuse kahekordistumise eest isegi jõukates riikides.

Kõne lõpus meenutas Rostowski enda hiljutist vestlust kauaaegse sõbraga, kes on nüüd ühe suure panga juht. «Me rääkisime kriisist euroalas. Ta ütles mulle: ’Kas tead, pärast kõiki neid poliitilisi šokke, majanduslikke šokke, on kahtlemata väga haruldane, kui suudame järgneva 10 aasta jooksul sõda vältida’,» meenutas minister. «Sõda, daamid ja härrad. Ma tõesti mõtlen hankida oma lastele roheline kaart USAsse.»

Rostowski sõnul ei ole sõda lähiaastatel tõenäoline, «kuid võibolla 10-aastases raamistikus võib see panna meid konteksti, mis praegu on peaaegu kujuteldamatu.»

[denis23]

Poola juhtkond on üleüldiselt tuntud oma adekvaatsuse poolest, ma arvan, sellega, peab antud ennustuse väga tõsiselt võtta.

[John]

Olen tähele pannud, et kui selline ajakiri nagu Economist juba häirekella lööb, siis asi on ikka tõsiselt mäda:

http://www.economist.com/node/21529046

A recent study by economists at UBS, a Swiss bank, suggested that the costs in each of these eventualities would be forbiddingly high. If Germany were to leave, it would incur costs worth 20-25% of GDP in the first year and then roughly half that amount in each subsequent year. If Greece were to quit, the first-year cost would be 40-50% of GDP, and subsequent annual costs would be around 15%.

paratamatult tekib küsimus, et oli meil ikka nii kiire eurotsooniga liitumisega? Kui õieti mäletan siis kriisialged paistsid juba siis.

[Kapten Trumm]

Varsti kolib taevastesse kaevikutesse see põlvkond Saksamaal, keda on viimased kümnendid armastatud sõjakoleduste valehäbi tundma panna. See minevik, millega mitmetel riikidel oli palju aastaid võimalik köhatada, aga teie ju 1942. aastal....(näide: juudiriigi mereväe tehnika). Siis tekib sakslastel rohkem manöövrivabadust ja teatud mõttes võidakse teoks teha hitlerlik nägemus, et Mandri- Euroopas peaks olema kaks kultuuriruumi - saksa ja skandinaavia. Ülejäänu mandril on lihtsalt kasutu ballast, kelle igavese siesta maksab sakslane täna kinni. Ainult see kultuuriruum võidakse kehtestada majanduslikult.

Mis mulle isiklikult vastu hakkab - et Lõuna-Euroopa siesta käis pikki aastaid ja kõik olid õiged mehed edasi. Nüüd antakse neile haput laenu (mida tagasi saada on küsitav) - nende arvelt, kes kärpisid ja õigel ajal rihma pingutasid. Ja ei mingeid sanktsioone, kreeklased märatsevad tänaval.

Ei imestaks, kui sakslane mõtleb, et lükkaks selle kõntsa õige Leopardidega Vahemerre. Oleks ruumi rohkem ja elu käiks ratsionaalsemalt.

Ma tahaks seda Kreeka poliitikut näha, kes paneb siestaga harjunud kreeklased järgmised 20 aastat kuivikuid sööma, et need laenud tagasi maksta (sh Eestile). See poliitik tuleks pulti panna ja seal hoida vist võõrriigi relvade abiga.

[kaur3]

Üks tõlkelugu Vikerkaarest. Poolat ei mainitud kordagi

http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_ ... umber=5307

[Manurhin]

Ei imestaks, kui sakslane mõtleb, et lükkaks selle kõntsa õige Leopardidega Vahemerre. Oleks ruumi rohkem ja elu käiks ratsionaalsemalt.

Aga ärgem unustagem, et nii Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania kui ka Saksamaa on kõik NATO liikmed. Seega taoline stsenaarium tähendaks relvastatud konflikti NATO liikmesriikide vahel. Ja mis saab siis artikkel 5-st? Kes, ja veelgi olulisem, KELLELE peaks appi minema? Ja kuidas käituks sel juhul Venemaa? Täiesti võimalik, et nemadki on vahepeal natuke hiinlastelt õppinud. Kasvõi sellesama siin kusagil mainitud vanasõna, mis ütleb, et kui jõe ääres piisavalt kaua istuda, siis näed lõpuks oma vaenlase laipa mööda triivimas. Ning NATO riikide omavaheline sõda (=NATO lagunemine) see möödaujuv laip kahtlemata ka oleks.

[ants431]

Poola juhtkond on üleüldiselt tuntud oma adekvaatsuse poolest, ma arvan, sellega, peab antud ennustuse väga tõsiselt võtta.

