Seoses täna Nevada air show ajal lennukiga P-51 toimunud traagilise õnnetusega, kus hukkus piloot ning kolm pealtvaatajat, imestasin, et piltidel ei näinud lennuk eriti tuttava Mustangi moodi. Vaatasin show korraldusfirma kodulehe.
Leidsin seal mitu masina pilte. Jääb mulje et näiteks selle masina aerodünaamika kallal väga tõsiselt tööd tehtud. Huvitav minu jaoks Mustang alati oli väljapaistava aerodünaamikaga lennuk, kust eriti midagi võtta veel oli suhteliselt raske, aga siin tundub ükski kerepaneel samaks ei jäänud. Ok, miks sõjaajal ei ole lenduri madalale istutatud on selge, aga selle lennuki moderniseerimine sellega ei piirdu vist.
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
Tere-tere!
Eks see ole tavalisest P-51D mudelist tehtu, neh. Mis kere paneelidesse puutub siis ka IIMS ajal olid selle hävitaja head lennuomadused osaliselt ka see tõttu , et paneelide õmblused olid kititga või hermeetikuga kinni pahteldatud. Ja peale selle veel alumiinium lakiga värvitud. Aga selle kallal on vast kokpitti töödeldud , võibolla ka mootori võimsust paremuse poole tuunitud. Kaalu vähendatud.Ja ka lennuk aerodünaamiliseks tehtud. Sellest sarjast on ka P-63, FG-2 Corsair,....... ei tule meelde enam aga neid on veel...vot
Räägivad muudkui, et "sportlennuk" ja "sportlennuk," vaatasin Postimehe galeriid ja hakkasin juba mõttes targutama, et lahingulennuk või hävitaja siiski - oli justkui Mustang. Aga et seda radiaatori magu tal seal kere all ei olnud, ajas ikka segadusse. Oli se ikka P51?
Alles üleelmine aasta keeras ka pensionär Bertil kusagil Norras mustangi üle kaela(maandus ruleerimisteele ja vajus teelt körvale. ). Ivanipilt on tehtud paar nädalat varem Tamperes!
Bertil jöudis tagasi, kust ta tuli!
Cavalier F-51D Mustang 2
NL405HC / 405 (cn ?)
Tampere – Pirkkala (TMP / EFTP), Finland
15.8.2010
Biltema company chief pilot Bertil Gerhardt taxiing out on his display flight at Tampere International Airshow 2010. Gerhardt was killed only six days later on 22 August when arriving with Spitfire SE-BIN for his next display in Tynset, Norway. RIP.
Manused
35950_144979868857147_100000354048259_289178_3724171_n.jpg (52.85 KiB) Vaadatud 3399 korda
Viimati muutis ivanorav, 17 Sept, 2011 22:56, muudetud 1 kord kokku.
Koht on muidugi Reno, aga kas F või P on rohkem maitseküsimus.
Teise Maailmasõja ajal oli see P-51. P nagu Pursuit. Peale Teist Maailmasõda muutus USA lennukite tähistus. Kõik Pursuit lennukid said hoopis Fighter'iteks. Ja ka P-51 sai F-51'ks.
Sellest hoolimata on see tüüp rohkem tuntud P-51 nime all
Viimase otsa P-51'de kabiin on küll kaugel optimaalsest aerodünaamikast, nagu ka nt P-47 oma. Eesmärgiks oli ikkagi 360 kraadise vaatevälja tagamine. Pigem olid aerodünaamilised alguperioodi masinate keresse uputatud kabiinikuplid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Originally, The Galloping Ghost was built by North American Aviation at the NAA's Inglewood, California plant for military use during World War II. Once the aircraft was built, it was transfered to the then-Walnut Ridge Army Air Field in Walnut Ridge, Arkansas and would become surplus stock. Due to being classified as stock, it was then offered to the public for sale at a price tag of around $3,500. Around that time, Steve Beville and Bruce Raymond were looking to compete in the National Air Races in Cleveland, Ohio that were to be held in September. Beville was able to secure the aircraft from the WAA despite a deadline that had already passed that ended the sales of the P-51 at the Walnut Ridge Army Air Field. Thus, the aircraft was the last to be sold to the public, with the serial number of P-51D-15NA and army air field serial number 44-15651.[3][4][5]
Veel: On the Galloping Ghost, they’ve traded the radiators for a heat exchanger mounted inside a tank containing a mixture of water and methanol. The hot coolant and oil are pumped thru the heat exchanger where the heat is transferred to the water/methanol which then boils and vents overboard. The tank is inside the aircraft, and no air is being diverted, so all this is done without any additional drag being produced.
Veel: If you know anything about the P-51D Mustang, you are probably looking at this and noticing it doesn’t look like the P-51D. It’s modified canopy is what most notice.
The World War II-era plane that plummeted into an air-race crowd like a missile bore little resemblance to its original self. It was rebuilt for speed, if not for stability.
The 65-year-old "Galloping Ghost" underwent years of massive overhauls that took a full 10 feet off its wingspan. The ailerons — the back edges of the main wings used to control balance — were cut from about 60 inches to 32.
). Ivanipilt on tehtud paar nädalat varem Tamperes!