Sõjas on üldiselt selgelt erinevad pooled. Kes kellega hakkab siis selles sõjas tõenäoliselt sõdima? Miliste relvadega? Kui veriselt?

[ants431]

.............................
Mis mulle isiklikult vastu hakkab - et Lõuna-Euroopa siesta käis pikki aastaid ja kõik olid õiged mehed edasi. Nüüd antakse neile haput laenu (mida tagasi saada on küsitav) - nende arvelt, kes kärpisid ja õigel ajal rihma pingutasid. Ja ei mingeid sanktsioone, kreeklased märatsevad tänaval.

Ei imestaks, kui sakslane mõtleb, et lükkaks selle kõntsa õige Leopardidega Vahemerre. Oleks ruumi rohkem ja elu käiks ratsionaalsemalt.

Ma tahaks seda Kreeka poliitikut näha, kes paneb siestaga harjunud kreeklased järgmised 20 aastat kuivikuid sööma, et need laenud tagasi maksta (sh Eestile). See poliitik tuleks pulti panna ja seal hoida vist võõrriigi relvade abiga.

Teatavasti vaenlase hävitamise võtted sõjas on kah arenev ja muutuv nähtus. Ahvid tapavad oma vaenlasi käte ja hammastega, siis tulid nuiad ja odad ja nii edasi. Hitler leiutas välksõja. Mis siis kui sakslane leiutab viisi kuidas vastane surnuks sööta?
Näiteks võib joodikule annda prii viina ja kokkuvõttes tuleb odavam kui joodikut ümber kasvatada. Joodik lihtsalt joob ennast surnuks ja probleem lahendatud. Mis juhtub rahvaga või inimestega kui neile pidevalt laenata? Kes viimasena naerab?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga ärgem unustagem, et nii Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania kui ka Saksamaa on kõik NATO liikmed. Seega taoline stsenaarium tähendaks relvastatud konflikti NATO liikmesriikide vahel. Ja mis saab siis artikkel 5-st? Kes, ja veelgi olulisem, KELLELE peaks appi minema? Ja kuidas käituks sel juhul Venemaa?

Nu eks nood appimineku jõujooned jookseksid siis piki kultuuriruumi piire - et põhja pojad lähevad põhja poegadele appi ja siestamehed löövad jälle omakeskis mesti

Aga pärast tuleb kot Vaskin ning riisub koore

[Kapten Trumm]

Türgi ja Kreeka on ka igati täisväärtuslikud NATO liikmed, kes relvastuvad peamiselt üksteise vastu Küprose/Egeuse mere pärast mõõduvõtmiseks.

Kui vaadata sündmusi, siis asi ei jää suurt maha kunagisest kurnamissõjast Egiptuse ja Iisraeli vahel, aeg-ajalt tuleb ka õhulahinguid ette

Incidents
During the Turkish invasion of Cyprus in 1974, two Turkish F-102's were shot down by a pair of Greek F-5A's.[5]
On 18 June 1992, a Greek Mirage F1CG crashed near the island of Saint Eustratius in the Northern Aegean, during a low-altitude dogfight with two Turkish F-16's. Greek pilot Nikolaos Sialmas was killed in the crash.
On 8 September 1996, a pair of Greek Mirage 2000's intercepted a pair of Turkish F-16's over the Aegean. One of the Turkish F-16's was shot down by a Greek Mirage 2000 piloted by Thanos Grivas.[6] Turkish pilot Nail Erdoğan was killed whereas back seater pilot Osman Cicekli bailed out and was rescued by a Greek helicopter.
On 23 May 2006, a Greek F-16 and a Turkish F-16 collided near the island of Karpathos during a Turkish reconnaissance flight.[7] Greek pilot Kostas Iliakis was killed, and the Turkish pilot bailed out and was rescued by a cargo ship. Greek Defence Minister E. Meimarakis stated at the Greek National Television (NET) and the morning programme 'Proti Grammi' that it was a a Turkish spying operation against the Greek island of Crete.
http://en.wikipedia.org/wiki/Greek%E2%8 ... _relations

Loogiline, et Kreeka nõrgenemist kasutab ära Türgi. Türgi aga tüürib viimasel ajal kahtlaselt kaltsupeade leeri suunas (juhtumid "abikonvoiga" + diplomaatiline sõda). Seal on üks konflikt aastaid susisemas. Kaarte segab veel Kreeka kohatine soe sõprus Moskvaga (relvadiilid).

Aga pärast tuleb kot Vaskin ning riisub koore

Prijehhali. Selline madin Euroopas tähendab kogu Eesti senise julgeolekustrateegia pankrotti (mis põhineb suuresti kahtlasel eeldusel, et liitlased aitavad igal juhul, rehepapi tegemisel rahadega ja paraadarmee rajamisel). Ja koore riisumise ajal ka EV pankrotti mõistagi. Mind paneb imestama, kuskohast võetakse väited, et 10a on rahulik, otsene sõda ei ohusta..tegemist lihtsalt labase soovmõtlemisega, mis tarkade väljenditega usutavaks muuta üritatakse. Päts ei osanud ka 1934 undki näha, milliste kuratlike valikute ees ta 1939 on. Ja sinna vahele jäi ainult 5 aastat....

[Manurhin]

Aga pärast tuleb kot Vaskin ning riisub koore

Eks nii lähebki. Muidugi, sellel hetkel võib ka Draakon, kellel on oma koopas vahepeal kitsas hakanud, kõuts Vaskinile natuke tuld saba alla puhuda. Ja siis on üks võimalik variant, et see kiisu astub lihtsalt sammukese edasi, tehes enda taga ka Draakonile väheke ruumi. Ja pistab ise esikäpad Atlandi ookeani või vähemalt La Manche'i. Onu Säm hakkab selle peale ilmselt küll kõva häälega jonnima, aga Draakon teeb temalegi resoluutselt selgeks, et olgu parem vakka, muidu homme jäätist ei osta .

[allatah]

Ma nüüd ikka hästi ei saa aru, et kes kellega ja millisel finantskriisi puudutaval põhjustel sõdiks. Ning mida selle sõjaga saavutada üritatakse?

Okei, Kreeka vs. Türgi. Ilmselt on võimalus, et sellest võtavad osa ka paljud teised riigid, aga vast saab seda ka rahulikult pealt vaadata ning artikli 5 raames avaldada poliitilis toetust nii ühele kui ka teisele ja saata sõjakoldesse "tsiviileksperte" ja muid imeloomi.
Aga mis põhjustel peaks hakkama omavahel sõdima väheke normaalsemad riigid, kes siin meiekandis asuvad?

[Soobel]

Pakuks, et kui liit on tülis ja kasvõi sõja äärel, on kaasmaalasi kaitsvad tankid kohe siin.

[alax]

Pakuks, et kui liit on tülis ja kasvõi sõja äärel, on kaasmaalasi kaitsvad tankid kohe siin.

Kui ikka Euroopas asjad halvad on, siis on nad ka mujal. Venemaal on siis palju tõsisemaid probleeme kui Eesti kaasmaalased.

Ja üldse, kes oskab Euroopa arengut ette näha. Parimal juhul võin ma omad pensionisambad korstnasse kirjutada.

[Kapten Trumm]

Pakuks, et kui liit on tülis ja kasvõi sõja äärel, on kaasmaalasi kaitsvad tankid kohe siin.

Ka mulle tundub nii. Selleks ahvatleb ka meil peavooluna elluviidav "ühe strateegia riigikaitse", mis tänaseni põhineb eduka kaitse põhilise eeldusena liitlaste sõjalisele abile. See töötab hästi siis, kui sõjalis-poliitiline olukord on meile soodne. Põhilise liitlase USA maavägesid on viimased 2 aastakümmet ehitatud üles nii, et nad suudavad paralleelselt pidada kahte lokaalset sõda. Saksamaa, Prantsusmaa - nendel on küll ressursse, aga kaheldav tahtmine (juba Jugoslaavia sõja ajal näitasid nad seda korduvalt).

Selleks, et tekiks siin tegutsemiseks soodne sõjaline olukord maailmas on
1. oodata ära mingi suurem madin (nt USA vs Iraan vms)
2. vaja õhutada üles sõjategevus A-stanis (näiteks tarnides taliibidele sellist tehnikat nagu sai Hezbollah venelastelt enne Suvesõda) - see tõmbab USA/GB sõjajõud viimseni "pingule" ning reservide mobiliseerimine tekitab suurema ühiskondliku allergia edasise eskalatsiooni suhtes - või mõnes muus lokaalsõjas, mis hetkel käib.
3. võtta ette tegevusi, mis diskrediteerivad Eesti tegevusi - provotseerida nt tulistamine armee/õiguskaitse vs mässajad.
Tekibki soodne seis arendada piiratud sõjategevust (nt Ida-Virus) ja avaldada poliitilist survet.

"Kahe strateegia riigikaitse" tähendaks seda, et 2% lõputu "saavutamise" asemel on eesmärgiks nt nt teatud platsdarmide hoidmine vähemalt 90 päeva, mis tänaste võimalustega minuarust mingitviisi reaalne ei ole. Peame selleks platsdarmiks siis Lääne-Eesti saari ning Harjumaad.